User:Mosi

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: M Osi

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016

Referaat

Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi[1] etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad[2], VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.

Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti[3] esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.

Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük[4], kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!

Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu[5]. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.

Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.[6]

"Andmed ei allu analüüsile"[7] teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada.

Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo[8]. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.

Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"[9]. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.

Küsimused & Vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[10]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [11].

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.[12].

Mis on tähtajad?

Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.[13].Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral [14]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta [15]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€[16].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

  • Deklareerida õpingukava.
  • Pikendada akadeemilist puhkust.
  • Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.
  • Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne[17].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?

Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris [18].


I semester

27 – 19 = 8 EAP

8 * 50 = 400€.

II semester

Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.

Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.

27 - 3 =24 EAP

24 * 50 = 1200€

Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.

Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest [19]

Viited