User:Mmustasa

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Mario Mustasaar

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2015

Essee

Ainekursuses Õpingukorraldus ja erialatutvustus tehti täpselt seda, mida aine nime järgi võiks eeldada – ühe loengu jooksul tutvustati õpingukorraldust Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) ning seitse loengut täitsid oma sisuka või vähem sisuka jutuga IT-valdkonda alt, pealt ja seest poolt näinud inimesed.

Esimene loeng andis juhiseid, mismoodi praegusest hetkest alates võiks hakata oma samme seadma, et kolme või halvemal juhul nelja aasta pärast võiks suure uhkustundega EIK lõputunnistusega vehkida. Mööda külge ei jooksnud maha põgus ülevaade õppekorralduseeskirjast, kuid kõige väärtuslikumad olid siiski loengu läbiviijate praktilised kogemused oma õpinguajast.

Kuna IT-sektor tegeleb üldjuhul väga innovaatiliste teenuste pakkumise, mitte standardsete lumelabidate valmistamisega, siis tuleb seal palju ette ka projektide feilimist. Kui lumelabidate projekt läheb vett vedama, siis on selle põhjuseks ilmselt tööka kollektiivi puudumine, aga IT-projektide ebaõnnestumise põhjus nr. 1 on lõppkasutaja vähene või puudulik kaasatus . IT-projektide ebaõnnestumisest rääkis põgusalt ka isehakanud guru Targo Tennisberg . Tema tõi välja, et projektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti mahu suurenemisega. See ei tulene projekti tehnilisest keerukusest, vaid projekti käigus lisanduvast inimeste vahelisest kommunikatsioonivajadusest. Seega projekti ebaõnnestumises mängivad olulisemat rolli inimeste vahelised suhted kui projekti tehniline keerukus.

Kolmandas loengus esitas cum laudega EIK lõpetanud Elar Lang tõelise motivatsioonikõne . Nõustun igati tema väitega, et koolis ei tohiks kogu aeg olla selline tunne nagu peaks hundi hammaste vahelt tirima. Palju põnevam on kool ja selle lõpetamine seada endale huvitavaks väljakutseks, mille poole hakata liikuma vahepeal erinevaid etappe läbides. Ja kui vahel on nii keeruline, et ei oska enam kuhugi poole liikuda, siis tuleb mõelda, et teised on sama tee läbinud ja sellega hakkama saanud ning miks mina ei peaks siis saama. Elar jagas ka õpetussõnu, kuidas õppimisse õigesti suhtuda ning kuidas sellise suhtumise juurdudes on hea õnne korral võimalik töö muuta hobiks. Õppetööga tegeledes proovin igast loengust tera välja noppida aga Taavi Tuisu loengust oli minul väga keeruline IT-alast tera leida, sest oma esitluses laskus Taavi Tusik väga süsteemi administreerimise spetsiifikasse koos vastava terminoloogiaga . Minu mitte IT-alane tera, mille tulevikuks tallele panin oli see, et esinedes oleks hea teada auditooriumi teadmiste taset ja võimekust esitatavat vastu võtta.

Viiendas loengus pajatas Kert Suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist ning sellest, miks ettevõtted vähe testivad ning miks testimine ei ole populaarne . Loengus julgustas rohkem testima (vaatamata sellele, et see ei ole seksikas), kuna see aitab riske maandada. Samas lükkas ta ka ümber väite, et testimine ei ole huvitav. Pidavat päris põnev olema kui on võimalus süsteem ära lõhkuda.

Seitsmendas loengus rääkis IT-ettevõtja Tanel Unt oma edusaladustest. Ülikooliõpingud jäid tal pooleli ja tänini ei ole tal ülikoolidiplomit taskus, kuid selle puudumises ei ole ta näinud mingit takistust oma ettevõtmistele. Siin avaldub selge vastuolu Elar Langiga , kes lõpetas EIKi cum laude ja pidas ülikoolidiplomit garantiikirjaks, et inimene oskab õppida ning ta on õppimisvõimeline. Nagu issanda loomaaed on kirju, nii võib erineva haridusele lähenemisega inimesi leida ka IT-maailmast.

Viimases loengus tutvustati valdkonda, kus IT saab kokku statistika ja andmeanalüüsiga ning mida kasulikku on võimalik nende kolme valdkonna sünergias inimestele pakkuda . Nende kolme valdkonna kasulikkus avaldub paberrikvaliteedi ja ravimianalüüsist karjääriplaneerimise ja riigikaitseni.

Loengukursuse käigus maaliti läbi huvitavate esinejate pilt IT-maailmast kogu tema kirevuses. Demonstreeriti, et edukas võib olla nii cum laude lõpetaja kui ka teisel kursusel ülikooli poolelijätnu. Lektorid tutvustasid erinevate IT-valdkondade argielu, probleeme, õnnestumisi ning jagasid soovitusi tudengitele õppeprotsessi edukaks läbimiseks ja tööjõuturul läbi löömiseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestuse järele tegemiseks on aega ülejärgmise semestri punase joone päevani. Esimese õppeaasta kordussooritus planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida õppeinfosüsteemis (ÕIS). Eksamile/arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva . Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta, tasulisel kohal (OF) on kordussoorituse tasu 20 eurot .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise toetuse saamiseks peab üliõpilane olema:

• Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329 eurot
• Õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus, kusjuures esimesel semestril piisab täiskoormuse nõude täitmisest ning edaspidi toimub õppemahu arvestus kumulatiivselt.

Toetuse saamiseks tuleb täita avaldus portaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kood xxxxxx99. Vastavalt tabelile kogub õppur mõlemas semestris 28 EAPd (x=28; y=28). Kuna täies mahus õppekava täitmise määr on 27 EAPd semestris, siis antud juhul õppekulude hüvitamist ei toimu .