User:Mplanken

From EIK wiki

ESSEE

Kooli tulles oli loeng Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse põhjal. Võime küsida, mida see meile annab? Kas see loeng on ka vajalik? Mida me nende teadmistega edasi teeme.. Kokku oli kaheksa loengupidajat, kus igas loengus, astusid auditooriumi ette erinevad külalisesinejad. Esinejad tutvustasid tudengitele oma kogemusi infotehnoloogia teemal.

Algul kooli tulles oli päris tume maa asjade korraldamisest, kuidas see töötab , kas on kitsendusi , millised on siseeeskirjad jne. Sellest on olemas ka video salvestised. Minule oli selline tutvustus küllaltki vajalik, kuna pole selles vallas kokku puutund. Esimene loengus räägiti haridusest, kui üldisest süsteemist. Haridus jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Kõrgharidus omakorda jaguneb kolmeks: bakalaureuseõpe-rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Kõigil on võimalus edasi liikuda. Võrreldes eelmiste aastatega olevad juurde on toodud lisaõppeaineid. Kolledžis on kaksteist põhikohaga õppejõudu pluss külalisõppejõud teistest koolidest. Koolis on 3,5 arvutiklassi. Kõigis arvutites on erinevad operatsioonisüsteemid, samuti WIFI leviala on kõikjal, ning LAN võimalus olemas.Lisaks on: Robootika, Cisco laborid. Pluss sellele on klassides võimalus enda arvutit kasutada.

Me võime olla kindlad, et kõik vajalik õppimiseks on olemas. Ükski asi ei jää tehnilistel põhjustel tegemata. Sellega teadmistega lahenevad paljud probleemid. Samuti tutvustati õppekorraldusi ja eeskirju, mida reguleeritakse seaduse raames. Huvitavamad võiks siinkohal välja tuua antud loengust. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Kasutusel on punktisüsteem hindamisel. On olemas täiskoormus ja osakoormus. Min on 30 EAP .Alla selle ei saa edasi õppida. Õppeaastas on kaks punast joont. Enne seda saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisada aineid. Nende sisse jäävad ka tööde esitamise tähtajad, eksamisessioonid. Kõiki asju reguleeritakse käskkirjadega, mille alla kuuluvad registreerimised, tasumäärad, õppetoetused , õppeaine registeerimise, nende hindamiskriteeriumid jne. Selline süsteem tagab ühtpidimõtlemise, kus valearusaamist ei peaks tekkima. Probleemide puhul on saab kontakti võtta personaliosakonnast isiklikult või emaili teel. Ühendust võtta ka õppejõuga sõltumata kellaajast. See on minu meelest tore, et selline asi on võimalik. Õppetöös aitavad kaasa tuutorid. Kahjuks ei oska nendekäest midagi küsida Nagu näha on kõik võimalused vajalikud, hästi korraldatud. Kogu õppetöö käib läbi veebikeskkonnas paiknev Õisi ja Muudle . See on peamine õppetöö infoallikas, mis sisaldab õppematerjale, tunniplaani, teated, õppetulemusi, arved, käskkirju, deklareerimisi. Selle veebikeskkonna kasutusest oli väga vähe juttu kahjuks. Räägiti eksamite järeltegemise võimalustest, paljudele on see väga oluline. Raamatukogu võimalusest, mis on kahjuks olemas ainult Tallina Tehnika Ülikoolis. Kuna ma ise ei ela Tallinnas siis paljudes valdkondades kaasa lüüa ei saa. IT kolledžis korraldab ka mitmekülgset meelelahutust – sport, peod, orienteerumised, loengut väliskülalistelt, jne. Tore, et selliseid asju tehakse, kuid see sobib ikkagi Tallinnas õppijatele.

Esimene loeng oligi minujaoks kõige informatiivsem, kuidas majas orienteeruda ja kelle poole pöörduda erinevate küsimustega.

