User:Mmere

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mart Mere
Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee

Oma IT alase uudise essees tahaksin käsitleda Bloomberg.com'is avaldatud uudislugu (Viide : http://www.bloomberg.com/news/2012-11-05/apple-said-to-be-exploring-switch-from-intel-chips-for-the-mac.html), milles kirjutatakse, et kuulujuttude järgi kaalub Apple võimalust tulevikus lõpetada Intel'i kiipide kasutamise oma arvutites.

Suured arengud mobiilsete seadmete vallas vähendavad pidevalt jõudluse vahet Intel'i toodetavate ja ARM arhitektuuril põhinevatel protsessoritel. Kui Apple aastal 2005 Worldwide Developers Conference'il (Viide : http://www.apple.com/pr/library/2005/06/06Apple-to-Use-Intel-Microprocessors-Beginning-in-2006.html) teavitas, et hakkab oma arvutites kasutama Intel'i protsessoreid, oli tookord põhjuseks Intel'i kiipide suur jõudlus ning pettumus IBM'i arendatavas PowerPC tehnoloogias. Paljud analüütikud küll imestasid, miks Apple ei valinud oma partneriks AMD'd (Viide : http://www.macworld.com/article/1046961/intelvsamd.html), kuna viimane oli turule toonud väga võimsad, samas hea hinnaga protsessorid. Kaalukeeleks sai ilmselt Intel'i tooteseeria lai spekter, tehti nii võimsaid tavaprotsessoreid, kui ka madala vooutarbega protsessoreid, nagu olid Pentium M seeria tooted, väikese voolutarbega seadmetele.

Sai kiiresti selgeks, et tehti õige valik. Firma suutis oma turuosa jõudsalt kasvatada ja võitis üle ohtralt arvutikasutajaid. Tänu Inteli protsessori instruktsioonidele avanes veel võimalus kasutada Apple'i arvutil MicroSoft Windows operatsioonisüsteemi ja sellega koos käivat laia valikut tarkvara. Toodetud arvutid olid paljuski uuenduslikud ja konkureerisid nüüd veelgi rohkem teiste arvutitootjate toodete kõrval.

Kõik see juhtus siiski enne ultraportatiivsete seadmete turule tulekut. MacBook Air (tutvustati 2008 aasta alguses) lõi niši - sai selgeks, et tarbijatele läheb aina enam korda seadme niiöelda "vau" efekt. Ihaldusväärne arvuti loodi rekord-õhukesse alumiinium korpusesse oli pandud täielike võimetega arvuti (Viide : http://www.anandtech.com/show/2422). Sellega algas suurtootjate võitlus aina õhemate ja kergemate seadmete arendamiseks, mis omakorda seab ka protsessori valikule selged suunised - väike voolutarve muutub aina tähtsamaks. Mobiiltelefonide maailmas olid suurt ilma teinud nutitelefonid. Jälle oli tootegrupi populariseerijaks Apple. Turul oli küll tunduvalt varem Windows Mobile seadmeid ja GSM'i võimekusega PDA'sid, kuid ihaldusväärseks laiatarbekaubaks muudeti nutitelefon alles iPhone'i ja oskusliku turundustööga. Selliste mobiilsete seadmete arengutega on selge võidukäigu teinud ARM arhitektuuri litsentsi omanik, briti firma ARM Holdings (firma ei tooda ise kiipe, vaid müüb õigused tehnoloogia kasutamiseks tootjatele, nagu näiteks Qualcomm Inc.). Ka Windows 8'st usutakse andvat suure panuse. Hinnanguliselt (Viide : http://it.tmcnet.com/topics/it/articles/201819-arm-windows-8-power-future-notebooks-says-ihs.htm) kasutaksid ARM arhitektuuri aastal 2015 juba ligi veerand kõigist toodetavatest arvutitest.

Intel on tõrjunud lauaarvuti protsessorite turult kõik kunagise rivaalid peale AMD, kuid pole suutnud veel midagi märkimisväärset korda saata mobiilide ja tahvelarvutite kiibistiku vallas. On ju valdkond uus, ja suurtootja enda arendustegevust mujale planeerinud. Atom seeria protsessorit on küll kasutuses paljudes netbook'ides, kuid seda ei saa pidada suureks läbilöögiks. Ka Apple'i menuk, iPad, toodi turule ARM tehnoloogial põhineva protsessoriga. Võib vaid fantaseerida, milline oleks tahvelarvutite turg, kui esimestele seadmetele oleksid paigutatud Intel'i kiibid. Vähemalt oleks sellel olnud oluline mõju seadmel kasutatavatele rakendustele. Isiklikult minule muutuks tahvelarvuti atraktiivseks siis, kui saaksin seal kasutada sama tarkvara, mida lauaarvutilgi.

