User:Mpork

From ICO wiki

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö


Autor: Mari-Liis Põrk

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016


Essee

Erialatutvustuse aine olulisus oli minu jaoks aasta alguses veidi hägune. Ei olnud selge, miks ja milleks seda ainet üldse vaja on, ning mida see juurde annab, kuid juba pärast esimest tundi selgus, et aine on ääreltult tähtis motivatsiooni ja tarkuste allikas. Esinejate valik oli minu arvates suurepärane, näha oli mitmeid oma ala spetsialiste kes esitasid enda ala ja seisukohti huvitavalt ning arusaadavalt. Kohe oli näha, et esinejate entusiasm enda tööst ja eluteest praeguse hetkeni rääkides oli märkimisväärne ning iga järgmist loengut ootasin huviga.Sissejuhatavas loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer, kes kõik võtsid sõna mingil ülikooli elukorralduse teemal. Näiteks kõneldi ainete deklareerimisest ja selle kitsaskohtadest, tutvustati mitmeid õppejõude ja räägiti lihtsalt koolis toimuvast.

Esimeses loengus esines riigi infosüsteemi peaarhidekt Andres Kütt. Kuuldes ametit "arhitekt" ei teadnud ma alguses mida see IT valdkonnas endast täpselt kujutab, veidi aega edasi oli selge, et lihtsalt tarkvaraarhitekti ametit Andres ei pea, tema töö seisneb suuremate süsteemide hoomamisel. Tarkvaraarhitekt nimelt tegeleb ainult mingi väikese osaga, arhidekt aga juhib keerukust. Iga ühik funktsionaalsust lisab keerukust juurde ning arhirekti töö on seda ohjes hoida, et iga juurde lisandunud asi annaks kokkuvõttes maksimaalse väärtuse antud projektile ning vältimaks projekti inimestele liialt kaelamurdvaks osutumist. Isiklikust elust rääkides oli esinejalt kuulda mitmeid kasulikke näpunäiteid ja elutõdesid. Näiteks matemaatilist analüüsi ennast pidas Andres sisult täiesti mõttetuks aineks, mida edaspidi vaja ei lähe. Aine laialdasemalt pidavat aga õpetama asjadele dünaamilisemalt lähenema ja mõtlema. Siit võib järeldada, et paljud ained mida õpetatakse võivad tunduda kasutud, kuid iva nendes tuleb ise üles leida ja seda enda edasies elus rakendada osata. Teine minu jaoks oluline mõttetera seisnes selles, et kõik ülikoolid ei sobigi kõigile inimestele, tuleks alati kõrgemale pürgida ja leida see, mis endale sobivaim on. Moraaliks oli järgmine ütlus: " If there is a reason why, every how becomes possible".

Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük testimisest, nende firmast Testilo ja enda startupi loomisest. Kristel oli täis energiat ja enda ametist rääkides oli tõesti näha, kui innustunult ta oma tööd ja tegemisi seoses testimisega teeb. Taolise valiku tegi ta aga juhuslikult, nimelt valis ta IT Kolledžis lisaaineks testimise suunaga aine. Sellest ajas peale oli ta teemast vaimustunud ning otsustas, et see on tema jaoks õige tee. Marko oli aga pühendunud programmeerija. Olnud ennegi startupe alustanud, teadis ta täpselt, mis on ohud ja kitsaskohad nullist alustamisel. Näiteks tõi ta välja, et kunagi ei tasu alustada mitme erineva startupi loomisega, sest pühendumus ühele asjale on oluline nii äris kui elus edu saavutamiseks. Nende startupi Testilo asutamise idee tuli Kristelil, kui ta üritas enda probleemi seoses töökohaga lahendada. Oli huvitav kuulata, kuidas sündis edukas firma, millel oli alguses ka omajagu raskusi, millest saadi üle koostöö ja pühendumusega. Loengu lõpupoole räägiti meile ka teistest kodumaistest startupi edulugudest, mis andsid inspiratsiooni tulevikus ka ise sinnapoole pürgida. Kokkuvõtteks võin öelda, et esinejad olid huvitava jutuga, sain pikemalt teada testimisest ja sellega seonduvast ning see tekitas ka huvi minus.

Kolmanda loengu teema tekitas minus ootusärevust. Nimelt tuli meile rääkima Lembitu Ling, kes on oma ametiltt süsteemiadministraator. Sama eriala õpin ka mina ning oli paeluv kuulata kellegi päris kogemusi antud valdkonnast. Tema jutt oli otsekohene ja praktiline , sain mitmeid teadmisi ja näpunäiteid sellest valdkonnast, mis innustasid mind jätkama antud erialal. Teistest esinejatest erines Lembitu sellega, et on self-made administraator. Sellest võb järeldada, et kui on soovi ning tahtmist midagi ette võtta, siis võib puhtalt enese arendamisest saada hinnatud spetsialistiks. Samas usun ma, et tähtis on ka kõrghariduse omandamine, mitte ainult paberi saamise eesmärgil, kuid ka kogemuste ja tööharjumuste omandamiseks. Samuti saab ülikoolist kaasa korraliku teadmistepagasi ning hulgaliselt tutvusi, mis tulevad edaspidises elus kindlasti kasuks.

