User:Motto

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Otto

Esitamise kuupäev: 23.10.2014

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärgiks on kaheksa loengu käigus tutvustada mitmete IT-valdkondade esindajaid ja anda ülevaade õppetööst IT Kolledžis. Antud essees toon iga loengu kohta välja selle, mis minu arvates on kõige tähtsam, huvitavam ja meeldejäävam.

Esimese loengu [1] teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“, mille pidasid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Selle loengu eesmärgiks oli edasi anda õppetööga seonduvat informatsiooni ja tutvustada õppehoones toimuvat. Lisaks õppetööle räägiti ka sellest, kuidas siduda vaba aega koolis toimuvaga. Positiivse üllatusena tuli mulle see, et loengud ja praktikumid on järelvaadatavad. Võib tekkida olukordi, kus mõnes loengus ei ole võimalik osaleda või juba varem õpitu vajab kordamist. Eriti tähtis on see enne eksamit või arvestust. Asjaolu, et õppehoone on suurema osa ajast lahti ja ruume on võimalik kasutada ka õppetöövälisel ajal, näitab kui õppijasõbralik meie kool on. Tänu sellele on võimalik loengus või praktikumis õpitut kinnistada ja ise järgi proovida, kuna praktikumide kestus on piiratud ja kodus puuduvad vastavad võimalused. Kuigi olin juba varem kooli kodulehelt uurinud IT Kolledžis toimuva kohta, selgus loengu käigus, et ma siiski paljutki varem ei teadnud.

Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus käsitleti teemasid, mis muudavad õppimise kergemaks ja aitavad motiveerida, näiteks ideekaardid. Oma varasema õpikogemuse jooksul ei olnud ma nii geniaalsest asjast varem kuulnud ja teema tundub huvitav ning kasulik. Olen otsustanud ka ise seda teatud ainete õppimisel kasutada. Loeng oli ka väga õpetlik, sest mainiti ära ka akadeemiline petturlus ja spikerdamine, mis kindlasti nii mõnegi jaoks üle rääkimist vajas.

Kolmandas loengus [3] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Loengu läbivaks teemaks oli vaba aja sidumine koolis toimuvaga. Ta tutvustas huviringe ja projekte, kus on võimalik peale õppetööd kaasa lüüa. Sain põhjaliku ülevaate IT Kolledži Robootikaklubi tööst. See tekitas huvi, kuid kahjuks röövib õppimine suurema osa ajast. Loengu õpetlikumas osas sain teada, mida tegelikult tähendab sõna „häkkimine“. Mu üllatus oli suur, sest varem olin selle tähendusest teisiti aru saanud. Kõige tähtsamaks esmakursuslaste jaoks oli kindlasti Margus Ernitsa nõuanne, et asju koos teha on oluliselt lihtsam ja huvitavam.

Neljandas loengus [4] rääkis IT Kolledži vilistlane Jaanika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Jaanika rääkis kuidas ta paljude valikute seast otsustas just IT süsteemide arenduse kasuks ja tutvustas ka programmeerimiskeelt Ruby. Selgus, et Ruby programmeerimiskeelel on suur ja abivalmis kogukond. Tekkis endalgi asja vastu huvi, kuna õppida on alati lihtsam, kui on võimalik kelleltki nõu küsida. Ühtlasi loodan, et puutun kokku sellega ka IT Kolledžis õppides. Loengu läbivaks teemaks oli tüdrukute ja naiste kaasamine IT-valdkonda. Arvan, et praeguse tööjõu puuduse juures on see hädavajalik. See viis mind mõtteni, miks mitte kaasata IT-sse ka keskealisi inimesi ja pakkuda neile ümberõpet.

Viiendas loengus [5] rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“, andes ülevaate administraatori tööst ja sellest miks ta üldse sellise eriala valis. Mulle meeldis selle loengu juures see, et Carolyn seletas asju aeglaselt ja arusaadavalt. Selgus, et tema jaoks on ta töö ka hobi. Huvitav oli kuulda tema tööst Skypeis. Kuigi tegemist on tuntud firmaga, ei teadnud ma selle töö köögipoolt.

Kuuendas loengus [6] rääkis IT Kolledži vilistlane ja ettevõtte ASA Quality Services OÜ tegevjuht Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kristjan rääkis enda kogemusest erinevatel IT erialadel töötades ja tarkvara testija argipäevast. Pean tõdema, et enne seda loengut ei teadnud ma testija tööst kuigi palju ja suhtusin sellesse eelarvamusega. Mõnevõrra hirmutavana kõlas asjaolu, et tarkvara testija peab palju kriitikat taluma, kuigi probleemides on tavaliselt süüdlasteks hoopis teised. See, kui suurt rahalist kahju võib üks väike viga põhjustada, kõlas esialgu uskumatuna, tõestades kohusetundlike tarkvara testijate vajalikkust. Loengu käigus sain teada, et testimine on väga täpne ja huvitav töö, aga ise ikkagi testijaks ei kipuks.

Seitsmendas loengus [7] rääkis IT- tööturul toimuvast Andres Septer. Ta lahkas tööturu positiivseid ja negatiivseid külgi, tutvustades neid kerge huumoriga. Kuna mul puudus siiamaani sellest igasugune ettekujutus, sain taaskord palju uut teavet IT firmade ja tööturu kohta tervikuna. Mulle tuli üllatusena, kui palju negatiivset võib kogeda suurfirmas töötades. Jutt ebakompetentsetest ülemustest ei kõlanud just kõige innustavamalt ja selgub, et töökoha valik on ehk veelgi olulisem, kui kutsevalik. Huvitav oli info start-upide kohta, mis tekitas soovi tulevikus ka mõnes kaasa lüüa. Pean seda loengut tähtsaks, kuna see mõjutab kindlasti mu otsuseid õige töökoha otsingutel. Ei imesta, kui kahe või kolme aasta pärast seda loengu salvestust uuesti kuulata otsustan.

Kaheksandas loengus [8] rääkis meile Elari Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elari rääkis sellest, et mitte Tallinna Polütehnikum ei pannud teda õppimist armastama, vaid hoopis IT Kolledž. Ka mina olin pärast põhikooli lõpetamist valiku ees, kas otsustada gümnaasiumi või Tallinna Polütehnikumi kasuks. Olles tutvunud IT Kolledžis toimuvaga ja kuulanud ka Elari arvamust, tean, et otsus gümnaasiumihariduse kasuks oli õige valik. Jahmatamapanev oli video selle kohta, kui lihtsalt on võimalik internetist saada inimeste kohta praktiliselt igasugust infot. Õnneks olen alati enne põhjalikult läbi mõelnud, kui midagi isiklukku internetti üles laen. Loengus räägiti ka sellest, missuguseid vigu kasutajad parooli valimisel teevad. Olen ka ise sageli kergema vastupanu teed läinud ja näiteks sama parooli korduvalt kasutanud. Peale loengus kuuldut seda kindlasti enam ei juhtu.

Olles kuulanud kõiki kaheksat loengut võin öelda, et igas neist oli midagi õpetlikku, huvitavat ja motiveerivat. Muidugi tuleb siinkohal tänada lektoreid ja külalisesinejaid, kes olid nõus meid IT-valdkonnas toimuva kohta harima, sest igaüks neist muutis enda loengu eriliseks. Mõistan nüüd selle õppeaine vajalikust, kuna saadud teadmised aitavad mind kindlasti edasises elus.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika)[9]. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks, järelikult kordusarvestus tuleks kokku leppida õppejõuga[10]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11]. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[12]. Kordusarvestused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [13]. Hetkel on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile 20€ [14] .


Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile [15] .

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega [16] .


Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument tehtud tööde näidised kolmandate osapoolte tagasiside jms [17].


Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas [18] .


Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid[19].


Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus [20] .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd. Kui ei soovi saada arvet, peab ühe semestriga kogutud olema vähemalt 27 EAPd, seega teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27= 54 EAPd ja ainepunktihind on 50 € [21] . Aasta lõpuks tuleb hüvitada 54-26-26= 2EAPd ja esitatud arve suurus on 2*50= 100 €


Viited