User:Mool

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margit Ool
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2013

Essee

Iga loeng oli väga erinev ning sõna otseses mõttes ühisosa on seetõttu raske välja tuua. Kui aga puude taga metsa näha, oligi antud aine eesmärk näidata võimalikult erinevaid tahkusid IT maailmast. Iga kord olid esinejateks mõni uus vastava valdkonna ekspert. Lisaks oli kõikide loengute puhul ühiseks jooneks erinevad nõuanded. Toodi välja kas siis üleüldiseid soovitusi õnnelikuks eluks ja karjääriks või konkreetseid vihjeid, mida järgneva kolme (või rohkema aasta jooksul) IT Kolledžis oodata. 

Õppekorraldus on osa juba kursuse nimest ning tegu oli ka esimese loengu põhiteemaga. Kohale oli kutsutud mitmed IT Kolledži töötajad, kes tutvustasid IT Kolledžis õppimise korda. Kuigi üheks antud kursuse ülesandeks on õppekorralduse eeskirja läbi töötamine, toodi mitmed selle punktid juba selles loengus välja. Näiteks seoses spikerdamise aktuaalsusega rõhutati, et kõik eksamid ja arvestused peab läbima oma pead kasutades. Lisaks tehti puust ja punaseks ette uus kõrgharidusreformi-järgne kord: kui palju punkte peab läbima, et saada tasuta õppida ning kui semestri jooksul saab sellest piirist vähem kokku, kui suur tuleb arve. [1] 

Lisaks ülikooli läbimise tehnilisele poolele räägiti ka sellest, kuidas õppida. Esiteks oli terve loeng pühendatud motivatsioonile. Selles räägiti motivatsioonist üldiselt ning samuti toodi näiteid, mis teeksid õppimise lihtsamaks, näiteks MindMapi kasutamine uue aine õppimisel [2]. Selles loengus välja toodud põhimõtteid mainiti lisaks ka teistele loengutele. Näiteks rõhutati nii selles loengus kui ka loengus "Elufilosoofia ja IT Eestis", et igasugu kodutöid ei tasuks jätta viimasele hetkele ning parima tulemuse saab, kui esitada tehtud tööd tähtajast varem. Siis jääb veel aega õppejõult tagasiside saamiseks ning vigade parandamiseks [2, 5]. Lisaks rõhutati, et oluline on võimalikult vara endale selgeks teha, mis tööd me tulevikus tegema hakkame ning aineid valida selle põhjal. Näiteks arendajatele on oluline loogikaga seotud ainete oskamine [5, 7]. 

Selleks, et saada mingi eelaimdus, mida üldse töötamine IT valdkonnas tähendab, aitas kindlasti see, et loenguid pidasid mitmed inimesed erinevatest IT aladelt. Kuigi nendes loengutes räägiti ka muust, tutvustati natuke ka konkreetset valdkonda, kust esinejad pärit olid. Näiteks rääkisid oma kogemustest töötajad Skype'st ja Nortalist [6, 7]. Lisaks oli eraldi loeng pühendatud küberturbele [4]. IT ettevõtlusest sai palju teada lausa kahest loengust. Esimeses neist tutvustati innovatsiooni, tootearendust ning juhtimist [3]. Teises loengus rääkis Andres Käer konkreetselt oma kogemustest Eestis [5]. 

Neljanda suurema osana antud loenguseeriast toon välja elufilosoofia. Väga palju tulevikust mõjutab see, milline on meie hoiak elu suhtes ning kuidas me väljakutseid vastu võtame. Oluline on endale selgeks teha, mida me täpselt tahame mitte ainult lähipäevade jooksul, vaid ka kaugemale vaadates [5,8]. Kindlasti tuleb kasuks, kui me oleme õnnelikud oma tööd tehes ning valitud eriala peab olema huvipakkuv [8]. "Silmis olev sära" toodi välja ka Nortali esindajate poolt, kui küsiti, mida tulevase töötajate puhul intervjuudel silmas peetakse [7]. 

"Õpingukorralduse ja eriala sissejuhatuse" näol on tegu ainega, mis nagu nimetusestki selgub, tutvustab IT Kolledžis õppimise korraldust ning on sissejuhatuseks sellele, mida IT eriala endast huvitab. Antud aines tutvustati lähemalt ülikoolis õppimise nii tehnilisi kui ka sisulisi pooli. Lisaks rääkisid oma kogemustest inimesed, kes töötavad erinevates IT valdkondades. Samuti tutvustati oma nägemust sellest, kuidas olla edukas ja õnnelik. Kui püüda need kaheksa loengut, mis antud aine jooksul esitati, kuidagi ühte lausesse kokku võta, sobib minu arvates selleks kõige paremini esimese loengu lõpus välja toodud ühe anonüümse tudengi tagasiside: "/…/õppimine IT Kolledžis on õppija enda asi."[1]


Essee kirjutamisel kasutatud materjal pärineb aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" päevaõppe loengutest:

[1] Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi "Õppekorraldus ja sisekord", 28. august 2013

[2] Margus Ernits "Õppimine ja motivatsioon", 5. september 2013

[3] Linnar Viik "Innovatsiooni olemus ja juhtimine", 12. september 2013

[4] Tarmo Randel "IT-profid küberpättide vastu!", 19. september 2013

[5] Andres Käver "Elufilosoofia ja IT Eestis", 26. september 2013

[6] Erki Naumanis, Jüri Gavrilenkov "Skype NOC Monitoring", 3. oktoober 2013

[7] Ats Albre, Helen Piirsalu "Kuidas saada superstaariks?", 10. oktoober 2013

[8] Merle Liisu Lindma "Life isa an Attitude", 17. oktoober 2013

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on aega järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb leppida vastava aine õppejõuga. Tähtajad määrab õppejõud. Registreeruda saab ÕIS-i kaudu. Registreerimiseks tekib koht "Minu asjade" "Kordussoorituste" alla. RF õppekohal olevatele tudengitele on kordussooritus tasuta, OF kohal olevad tudengid peavad kordussoorituse eest maksma 20€.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

1) Kinnitada individuaalne õppekava

2) Esitada avaldus akadeemiliseks põhjuseks muul põhjusel, kui eeskirjas välja toodud erandjuhtumid

3) Eksternid saavad taotleda immatrikuleerimist

4) Hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone päeva tuleb esitada avaldus õppekava vahetamiseks


Kui eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada, saab seda teha ühe korra. Akadeemilisele õiendile läheb kahest sooritusest kõrgem.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X - 23; Y - 22

Aasta lõpuks on üliõpilane kogunud 45 EAPd, mis on 75% nominaalkoormusest, järelikult üliõpilane püsib veel täiskoormusega õppes ja peab hüvitame õppekulud vaid osaliselt. Õppekava täies mahus täitmise piirmääraks on 27 EAPd semestri kohta, ehk siis 54 EAP-d semestri kohta. Üliõpilasel on vaja hüvitada 9 EAPd (54-45=9). Õppekulude hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta, järelikult on esitatava arve suurus 450€.