Neljanda loengu pidasid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov , kes tutvustasid IT töökohti ning nendega arvestamist. Andres Septer alustas loengut rääkides mitmetest ametitest ja nende erinevustest. Välja oli toodud nii plusse kui ka miinuseid iga töökoha kohta, näiteks riigiasutuses, strartupis jne. Eriti rõhutas ta antud ameti ja koha kohta kodutöö tegemist., peab eelnevalt uurima antud firma töökeskkonda ja mis seal täpselt toimub. Veel rääkis ta töökoha otsimise võimalustest. Meile soovitati mitte otsida avalikke IT tööpakkumisi, sest nood pidavat olema ainult "jäänused" parematest töökohtadest. Ta tõi välja huvitava fakti, et paremaid töökohti on võimalik ainult tutvuste kaudu saavutada ja sellega olen ma ka juba eelnevalt nõustunud. Teises loengu pooles esines SCRUM master Einar Koltšanov loengu teemaga "IT vs äripool". Einar rõhutas koostöö tähtsust IT - ja ärimaailma vahel, tema soovitused olid otsekohased ja andsid olulisi teadmisi tööturul läbi löömiseks.

Viiendas loengus pidas sõna Ivar Laur - EMTA analüütikaosakonn juhataja teemal " Andmed ei allu analüüsile ". Ivar seletas seoseid IT maailma ja analüütika vahel. Pikemalt rääkis ta Maksu - ja tolliametist, kirjeldas andmete analüüsi , milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Sain teada, et tänapäeval pole analüüs sugugi kerge. Näiteks paljud ettevõtted kas ei avalda üldse enda andmeid, või need ei vasta tõele. Veel kõneles Ivar EMTA andmemonitooringust ja andmete töötlusest. Näiteks maksunduse koha pealt uuritakse inimeste käitumist ja selle põhjal kaardistatakse riskikäitumisi ning pannakse kokku riskiprofiile. Samuti saavad nad nende andmete põhjal jälgida eraisikute jaettevõtete tegevust ja välistavad pettused juba eos. Antud teemast ma eelnevalt midagi eriti kuulnud ei olnudja seetõttu tuli see kindlasti kasulikuks. Kahjuks ise ma analüüsimisest eriti ei huvitu ja see loeng andis sellele arvamusele ka kinnitust.

Eesti Vabariigi küberkaitse teemal rääkis meile kuuendas loengus Jaan Priisalu. Jaan on enamuse enda karjäärist töötanud küberneetika alal, hetkel on ta tee leidnud aga TTÜ-sse. Küberkaitse on minu jaoks äärmiselt kaasahaarav teema, eriti olles seotud IT süsteemide administreerimisega. Küberkaitse eesmärgiks on infosüsteemide vastu plaanitavate rünnakute ennetamine, kindlaks tegemine ja ka nendele vastamine. Sain teada, et Eesti muutis enda küberkaitse plaani pärast 2007. aasta suurt rünnakut. Veidi hiljem valmis Eestisse ka NATO küberkaitse keskus, mida Jaan nimetab peavõiduks. Veel rääkis ta, et Eesti on küberkaitse koha pealt maailmas üks esimestest, tase on äärmiselt kõrge ja eeskujuks oleme nii mõningatele riikidele. Küberkaitse on üks nendest valdkondadest, millesse tahaksin veelgi enam süveneda ja see loeng kindlasti aitas kaasa minu otsustele tulevikus.

Viimase loengu pidas meile Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Hedi ise töötab Starmanis turundusjuhina, juba varasest east on tal tänu vanematele olnud head suhted IT maailmaga ja seetõttu tundiski ta huvi just turundusest IT ettevõtetes. Loengus rääkis ta brändist, mis see on ja kuidas see kujuneb. Tema sõnul loob iga töötaja ettevõttele brändi. Samuti rääkis ta nõuetest millest kinni pidada, et ettevõte oleks edukas. Teoorias pidavat see olema väga lihtne, teostuse poole pealt aga keeruline. Kõlama jäi idee, et isegi kui on olemas professionaalne arendajate tiim ja väga hea toode, ei ole seda võimalik maha müüa kui turundus pole piisavalt hea, sest tahes-tahtmata tekib konkurents.

Antud loengutest võin järeldada, et tehtud oli ära suur töö just meie - IT Kolledži esmakursuslaste jaoks. Teada sai palju ja teemade valik kattus ka suurel osal minu huvidega ja andis hea ülevaate erinevatest erialadest ja vaatevinklitest. Aine oli tõeline motivatsiooni laeng IT alaga jätkamiseks ja kindlasti jälginedaspidi ka sarnaseid õppekava väliseid loenguid.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.[1] Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.[2]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[3] Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[4] Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised [5] Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks või külalisüliõpilaseks kandideerimiseks tuleb esitada avaldus 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. [6]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [7]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [8].

Sügissemester: 22 EAP

27 - 22 = 5 EAP

Arve: 5 * 50 = 250 €

Kevadsemester: 19 EAP

27 - 19 = 8 EAP

Arve: 8 * 50 = 400 €

Arved kokku: 250 + 400 = 650 €.

Vastus

Esitatav arve on 650 €.



Viited

  1. [1] Õppekorralduse eeskiri 5.2
  2. [2]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal
  3. [3] Õppekorralduse eeskiri 6.1
  4. [4]Õppekorralduse eeskiri 6.1
  5. [5] Õppekorralduse eeskiri 1.2
  6. [6] Õppekorralduse eeskiri 7
  7. [7] Õppekorralduse eeskiri 5.1
  8. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal