User:Mpaal

Erialatutvustus 2015 kaugõpe

Autor: Maris Paal

Esitatud: 4.11.2015

Essee

Väga huvitav oli kuulata erinevaid inimesi oma tööst ja kasulikest näpunäidedest rääkimas. Silmaringi laiendamiseks ja motiveerimiseks suurepärased loengud. Väga meeldis see, et kuigi kõiki esinejaid ühendas IT valdkond, olid samas nad kõik erineva suunitlusega ja igaüks andis edasi enda jaoks olulist sõnimit. Kokku lõi see tervikliku pildi alustamaks motiveerituna IT õppimist.

Tiina Seeman on IT Kolledži taustaga. Toodi välja projektijuhtimise olulised faktorid, milleks on aeg, raha ja skoop. Kui ühte ressurssi vähendatakse, siis tuleb kas teisi suurendada (raha, aeg) või kvaliteedis alla anda/ projekti mahtu vähendada. Oluline on hoida meeskonnas eesmärke ühtsena ja mitte unustada ka projekti tellijaid. Ei piisa sellest, kui arendatakse täiesti toimiv asi, vaid see peab ka kattuma tellijate nägemusega. Eduka projekti juht oskab jälgida ajakava, sealjuures peab palju suhtlema erinevate osapooltega ja vajadusel leidma kiirelt lahendusi ootamatuteks olukordadeks. Kõikidest esinejates oli Tiina Seemanit kõige kergem kuulata, kuna ilmselt iga ametikoht on puutunud varasemalt mingil määral juhtimisega kokku ja kaasamõtlemine oli kergem.[4]

Elar Lang jagas oma kogemusi, kuidas edukamalt koolis hakkama saada, milliseid abivahendeid kasutada ja kuidas kohe alguses asjasse suhtuda. Kindlasti oli väga motiveeriv tema loeng neile, kes olid varasemalt mõne ülikooli pooleli jätnud ja seepeale pole leidnud head aega või endas jõudu seda teed jätkata, sest tema endaga just nii oli juthunud. Väga hästi seletati lahti, miks ikkagi on vajalik ülikoolis käia, nimelt on ülioluline oskus õppida ja asju õigeks ajaks ära teha, mida kool meile eelkõige õpetabki. Samas elame ka ühiskonnas, kus on hädavajalik pidev arenemine. Tore oli ka mõttetera tema loengust -oluline on valida enda jaoks kindel siht ja hakata vaikselt plaani täitma. [5]

Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tegemistest algusaegadest alates. Kuigi loeng oli üsna spetsiifiline ja seega päris algajale veidi keeruline arusaada, siis sellegipoolest tuli süsteemiadminni tööst pilt ette. Polnud üllatav, et töö on stressirohke ja vajalikel momentidel tuleb pea selge hoida. Et tööga üldse alustada saaks tuleks esmalt panna diagnoos promleemile, siis leida võimalikud lahendused ning seejärel teostada kiire parandamine. Oluline on varuda aega süsteemide parandamiseks ja olla seejuures leidlik. Sain kinnitust, et tänases päevas on ima programmeerimis-oskuseta üsna aske hakkama saadat, sest ajajooksul on muutunud käsitöö arendamiseks. Oluline on tiimitöö ja waterfalli efektist ülesaamine ehk siis keskenduda kuidas efektiivsemalt ööd teha. Kaks olulist õpetust veel - kliendi admetesse ei tohi nina toppida, dokumentatsioon on oluline.[6]

Kert Suvi räägib testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengus kummutatakse erinevaid müüte testimisest. Näiteks tihti arvatakse et testida pole vaja või siis pole selleks aega, inimesi, sellest võib aga tekkida suuri kahjusid (toodi näide, mis võib lõppeda isegi surmaga, suured rahakaotused vms). Hea tähelepanek oli see, et testima ei pea alles projekti lõpus nagu tehakse tavaliselt, vaid seda võikski just teha erinevates etappides. Iseloomulikud omadused peavad olema – pessimist, analüütik, kavalus, õnn, teistsugune mõtlemine. Eriti põnev oli kuulda kommentaare testimist puudutavatest ITK ainetest läbi sellel alal kogenud inimese silmade. [7]

Targo Tennisberg – kuidas jääda ellu tarkvaraarenduse maailmas. Kuvab meile versiooni, milline peaks olema programmeerija töö ning milliseks see tegelikult kujuneb. Oluline tähelepanek on see, et projekti õnnestumise taga on hea kommunikatsioon, mitte tehnoloogia. Seega pole imestada, et mida suurem on projekt (järelikult rohkem inimesi), seda suurem on ka projekti ebaõnnestumise tõenäosus. Siiani olevatest loengutest leiab projektijuhtimise osas päris palju ühisosa Tiina Seemani loenguga (oluline on raha, ressurss, skoop, kvalieet). Huvitavaid lõikeid tuuakse loengus sisse palga kujunemise osas – kuidas kujuneb tulu ja kulu baasil töötaja palk ning kuidas on võimalik seda mõjutada. Lisaks sellele põigatakse sisse ka tulevikku ning tuleb välja ka sellest loengust, et tulevikus ei pea kartma tööpärast vaid kitsalt spetsialiseerunud töötaja.[8]

Tanel Unt rääkis GPS asukohamääramisteenuse Navireci loomisest. Tüüpiline näide, kuidas startup ettevõtte luuakse- tuleb teha palju tööd südamega, proovida ja läbikukkuda, üritada hakkama saada panga abita, leida endale usaldusväärne meeskond. Kõlama jäi, et ettevõtja elu pole sugugi lihtne, mistõttu tuleb osata üleelada ka kehvad ajad majanduses, samas pead tagama siiski piisava sissetuleku, et palkasid maksta.[9]

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak oskasid tekitada väga suurt huvi admekaevamise ja analüüsi vastu üldisemalt. Kuigi me igapäevaselt külastame erinevaid veebilehekülgi, siis ei ole osanud mõelda, et meie käitumise põhjal saadakse väärtuslikke andmeid, millest on omakorda huvitatud erinevad turuandmete kasutajad. Sama huvitavalt suutsid nad edasi anda infot analüüsi kohta.Toodi erinevaid näiteid andmete analüüsist - kuidas võib andmeanalüüs osutuda kasulikus, mis see meile annab ja kuidas seda tehakse.[10]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Eksamit on õigus järgiteha kuni ülejärgmise semestri punasejoonepäevani. Kordussooritud lepitakse kokku vastava aine õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine toimub OISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kõigil tudengitel on õigus kokku kolmele sooritusele aine piires, kuid tasulisel õppekohal olevale tudengile maksab kordussooritus 20 eurot. RF õppekohal tudengile on sooritus tasuta [1; 2].

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus Vajadusipõhise õppetoetuse saamiseks peab tudengi perekonna kuusissetulek olema inimese kohta kuni 329 eurot. Toetuse suurus olenebki üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Perekonnaks loetakse kuni 24. aastasel tudengil ema, isa, õed ja vennad. Alates 25. eluaastast on tudeng eraldi perekond. Erandiks on nooremad kui 24. aastased lapsevanemad/ hooldajad või abielus tudengid. Alates 25. eluaastast on tudeng eraldi perekond. Toetuse saamiseks peab tudeng täitma kumulatiivselt õppekava täiesmahus (100%) ning akadeemilisel puhkusel olles ei ole võimalik toetust taotleda. [3]

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus Kood – 10153138. Esimese semestri lõpus on 22 EAPd ja teise semestri lõpus on 27 EAPd. Aasta lõpuks on kokku 49 EAPd. Minimaalne õppekava täismahus täitmine semestris on 27 EAP. Seega on õppekava kumulatiivselt jäänud täismahus täitmata 5 EAP ulatuses. Õppekulude osaline hüvitamisemäär on 50 € 1 EAP kohta [2]. Kokku on vaja tasuda aastalõpuks150 €.