User:Mmerisal

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Merilyn Merisalu
Esitamise kuupäev: 16.oktoober 2016


Essee

Enne, kui hüppad pea ees vette, uuri milline on veekogu – justnimelt sellise lausega võib iseloomustada aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ põhiolemust, mille esmaseks eesmärgiks on tudengitele erinevate IT Kolledžis olevate õppesuundade tutvustamine. Teisalt, soovitakse tudengeid kursis hoida IT maastikul toimuvaga, kutsudes loengutesse esinema IKT spetsialiste. Järgnevalt kirjutan igast loengust, analüüsides nende sisu ja leides loengutest ühiseid jooni.

Esimese loengu läbiviijaks oli päevaõppe „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ õppejõud Andres Septer, kes rääkis „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine vajalikkusest, kuidas see aine korraldatud on ning jagas tarkuseterakesi, mis viiksid kooli eduka lõpetamiseni. Õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn, tutvustas õppekorraldust ja kooli puudutavaid seadusi, eeskirju, erinevaid õppevorme, akadeemilist kalendrit, õppeinfosüsteemi keskkonda, ning EAPde arvestamist. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumide liikidest ja kuidas stipendiumile kandideerida, tagasisideküsitlustele vastamisest ning miks tagasiside andmine vajalik on. Haridustehnoloog/multimeedia spetsialist, Juri Tretjakov, tutvustas kooli interaktiivseid keskkondasid ning kuidas saab videosalvestusi õppetoeks tagantjärele vaadata. Kuna olin eelnevalt tutvunud nii õppekorralduse eeskirjaga kui ka IT Kolledži kodulehel oleva infoga, oli enamus kõneldud teemade sisust juba teada kuid nagu ütleb vanasõnagi, kordamine on tarkuse ema. Kindlasti lihtsustab kuuldu järgmiste õppeaastate läbimist.[1]

„Edu aluseks on huvi“ – see lause jäi kõlama teisest loengust, kus esines Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina töötav Andres Kütt. Sarnaselt esimesele loengule, rõhutas ka teise loengu läbiviija, kuivõrd oluline on õppuri enda panus oma haridustee kujunemisel. Samuti ütles ta, et kui suudame leida üles selle, mida soovitakse meis arendada, õpetades esmapilgul erialaga mitte seotud aineid, siis võib ka alguses käänulisena tundunud tee muutuda läbitavaks. Lisaks eelöeldule rääkis kõneleja väljendusoskuse tähtsusest. Sõnal on jõud - oskus väljendada ettepanekuid nii, et ka esialgselt tarbetuna näiva muudatuse vajalikkust näeks ka teised meeskonnaliikmed, on eduka koostöö ja parima tulemuse eelduseks. Sõnum, mida mina antud loengust oluliseks pean, on et õige meetodi ja tahtejõu olemasolul, on võimalik endale püstitatud eesmärgid saavutada.[2]

Julgus, eneseteostussoov ning järjekindlus – need kolm sõna iseloomustavad startupide loojaid. Kolmandas loengus kõnelesid idufirma Testilo asutajad, Kristel Kruustük ja Marko Kruustük sellest, kuidas kaks gümnaasiumist tulnud inimest, kes alguses otsisid oma rada, suutsid tänu pealehakkamisele, sihikindlusele ja eestlaslikule jonnakusele luua idee, millest on tänaseks saanud rahvusvaheline IT ettevõte. Sarnaselt loengusarja teise loenguga, rõhutati ka kolmandas loengus, kuivõrd oluline on meeskonnatöö. Suurte plaanide elluviimiseks on teinekord vaja lisaks oskustele ka teise inimese tuge. Isegi, kui tundub, et tunneli lõpus puudub valgus, tuleb meeles pidada, et igast langusest saab kord tõus. Sageli leiad lahenduse siis, kui tundub, et lained on üle pea kokku löömas. Langusest võivad aidata üle saada lähedased, tuttavad, sõbrad. Kui on soov midagi ära teha, jätkub ka visadust. Minu jaoks oli kolmanda loengu sõnumiks, et tahtejõu olemasolul on iga ettevõtmine võimalik. Kui sul jätkub jõudu pärast ebaõnnestumisi jälle jalule tõusta ning edasi minna, hakkab isegi kõige pimedama tunneli lõpus, paistma valgus.[3]

Isegi väikseim, peaaegu nähtamatuna näiv ja alguses ebaolulisena tunduv detail, võib olla määrava tähtsusega – see lause iseloomustab süsteemiadministraatori töö põhiolemust. Neljandas loengus kõneles oma tööst, kahekümne ühe aastase tööstaažiga, süsteemiadministraator Lembitu Ling. Kuigi selle loengu põhiolemus keskendus pigem süsteemiadministraatori eriala nõuannetele, tulevad saadud nõuanded kasuks ka arendajatele. Oma loengu alguses kõneles esineja sellest, mis on saanud siduvaks lüliks ka eelnevate loengute vahel – huvi olemasolust. Justnimelt huvist mõista, mil viisil asjad töötavad, sai neljanda loengu kõneleja jaoks määravaks, et siduda oma tööelu IT valdkonnaga. Kuna programmeerimine polnud tema kutsumus, sai temast süsteemiadministraator. Õpi tundma keskkonda, milles töötad, see oli esimene soovitus, mis antud loengust kõlama jäi. Hea süsteemiadministraator tunneb hästi nii hallatavat süsteemi ning teab ka, kust vajadusel probleemile lahendus leida. Hinda oma aega, tehes korduma kippuvatest tegevustest skriptid – see oli teine nõuanne, mis jäi loengust kõlama. Seda muidugi juhul, kui selline tegevus on kooskõlas ettevõte siseeeskirjadega. Sedasorti „laiskus“ hoiab kokku aega, inimeste tööressurssi ja hoiab ära rutiini tekke. Parimad tulemused sünnivad koostööst. Oma tööd tundev arendataja peab oskama kirjutada programmi, mille logid on reaalselt abiks ka süsteemivigade korral. Süsteemiadministraator omakorda peab saama kasu logides olevast informatsioonist ning oskama ka koodi lugeda. Samuti peavad arendajad ja administraatorid üheselt aru saama kasutusel olevatest ressursi varudest. Kui need tingimust on täidetud, on koostöö sujuv. Minu jaoks olid selle loengu puhul olulisteks märksõnadeks oskus saada aru, millal on mõtet oma aega ja ressurssi korduvtegevustele kulutada ja millal seda mitte teha. Teiseks oluliseks märksõnaks on oskus teha koostööd, vaadates oma loodavat süsteemi ka haldaja pilgu läbi ja hoides niimoodi ära arusaamatusest tekkivaid probleeme, luues nii aluse toimivale töökeskkonnale.[4]

Kõik, mis hiilgab, pole kaugeltki kuld – see lause iseloomustab aine viiendat loengut. Õppejõud Andres Septer kõneles IT tööturu olemusest, sealsetest võimalustest ja ohtudest ning milliseid vigu töökoha otsimisel vältida. IT ja äripoole suhetest, kõneles külalisesineja Betsson Group’i agiilse arendusmeeskonna juht (SCRUM master) Einar Koltšanov. Ettevõttest ülevaate saamise olulisus ehk taustatöö tegemine – eksimuste vältimiseks tasub enne ettevõttesse tööle asumist uurida ettevõtte sisekliimat. Võimalusel otsida keegi, kes oskab anda ülevaadet tegelikust töökeskkonnast. Luua endale sidevõrgustik – parimad töökohad on oskuste ja tutvuste tulemus. Info heast töökohast või töötajast liigub tavaliselt suust- suhu ja parim soovitaja on samas töökohas töötav tuttav, mistõttu peavad ka tööotsija oskused olema oma valdkonnas tasemel, et neid soovitusi võiks anda rahuliku südamega. Mõnikord peab mõni uks sulguma selleks, et uus saaks avaneda, sest sageli ei julgeta, vaatama edumeelsele ja heale töötajale, ametikõrgendust anda, kartuses võrdväärselt hea asendaja puudumist. Niisiis tuleb kõrgema ametikoha saamiseks, sageli ka töökohta vahetada. Töökoha valikul tuleks arvestada sellega, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. Tuleb lihtsalt kaaluda, millise variandi puhul, kaaluvad plussid rohkem kui miinused. Tõlkes kaduma läinud – justnimelt see lause sobib iseloomustama IT ja äripoole vahelist suhtlust. Kuna mõlemad pooled näevad lahendatavat probleemi erinevatest vaatenurkadest, on ka arusaamad probleemi lahendusvõimalustest erinevad. Samuti ei omata piisavalt teadmisi teise poole toimimismehhanismist, võimalustest ja piirangutest. Minu jaoks olid selle loengu puhul olulisteks märksõnadeks oskus lugeda ridade vahelt ja suhtlusvõrgustiku olemasolu olulisus. Sarnaselt eelnevatele loengutele, rõhutas Einar Koltšanov koostöö olulisust, sest ainult nii saavutatakse parim tulemus.[5]

Miski pole nii nagu esialgu näib – see lause iseloomustab kuuendat loengut, kus EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, kõneles kuivõrd vajalik on andmete analüüsimisoskus. Vaataja on tõe olemuse peegeldus – sageli sõltub justnimelt tõlgendajast see, kuidas andmetest aru saadakse. See tõdemus teeb tervikpildi kokkupaneku keerukamaks, kuna kuskil võib olla keegi, kelle arvates on olukorda valesti tõlgendatud. Andmete analüütiku ülesandeks ongi andmeid analüüsides, kokku panna võimalikult tõetruu tervikpilt. Andmete analüüsi juures on olulised andmete õige kogumisviis, õige kogus, andmete struktureering ja nende andmete tõlgendamisoskus. Lisaks eelnimetatule on vaja ka inimesi, kes oskaksid neid andmeid õigesti tõlgendada ning ka andmebaasi struktuuriga vastavusse viia. Teadmine, kuidas olemasolevaid ressursse kasutada, vältimaks ülearust ressursikadu. Andmete analüüsimine aitab otsustada, kuidas ja kuhu oma ressursse suunata. Minu jaoks olid selle loengu puhul oluliseks märksõnaks andmete õige analüüsimine, tänu millele on võimalik ressursse õigesti suunata.[6]

Turvalisuse aluseks on koostöö ja ülesannete õige jaotamine - see lause iseloomustab aine seitsmendat loengut, kus kõneles küberkaitse olulisusest Eesti Vabariigis TTÜ õppejõud Jaan Priisalu. Üks olulisemaid aspekte riigi toimimise seisukohast on infoturve. Üheks meetodiks mil viisil turvalisust tagada, on krüpteerimine. Igapäevaselt kasutavate paroolide abil suudetakse informatsiooni kolme põhikriteeriumit tagada senikaua, kuni paroolid ise on teada vaid selleks volitatud isikutele. Hetkel, mil paroolid saavad teatavaks kõrvalistele inimestele, kaasneb oht paroolide taga olevate andmete käideldavusele, terviklikkusele ja konfidentsiaalsusele. Lihtsaim viis tagada andmete põhikriteeriumite täidetust, on digiallkiri. 2000.aastal võeti vastu Digitaalallkirja seadus. Veel tõi esineja Eesti küberkaitse ajaloo kujunemise mõningate oluliste punktidena välja näiteks E- valimised ja pronksöö. Küberkaitse eesmärgiks on õigetele (kriitilistele) protsessidele keskendumine. Küberkaitse edukuse võti peitub nii enese kui ka vastase võimekuse tundmises. Kaitse üheks pooleks on liitlased ja teiseks pooleks inimeste enda heaolu. Kui inimesele on antud võimalused, loomaks heaolu ühiskonda, siis on osa riigi võimekusest saavutatud. Teise osa riigi (kaitse) võimekusest, määravad erinevad riigikaitsega tegelevad organisatsioonid, millest tähtsaimaks küberkaitsega tegelevaks organisatsiooniks on Küberkaitseliit. Turvalisuse tagamiseks on vaja häid suhteid teiste riikidega. Niiviisi saab riik tõhustada oma kaitset, õppides teiste vigadest ja müües oma teadmisi ja oskusi välisriikdele, luues lisaks headele majandussuhtele, ka häid kaitsestrateegiaid. Sarnaselt teiste loengutega räägiti koostöö olulisusest, seekord küll erinevate institutsioonide vahel. Minu jaoks olid selle loengu puhul huvitav teada saada fakte küberkaitse ajaloost ja toimimisest.[7]

„Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi “ – see Amazoni juhi, Jeff Bezos’i poolt öeldud lause iseloomustab aine kaheksandat loengut, kus kõneles turunduse ja IT vahelistest seostest ettevõte Starman kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Bränding on kogu ettevõte koostöö ja bränd on ettevõte visiitkaart. Turundus on brändingu osa, mis viib kokku sihtgruppi soovid ja ettevõte eesmärgid, aidates luua brändi usaldusväärsust ning sihtgrupile jäävat muljet tootest. Turundust ei tohiks alahinnata, sest see aitab kaasa brändi kujunemisele. IT aitab turundusel analüüsida saadud andmeid, et õiget toodet pakutaks õigele sihtgrupile. Sellest loengust sain teada, kuidas toimib turunduse ja IT vaheline suhtlus. Oluline on mõista teise poole toimimist ja suhtluskeelt.[8]

Parima tulemuse aluseks on koostöö. Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks oli näidata koostöö olulisust ettevõttes erinevate üksuste ja IT vahel. Samuti on tähtis ka suhtlemisoskus ehk see, et eesmärgist saadaks ühiselt aru. Selleks peavad erinevad osapooled suutma oma seisukohti teisele osapoole võimalikult lihtsalt selgitada. Lisaks on suurenenud andmete analüüsimisoskuse osatähtsus. Minu jaoks oli tegu huvitava loengusarjaga, mis kätkes endas erinevaid soovitusi erinevate infotehnoloogiaga seotud erialade esindajatelt. Kindlasti laiendas kuuldu minu silmaringi ning tuleb kasuks ka valitud erialal töötamisel.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  • Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9]).
  • Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [10]).
  • Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [11]).
  • Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [12]).
  • Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [13]).
  • Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [14]). Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 € (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [15]).


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

  • Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva (Õppekorralduse eeskiri 7.1. [16]). Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. [17]).
  • Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid (Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. [18]).
  • Riigifinantseeritaval (RF) õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve (Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. [19]). Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest (Õppekorralduse eeskiri 3.1.8. [20]).


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).

Sügissemester: 19 EAP

27 – 19 = 8 EAP

Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €

Kevadsemester: 19 EAP

27 – 19 = 8 EAP

Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €

Vastus

Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.


Viited