Järgmistes loengutes tutvustasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo enda tööd Skype firmas. Microsoft OS. Nad olid väga rahul oma tööga. Kohaks Helpdesk . Nad tegelevad inimeste aitamisega erinevate probleemide korral Skype kaudu. Sinna tööle minnes on võimalus saada häid kogemusi, tutvusi ja igasuguste oskuste praktiseerimist. Minujaoks oli huvitav kuulata sellest, et inimesed elavad mingis mõttes omaette maailmas, kus nad saavad töötada oma soovide järgi. Poleks uskunud, et Microsoftil on 100 000 töökohta, see on minumeelest meeletult suur arv. Helpdesk töötamiseks on vaja arendada head suhtlemisoskust, tahet, soov aidata inimesi ja olema peaks huvi uute riistvara ja tarkvara lahenduste vastu. Sellised nõuded on elementaarsed igal pool erinevatel aladel. Kellel teadmisi ja oskusi saavad juba teise õppeaasta võimalikuks infotehnoloogia alale tööle sinna saada. Tööl hinnatakse isikuomadusi kõige rohkem. Töö käib neil e-maili kaudu. Eesti kontor toetab Prahat, Idamaid ja Rootsit. Ma ise pole kokku puutund, siis on hea teada kuidas asjad käivad .Minu kokkupuuted on metallifirmad, puidufirmad, trükifirmad, vee süsteemid.

Kolmanda loengus, kuigi vahet pole mitmendas rääkis Janika Liiv programmeerimisest, stereotüüpidest, ruumimiskeeltest.Ta püüdis anda väikseid näpunäiteid. Programmeerimisel on tähtsad ideed, mida alustatakse väikeste sammudega. Lahtiseid otsi ja mittefunktsionaalseid osi ei oleks. Ehk siis selge ja kompaktne lähenemine. See annab sellise vaatenurga, kus programmeerimist võiks vaadelda kui filmi stseeni. Eks see ole erinev igalühel. Et seda paremini omandada, ei peaks häbenema küsida abi teistelt. Minuarust hea soovitus kõigile. Kahjuks ma ei oska midagi küsida, kuna ma ei tea niipalju, et küsida asjast. Lähme edasi. Programmeerimisel saab alati leida uusi lahendusi, valmis vist ei saa kunagi. Arenemisvõimalused on hiiglaslikud. Juttu oli jaapani programmeerimiskeelest Ruby 2004a.Mulle meeldib nimi. Seda iseloomustatakse kui loovus. See osa sobis rohkem neile, kellel on rohkem teadmisi.Loengust nõuannetest niipalju, et ei tasu kinni hoida ühest programmeerimise keelest. Tasub õppida teisi programmeerimise keeli ja proovida. Selleks on palju tahtejõudu vaja.

Neljandas loengus Andres Septer rääkis vajalike oskuste saamist töö jaoks. Ta ei soovitanud minna madaltaseme spetsialisti kohale, kuna konkurents on niigi liiga kõrge. Nendeks on iseõppijad IT maailmas. Endal puuduvad sellised kokkupuuted sellega, kuid nõuannet tasub kuulda võtta. Äri IT kasutab põhiliselt Linux, Unix, seega Linux peaks selge olema. Kui on soovi spetsialiseeruda spetsiifilisemale osale, tasuks otsida seda mõnes välisriigis. Juttu oli eesti sisesest ja välisest sektorist, nende plussidest ja miinustest. Selline loeng aitab suunata millise IT struktuurile püüelda. Iga loeng on teemaarendus sammsammult mis aitab peale kooli lõpetamist tööle saada.

Järgmine loengus Martin Paljak põhiteema oli erinevad tööd erinevates IT sektoris.. Juttu oli www ja Linuks ajaloost. Veel IT alased töökohad kasiinodes, porno ja muudes taolistes teemadest, kus tegeletakse programmeerimisega . Mõtteaineks oli see , kas saame teha tööd, mis on nagu õige ja pakub seda mida ootad, või pead tegema tööd, mis täidab endajaoks valet eesmärki. Kindlasti tasub selliseid asju silmas pidada ja leida selline optimaalne variant, kui on võimalus.

