User:Mpendin

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Margus Pendin

Esitamise kuupäev: (06.11.2011)

== Esseee == SKANDAAL! "Battlefield 3" nuhib kogu teie arvuti sisu järele!

28 oktoobril ilus ilmus euroopas poelettidele kahtlemata üks oodatuimaid videomänge „Battlefield 3”. Olles ise „Battlefieldi” videomängude saaga suur austaja, üritan hoida nimetatud mänguga seotud uudistel huvikorras nn silma peal. Tähelepanu köitis 04.11.2011 Fortes ilmunud uudis pealkirjaga „SKANDAAL! „Battlefield 3” nuhib kogu teie arvuti sisu järele”. Nimelt selgub, et PC platvormil „Battlefield 3” nautimiseks tuleb installeerida lisaprogramm „Origin”, mis väidetavalt ei hoolitse ainult digiõiguste halduse eest nagu ette nähtud, vaid sirvib täisverelise nuhkvara kombel kasutaja arvuti kogu sisu.

Skandaal tuli ilmsiks Saksamaal, mille kodanikud ilmutavad vabalt oma viha ja nördimust nii avalikkuse ees kui ka meedias. Võrgus on nüüdseks ka ligi kümme tuhat allkirja kogunud üleskutse sundida videomängu müüki Saksamaal keelustama. Saksa videomänguajakiri GameStar palkas koguni juristi „Origini” programmi kasutustingimusi analüüsima. Sealt selgus, et EA lubab endal kasutajate arvutitest leiduvat infot vabalt koguda ja töödelda. Tundub, et Saksamaa mängijad on nii vihaseks aetud, et on hakanud Amazoni netikaubamajas Battelfield 3 ühega hindama. Kuulujutu järgi on pidanud Amazon juba 90000 euro väärtuses „Battelfield 3” koopiaid tagasi võtma.

Kas ja kui, siis missugust ohtu see „Origini” programm endast kujutab? Tegelikult ei ole veel ametlikest kanalitest kinnitatud, kas ja mida „Origini” programm nuhib teie arvutist. Skandaal on rohkem tulnud mängijate enda tähelepanekutest ja erinevate programmide kasutamisest (Process Monitor - http://www.youtube.com/watch?v=3TAZ-HN9cOk&), kus on avastatud, mida „Origini” täpselt teie arvutis jälgib ja kogub. Samuti teeb inimesi murelikuks „Origini” programmi EULA-s olev klausel, mis sätestab, et kui te installeerite selle programmi, siis te annate oma nõusoleku, et EA võib koguda, kasutada, salvestada, edastada andmeid, mis iseloomustavad teie arvutit, operatsioonisüsteemi, rakenduste kasutamist, erinevate tarkvarade kasutamist ning samuti ka väliste seadmete kasutamist. Lühidalt kokkuvõtteks annaksite nõusoleku programmil nuhkida teie arvutis. Loomulikult on EULASe juurde lisatud, et juhul kui te ei soovi, et selliseid andmeid kogutakse, kasutatakse, salvestatakse ja edastatakse, siis palun ärge installeerige seda programmi. Siinpuhul oleks tegu dilemmaga: kui ma tahan seda videomängu mängida, siis ma installeerin mänguga kohustuslikult kaasas oleva programmi „Origini” ja lasen enda arvutis EA-l ringi vaadata ja andmeid salvestada, samas kui ma ei taha, et EA seda teeks ei saaks ma mängida seda mängu. Küsimus, mis tekib minul ja tõenäoliselt tekkis ka kõigil teistel mängijatel on, et kui ma ikkagi tahan seda mängu mängida, siis kas sellise programmi enda arvutisse installeerimine ei oleks liialt jõuline ja ebaproportsionaalne minu õigustesse sekkumine ja ligipääsu videomängule „Battlefield 3” takistamine? Tegelikult kindlalt ma ju ei tea, mida minu andmetega tehakse. Miks on vaja sundkorras lasta oma arvutile ligi kolmas osapool, kui ma tahan saada hoopis teist hüve? Igaljuhul ma leian, et igasugune mittevajalik isiklike andmete kogumine on ebaproportsionaalne minu õigustesse sekkumine. Samas peale esimese emotsiooni möödaminemist mõtlen, et millist komproviteerivat ja otseselt minu huve kahjustavat infot reaalselt minu arvutis leidub. Esimese hooga ei tule midagi pähe. Mul on sügavalt ükskõik, kas EA teab või mitte milliseid programme ma kasutan või millisele levelile on mu naine „Plants vs Zombi” mängus jõudnud. Nuhkimine kui selline, aga iseenesest solvab ja kuna ei ole ka täpselt teada millist infot kogutakse ja kellele seda näiteks hiljem edastada võidakse, siis ei oska ma ka võibolla ette näha seda otsest kahju. Arvan ka et olen selles osas suhteliselt hästi kaitstud, samas enamusel arvutikasutajatel on kas või tööülesannete täitmisega seoses arvutis nii mõnigi fail, mida kolmandate isikutega jagada kindlasti ei tahaks. Nagu eelpool mainitud, ei oska enamus meist ilmselt isegi kõige pöörasemates unenägudes ette näha kui väärtuslikku infot meie arvutitest tegelikult leida võib ja milleks seda siis tegelikkuses kasutatakse. Teadmatus hirmutab inimesi. Heaks näiteks on ka Google Street View, mille raames filmitakse auto katuselt suvalisel ajahetkel tänaval kõndivaid inimesi ning riputatakse pärast salvestus kõigile vaatamiseks ülesse. Iseenesest on kõik ju teadlikud, et tänav on avalik koht ja seega ei ole võimalik omada kontrolli selle üle, kes sind tänaval liikumas näeb. Pahameelt tekitabki jällegi nuhkimine kui selline. Samuti leian ka mina, et hoolimata sellest, mida ja milleks kogutakse, peab igaljuhul selleks avalikult inimese käest luba küsima ning ei tohks teda panna valiku ette kas mäng ja isikuandmed või turvalisus ja meelelahutusest loobumine.

== Õpingukorralduse küsimused ==

1. Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui arvestusel läbi kukkusid, siis tuleb aine uuesti enda jaoks selgeks teha. Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2). Kindlasti võta ühendust õppejõuga kordusarvestuse küsimuses. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4). Kordusarvestus on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordusarvestusele registreerimiseks pöördu õppeosakonda. Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna soorituse toimumise päevast. (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.-5.2.9).

2. Küsimus 1 Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.3).