Toimuvat jälgides on siiski suund võetud niiöelda rongile saada - Intel'i juhatuse esimees, Paul Otellini väidab (Viide : http://www.zdnet.com/blog/hardware/intel-wants-to-be-inside-the-ipad/20352), et suudavad turule tuua protsessori, mis on niivõrd hea, et Apple on lausa sunnitud selle kasutusele võtma. Intel'il on ääretult võimas arendustegevus, millega tehnoloogiaettevõtetest suudavad võistelda vaid üksikud. iPad 3 kasutab A5X "süsteemi kiibil" (system-on-a-chip, või SoC), mis kombineerib endas kahe- ja neljatuumalise protsessori. Kuid sellel on probleem - see on toodetud 45 nanomeetrisel arhitektuuril, mida Intel ja AMD kasutasid üle nelja aasta tagasi. Uusimad Ivy Bridge tehnoloogia protsessorid on 22 nanomeetrise arhitektuuriga ja aastal 2014 planeeritud juba 14 nanomeetrised. Väikse arhitektuuri võludeks on lisaks pisemale protsessorile ka palju olulisemad - väiksem voolutarve ja eralduva soojuse hulk. Seega oleks Intel'il võimekust palju pakkuda mobiilsete seadmete kiibistike arendusele.

Loomulikult ootavad tarbijad siiani voolusäästlikkusest palju enam just võimekust ja kiirust (sealhulgas unustamata, et Apple'i kliendid peavad harilikult oluliseks ka seadme visuaalset esteetikat), nii seadme kasutamisel, kui kirjelduses. Kasvõi Apple'i uued ning edevad Retina Display'd (Viide : http://blogs.discovermagazine.com/badastronomy/2010/06/10/resolving-the-iphone-resolution/), mille pikslitihedus on nii suur, et inimsilm üksikut pikslit ei eralda (paljud peavad eksitavaks müügistrateegiaks, väites, et inimsilm eraldab veel väiksemaid piksleid), nõuavad oluliselt enam voolu, kui tavalise lahutusvõimega ekraanid. Viimase näite puhul on küll protsessori kõrval oluliseks voolutarbijaks ja pudelikaelaks graafikaprotsessor. Kuid ka graafikaprotsessorite maailmas käib sarnane heitlus. Püütakse leida tasakaal jõudluse ja voolutarbe vahel.

Lisanduvad rakendusedki tõstavad pidevalt jõudluse alampiiri. Kuna Apple'i arvutitel on väga suur hulk tarbijaskonnast tegev disaini, muusika- ja videotöötlusega, mis omakorda nõuavad suurt arvutusvõimsust toimingute kiireks teostamiseks, peab ka masinate jõudlus pidevalt kasvama. Kuna Intel on juba aastaid tootnud parima jõudlusega protsessoreid, on vähemalt selles segmendis Intel'il monopol ja Apple'ilt poleks kuidagi võimalik oodata, et hakataks tootma arvuteid, mis ei oleks jõudluselt konkureerivad tava-arvutitega.

Leian, et igasuguse innovatsiooni üheks mootoriks on tugev konkurents. Nagu artiklitest selgus, on ka turu nõudmised ja konkureerivate tehnoloogiate arengud Intel'it tagant sundinud.

Hoian huviga silma peal alternatiivsetel kiibistikutehnoloogiatel. Suurtootja Apple on juba aastaid olnud positsioonis, kelle toodetud innovaatilised lahendused on olnud teerajajaiks teistele tootjatele. Kuulumata viimase kliendibaasi, usun siiski, et firma otsus ühe, või teise protsessoritehnoloogia kasuks toob kaasa olulisi muutusi tehnoloogiamaailmas. See võib otsustava tähendusega olla ARM arhitektuurile, inglise keeles on ehk parimaks väljendiks - make or break. Lõpliku otsuse teeb minu arvates siiski tarbija. Börsifirmana on Apple'il kohustus luua tooteid, mida tarbijad ostaksid ja iga strateegilise valikuga muudavad oluliselt oma firma väärtust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja Õpikorralduse osast punktidest 5.2 ja 5.3 (viide : http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused) tuleneb, et:

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

ja korduma kippuvate küsimuste punktist 7 (viide : http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/):

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tutvudes Õppekorralduse eeskirja osaga 6.1 (viide : http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus) leidsin järgnevad punktid, mis annavad küsimustele vastused:

6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Akadeemilise puhkuse maksimaalne kestus on märgitud punktis 6.1.4.1 - kuni kaks aastat.

6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.