Kuuendas loengus. Iguite firma elust, olust ,töökorraldusest. See firma eriliste klientide vajadusest, nendeks on tarkvara analüüsi, testimisega, süsteemide loomisega üldkokkuvõtteks IT terviklahendusega . Selles loengus oli väga põhjalik ülevaade, kuidas töö teostus ja jaotus oleks selline, et töötajad , kui kliendid oleksid rahul. Rõhutati meeskonnatöö olulisusele. Minu meelest on inimühiskonnas meeskonnatöö toonud alati suuri võite, selle hoidmine on aga küllaltki keeruline. Sellejaoks Iguite tegelevad loovate niinimetatud mängudega , mis on aidanud saavutada täpsemaid tulemusi ja paremaid lahendusi. Juttu oli matemaatikast ja füüsikast kasutamine programmides. Sellest soovitus, et kõik töötaks nagu pärismaailmas füüsikaseaduste järgi, siis peame seda teadma ja oskama seda kasutada oma töödes. Seitsmes loeng .Teemaks testimine ja kvaliteet. Ka väga huvitav teema. Quality Servicest loengu põhjal sain aru, et tegelikult testimine on väga vajalik ja samas vastutusrikas töö ,mis aitab ennetada kulusid. Juttu oli - mis juhtub kui testimisel vead sisse jäävad . Summad, kus tühine viga võib maksma minna lõpuks, kui asi on tarbija käes võivad olla väga suured . (kosmoseaparatuurist kuni autotööstuseni) Kvaliteedist niipalju, et on olemas palju erinevaid standarte (iso9000,six sigma)Vajadusel hea sirvida.

Viimane kaheksas loeng . Juttu käis lugemas Siim Vene Põhja-Eesti Regioaalhaiglast. Tehnoloogia kasutust haiglates, nii otsese, kui ka kaudse. (ravi aparatuurid ,patsiendi meelelahutus) Mida uuem tehnoloogia seda täpsem ja kergem on raviga tegeleda .Ka oli juttu selle pahupoolelt, kõik peab töötama laitmatult ja järjepidevalt. Need seadmed on väga keerulised ja programmid väga spetsiifilised. Peale selle on nad omavahel võrgus ühendatud.Millele rõhutati, et see on suurde võimaluste maa midagi ära teha, ennast teostada.Eks järgmine etapp on NASA.

Kokkuvõte: Loeng algas sellest , kui vajalik on teada kooli eeskirjadest, sealsest liiklusest, et kõik laabuks probleemideta. Edasi anti teada, mida me võiksime oma teadmistega pihta hakata või kuhupoole õppsuunda arendada. Anti õpetusi kuidas paremini tööjuures hakkama saada ja milline on programmeerijate tööelu. Samuti erinevatest töökohtadest. Mida võtta ,mida jätta. Kõik see andis tervikliku pildi, kus me oleme ja milline tulevik välja näeb ja mis sellejaoks tegema peaks, või kuidas seda peab tegema ja kui vastutusrikas see on .


Link : https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Aine_info


Küsimus B

• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?(P.5.2.12.)

Eksam tuleb uuesti sooritada. Üliõpilasel on ühe õppeaine raames õigus kolmele kordus eksamile.

• Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamit on võimalik uuesti sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine võib saada korduseksamile lubamise eelduseks (P.5.3.6.).

• Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (P.5.3.6.) Tasumise tähtaeg on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9). Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. (P.8.).

• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. (P.8.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel kohal olevale õppurile on korduseksami sooritamine tasuta. (P.5.2.7.).

• Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (P.5.2.7.) Kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 € (P.8.). Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud makse hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (P.5.2.9).

   Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. 
Individuaalne õpingukava – eelseisvaks semestriks üliõpilase poolt deklareeritud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima; õppekava läbimise individuaalne tee semestrite kaupa.
Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusõppeained (v.a soovituslikud eeldusõppeained) olema reeglina läbitud enne põhiõppeaine õppimist (1.2.3.)

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga(5.4.4) Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.11)