User:Mputsepp

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marju Pütsepp
Esitamise kuupäev: 4. november 2015

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvuse raames pidasid meile loenguid väga huvitavad külalislektorid, kes on oma töö ja õpingutega on olnud seotud IT-ga. Minu jaoks olid need loengud väga huvitavad ja inspireerivad, sest IT-d tulin ma õppima hoopis teisest valdkonnast. Seetõttu olid need loengud heaks sissejuhatuseks erialasse ning kaotasid ära roosad prillid, millega ma seni olin harjunud IT (töö)maailma vaatama. Käesolev essee on kokku pandud minu tähelepanekutest loengutes kuuldu kohta.

Kui Tiina Seeman hakkas rääkima, kuidas ta 27. aastaselt lapse kõrvalt IT kolledžisse õppima asus, oli äratundmisrõõm suur. Ka mina võtsin alles 27. aastaselt uue koolitee ette. Seeman rääkis peaasjalikult projektijuhtimisest. Projektijuhtimine on IT valdkonna üks tähtsamaid osasid. Projektijuhtimist saab õppida ja mida rohkem tööd teha, seda paremad on eelteadmised projektide kokku panemiseks. Projektide läbikukkumise sagedamaks põhjuseks on see, et läbi pole mõeldud, milline peaks olema lõpptoode. Samas, peab olema paindlik ja muutustega kaasa minema, sest algne projektiidee töö käigus nagunii muutub. Ühe hea ideena soovitas Seeman pidada töö kõrval ka hobisid, mis viivad töörutiinist ja muust elus eemale. Seeman näiteks ise tegeleb jooksmisega. (Seeman, 2015)

Elar Lang on kahekordne cum laude lõpetaja, kes andis meile näpunäited, kuidas olla õppimises edukas. Mul oli hea meel näha, et mitmeid tema pakutud lahendusi, kasutan ma juba ise aktiivselt. Nt õpiplaani ja „todo“ nimekirja kasutamist. Ma ei kujutaks ette, kuidas kaugõppes üldse oleks võimalik teistmoodi hakkama saada. Samuti mainis Lang, et teekond eesmärgini ei ole ideaalne. Alati tuleb ette takistusi, kuid nendeks tuleb valmis olla. Kooli tuleb võtta kui tööl käimist. Nii nagu suhtud õppimisse, suhtud hiljem ka töösse. (Lang, 2015)

Süsteemihaldur Taavi Tuisk on töötanud väga mitmetel põnevatel töökohtadel. Tegemist oli väga erialaspetsiifilise loenguga, nii et kohati oli raske jälgida, aga samas igav ka ei hakanud. Tuisk rääkis kuidas erineb süsteemihaldurite töö praegusest ja 2000ndate alguse ajast. Kui varem pidid süsteemiadministraatorid tegelema käsitööga, siis nüüd on paljud asjad automatiseeritud. Samas, ei tähenda see, et süsteemiadministraatoritel ei oleks tööd, töö on lihtsalt muutunud. Süsteemihaldurid ei tööta enam üksinda, vaid sageli tiimides (agiilses meeskonnas). Lisaks mainis Tuisk, et süsteemihaldurile on vajalik stressitaluvuse oskus ning kindel ametieetika, millest kinni pidada. Ametieetika tähendab seda, et kasutaja andmetes ei tohi sorida, see tähendaks koheselt karjääri lõppu. (Tuisk, 2015)

Testimine on tihti asi, mis jäetakse tagaplaanile, kuna see on kallis ja paraku ei jää ka selleks sageli aega. Kert Suvi, kes on olnud 14 aastat vabakutseline veebidisainer ja nüüd juhib oma firmat, rääkis meile testija tööst ja miks see ikkagi oluline on. Testimine on vajalik riskide maandamiseks. Kui ei testi, siis võib-olla ei juhtu mitte midagi, aga samas võib juhtuda ka kõige hullem. Testima peaksid kindlasti erinevad osapooled: tellija, analüütik, arendaja, lõppkasutaja, süsteemiadministraator jne. (Suvi, 2015)

Tarkvaraarenduse loeng oli minu jaoks kõige huvitavam, sest tulevikus sooviksin oma karjääri just selles valdkonnas edendada. Targo Tennisberg tõdes, et tänapäeval ei ole IT arenduses ametid kindlad. Programmeerija ei tegele tänapäeval ainult programmeerimisega, ta peab olema valmis ka teisteks tegevusteks. Samuti rääkis Tennisberg meile, millest sõltub tarkvaraprojekti õnnestumine. Olulisel kohal on kommunikatsioon, kui see toimib hästi, on paljud probleemid eos lahendatavad. Kliendisoove tuleb ohjata (kõike ei saa alati ideaalselt). Tuleb olla valmis ootamatusteks. Samuti tõdes ta kurba tõsiasja, et tehnoloogiliste muutustega kaasnevad sügavad sotsiaalsed muutused. Edaspidi on töökohtade kadumine kiirem kui asendumine. (Tennisberg, 2015)

Tanel Unt on olnud väga ettevõtlik. Oma esimese firma lõi ta juba keskkoolis, kui pärast tunde sõpradega koodi kirjutas. Meile rääkis ta oma ettevõtte loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest/lahendustest. Ettevõtja peab väga paljude asjadega kursis olema. Ettevõtja peab olema nii psühholoog, raamatupidaja kui ka enda eriala inimene. Kõige tähtsam on hea meeskonna loomine. Firmat ei tasu liiga vara maha müüa. Alustaval ettevõttel on parem omada palju väikseid kliente, kui paari suurt klienti. Unt soovitab algajatel ettevõtjatel Garage48 taolistel üritustel käia, sest seal saab selgeks, millised on toote väljaarendamise punktid. (Unt, 2015)

Viimases loengus rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute põnevast maailmast. Kadak tõi näiteid erinevatelt elualadelt, kus analüüse tehakse ja peab tunnistama, et tänapäeva maailmas ei leidugi enam midagi, millele ei tehta analüüse. Üldiselt soovitasid nad oma edasisel karjäärivalikul otsida oma valdkonna äärealasid. Peaks tegema nišitooteid, et tulevikus ellu jääda, sest varsti pole Eesti programmeerijatel tööd. Odavam on palgata Indiast programmeerijad. (Bogdanov, Kadak, 2015)

Loengusarjas jäi kõlama ka rida punkte, mida mitmed esinejad pidasid tähtsaks välja tuua. Kõige olulisem on hea tiimitöö oskus. Seda nii projektide õnnestumiseks (Seeman, 2015), ettevõtte püsimajäämiseks (Unt, 2015), kui tööandja silmis väärtuslik olemises (Tennisberg 2015, Lang 2015). IT-maailmas peab kindlasti olema paindlik ja muutustega kaasa minema (Lang 2015, Seeman 2015). Programmeerimisest on vaja aru saada nii projektijuhil, programmeerijal, süsteemiadministraatoril, kui ka muus rollis inimesel (Seeman 2015, Lang 2015, Tuisk 2015). Konkreetsetest teadmistest on tähtsam oskus õppida õppima (Tennisberg 2015, Lang 2015, Unt 2015).

Erialatutvustuse loengusari andis mulle palju selgema pildi IT valdkonna erinevatest aspektidest. Kõiki loenguid kuulasin ma suure huviga. Kõige naljakam oli see, et pärast iga loengut oli mul suur tahtmine minna kohe koodi kirjutama. Kooli algus on olnud põnev, loodetavasti see ka põnevalt jätkub.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Lisaks põhiarvestusele on võimalik teha kuni 2 kordussooritust. Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis ja kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda ÕIS-is, klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused". Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (IT Kolledž 2015/1) Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussoorituse sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€. (IT Kolledž, 2015/2)


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis, riigiportaal hangib tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed automaatselt. Minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 õppetoetuse saamiseks. Kumulatiivselt peab olema aasta jooksul tehtud vähemalt 60 EAP-d. (IT Kolledž, 2015/3)


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Teise semestri alguses esitatakse 7 EAP eest õppemaksu arve. Arve suurus on 350 €. Kuna arvestus täitmata jäänud punktide osas on kumulatiivne, siis aasta lõpuks esitatakse arve 6 EAP kohta, ehk 600 €.


Viited

1. IT Kolledž (04.11.2015/1). Õppekorralduse eeskiri [1]

2. IT Kolledž (04.11.2015/2). Õppeteenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [2]

3. IT Kolledž (04.11.2015/3) Vajaduspõhine õppetoetus [3]

4. Seeman, T. (03.09.2015). IT projektide juhtimine [4]

5. Lang, E. (10.09.2015). Õppimisest. Omast kogemusest [5]

6. Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur [6]

7. Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [7]

8. Tennisberg, T. (01.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [8]

9. Unt, T. (08.10.2015). Oma IT ettevõte – GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [9]

10. Bogdanov, O. Kadak, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [10]