User:Mmikk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Meelis Mikk
Esitamise kuupäev: 17.10.2016

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse eesmärkideks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist ning sellest, kuidas meie kool toimib. Kõrgem eesmärk on anda tudengitele võimalus kohtuda IKT-rakendusvaldkondade ja sektorite esindajatega, avadrada maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerida õpinguteks ja anda selgemat ettekujutust tulevasest tööst

Esimeses loengus rääkis meile aine õppejõud Andres Septer sissejuhatavalt koolist. Õppekorraldusest ja sisekorrast rääkis õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, stipendiumitest ja tagasisidest kvaliteedijuht Merle Varendi, videoloengutest, Moodle ja õpperuumidest multimeedia spetsialist Juri Tretjakov.

Teine loeng süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu.

Kolmas loeng mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük rääkisid meile oma loost. Kristel käis IT Kolledžis aastatel 2008-11 ning nüüd teenib leiba programmide testijana. Esimene töökoht oli tal Artifys ning aastal 2012 asutasid koos Markoga Testlio. Kristelit võib kirjeldada kui ühte töökat naist, kes enne Testliod otsis lisaprojekte, et ennast rohkem arendada. Tema n.ö sloganiks oli: "I hunt for bugs in your software." Marko ITK koolitee oli aastatel 2000-03 ning nüüdseks on ta IT projektijuht ja ka programmeerija. Marko on ehitanud väga palju startupe, mis on minu meelest hämmastav, et tal on olnud nii palju tahtmist ja töökust seda kõike ellu viia. Tore oli näha noort paari, kellel on ambitsioonid ja sihid ning nad püüdlevad sinna poole edukalt. Loeng oli kaasahaarav ning ma arvan, et tulevikus võin kindlasti neid endale meelde tuletada kui motivatsioon on langenud ja kõhklused vaevavad pead.

Neljandat loengut pidas self-made süsteemiadministraator, kelle suureks iidoliks on Andres Kütt. Lembitu Ling aka Snakeman esimene kokkupuude personaalse arvutiga oli tema sõbra pool aastal 86-87. Olles noored arvutifännid, siis nad üritasid Pascali ja Basicuga programmeerida endale mänge. Huvi arvutite vastu viis teda põhikooli ajal noortekeskuse elektroonikaringi ning juba hiljem töötas ta ise korra elektroonikuna. Tema lühikese elektroonikukarjääri jooksul jõudis ta ära parandada 5 monitori ning 3 toiteplokki. Lembitu suust jäi kõlama lause, mis mind kuidagi üllatas: "Programmeerimine pole minu leib." Seda oli hea kuulda, sest hetkel ma ei ole üldsegi kindel, kas mind huvitab rohkem arendamine või administreerimine. Loengust sain mitmeid mõtteterasid ning soovitusi, mida ma kindlasti meeles pean. Esiteks ütles Lembitu, et kui kõik süsteemid töötavad, siis tekib tööandjatel tunne, et süsteemiadministraatorit polegi vaja. Ma arvan, et sellega peab tõsiselt arvestama ning peab ennast tõestama. Sellest tulenevalt kostus Lembitult järgmine märkus, et ei tohi lasta endale pähe istuda, kuid ei tohi ka ennast üle hinnata. Lingi jutu võib kokku võtta tema enda mõttega, et hea süsteemiadministraator ei tee ühte asja kolm korda ning süsteemiadministraator on laisk.

Viies loeng möödus koos õppejõu Andres Septeri ja Einar Koltšanoviga. Loengu esimesest poolest tekkis mul ette pilt sellest, et ennast peab oskama müüa ning tööd otsiv inimene peab teadma, kuidas seda otsida. Kuna tänapäeval on oma startupe ja firmasid lihtne luua, siis tuleb kindlasti kontrollida eelnevalt nende ajalugu. Septeri sõnadest jäi eriti meelde mõttetera:"Avalik konkurss on jäänused." Järelikult pean mina ise vaeva nägema, sest kõik hea ja tore ei kuku mulle iseenesest sülle. Samuti pean oma võimeid ja oskusi arvestades mõtlema, kuhu ma tööle sobiksin ja tahaksin minna kuna valikuid on tegelikult päris palju. Alustades väikestest ettevõtetest kuni riigiasutusteni välja ning ka välismaale minek on variant. Tööturule minnes tuletan endale kindlasti meelde antud loengut ning ehk oskan arvestada oma võimalike valikute positiivsete ning negatiivsete pooltega ja samuti ka konkurentsiga. Loengu teisel poolel rääkis Scrum Master Einar Koltšanov meile IT ja äripoolest. Kuna Koltšanov on liikunud erinevatelt erialadelt teistele, siis ta julgustas meid elama huvitavat ja vaheldusrikast elu. Samuti tõi ta välja, et me võime liikuda IT erialalt välja, mõnelt teiselt erialalt IT-sse ning ka liikuda IT eriala siseselt. Loengust sain teada, et IT ja äripool ei mõista üksteist sugugi palju. Mõlemal poolel on negatiivne arvamus teisest ning see ei soodusta koos töötamist. Ma tahaksin uskuda, et vastastikuse mõistmise jaoks nähakse palju tööd ja higi, et jõutakse ideaalse olukorrani ning seetõttu suudetakse üheskoos midagi suurt saavutada.

Kuuendas loengus külastas meid EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Lauri rääkis meile sellest, et kas andmed alluvad analüüsile või mitte. Ivari meelest alluvad küll, kuid tema sõnul neid kas ei kasutata, pole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei ole inimesi ega vahendeid. Maksu- ja tolliameti jaoks on andmeanalüüs väga tähtis, sest selle läbi saab monitoorida Eesti majandust ja ettevõtlust ning mis tulevik võib tuua. Lisaks saab uurida isikutepõhiselt, kaardistada riskikäitumisi ning koostada riskiprofiile. Mind antud teema ei huvitanud mistõttu oli Lauri raske kuulata ning teema tähtsus jäi ebaselgeks.

5. oktoobril toimus aine seitsmes loeng ning esineja oli RIA peadirektor Jaan Priisalu. Tema jutust võis välja lugeda küberkaitse missiooni selliselt: teha elu lihtsamaks ning vabastada meie aega muude tegevuste tegemiseks. Selline lihtne mõte tekitas minus kerge vau tunde, sest ühiskonnal on nii palju suundasid kuhu poole edasi liikuda ning ennast arendada. Tema sõnul on küber kõige ees ning taga, nagu näiteks läheb lahti enne küberlahingud ja siis hiljem alles teised lahingud. Samas on küberkaitse pidev õppimine ning arenemine ja seda just õpidki päevakohaste sündmuste kaudu. Kindlasti ei ole küberkaitse mööduv nähtus, sest mu meelest IT valdkond järjest laieneb ja muutub aina tähtsamaks.

Viimase loengu esinejaks oli Starmani turundusjuht Hedi Mardisoo. Tema loeng algas väikese küsitlusega tema poolt. Ta tahtis teada kui palju meist kohalolijatest kooli kõrvalt töötas. Täpsustuseks veel, et kui paljud neist startupides, FIE-na või siis tavalistes ettevõtetes. Kätemerd just ei olnud, kuid mõned üksikud käed siiski päästsid kohalolijate au. Mardisoo kasutas Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos-i tsitaati: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." Samas tuleb meeles pidada, et brändingu töö ja mõiste on väga lai. Hedi tõi välja kolm põhjust miks toode ei too nii palju edu kui alguses arvata võiks. Esiteks sul võib olla super hea toode, aga keegi ei tea sellest mitte midagi. Teiseks, see toode võib olla liiga kallis. Kolmandaks, toode ja hind võivad olla head, kuid seda ei saa Eestis kasutada. Seega turunduse ülesanne ongi leida see kuldne kesktee, et toode läbi läheks. Minu jaoks tundub selline töö väga mitmekesine ja keeruline. Pidevalt peab ennast nii öelda uute turundusvõtetega kurssi viima ja ennast täiendama. Selline töö sobib hästi aktiivsele ja avatud suhtlemisega inimesele.

Loengute kokkuvõtteks võin öelda, et need olid huvitavad ja informatiivsed. Mitte ükski kolmapäeva hommik ei alganud negatiivse suhtumisega päeva esimesse loengusse ja esinejatega võis rohkemgi kui rahule jääda. Mulle väga meeldis kui entusiastlikult nad oma erialast ja kogemustest rääkisid ning see tekitas nende suhtes sümpaatse tunde. Kõige parem näide olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kelle esitlus oli ka minu lemmik. Üldiselt ma sain palju kasulikku infot tuleviku otsuste jaoks ning muid teadmisi silmaringi laiendamiseks.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib punkti 5.2.12 kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Arvestuse uuesti sooritamiseks on punkti 5.2.8 kohaselt vaja ennast registreerida. Kordussooritusele saab ennast registreerida ÕIS-i kaudu, valides Minu asjad ja seejärel Kordussooritused pidades meeles, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppeeeskirja punkti 5.2.7 kohaselt on ainult OF tudengitel kohustus maksta kordussoorituse eest. Õppeteenuste tasumäärad näitavad, et maksekohustus OF tudengitel on 20 eurot kordussoorituse kohta

Küsimus 5

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saavad tudengid:
• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel) ning sellest oleneb toetuse suurus.

Taotlust saab esitada eesti.ee portaalil või siis lingil.

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ehk 27 EAP. Muidu kehtib nõue, et kumulatiivselt 60EAP aastas.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X= 26 , number 7

Y= 28 , number 9

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Ühe EAP hinnaks on 50€.

Semestri lõpuks on kohustuslik saada vähemalt 27 EAP, kuna õpilane sai 26 EAP, siis tuleb (27-26=1) 50€*1=50€ maksta teise semestri alguses. Teise semestri lõpus on kogutud 26+28=54 EAP, mis on aasta jooksul kohustuslik minimaalne punktisumma, mille õpilane peab koguma. Seega lõplik maksekohustus on 50€ sügissemestri eest.