User:Mrenser

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Merilyn Renser
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursus on mõeldu värskelt IT kolledžis õpinguid alustanud tudengile. Sellest on kasu kõigile õppuritele olenemata nende varasemast kokkupuutest IT-ga. Loengud olid väga huvitavatel teemadel, milledest ma mõned mõtted ka järgnevalt välja toon. Lisaks kirjutan ma loengutest üldiselt.
Kõikide ettekannete tegijate juures oli meeldiv see, et nad olid ise IT Kolledži varem lõpetanud ning rääkisid oma kogemusest, kuidas nad olid hakkama saanud nii õppides, kui ka hiljem töökohal. Enamik esinejatest suutsid hoida ka väga hästi kuulajate tähelepanu, tehes teema põnevaks ja üllatavaks. Mõnus võte oli ka näiteks mängude korraldamine, näiteks võimalus võita loengus endale särk, mis on päris ebatavaline, tegi kuulajaskonna kohe elavamaks. Loomulikult oli ka palju, mis polnud nii ideaalne, näiteks on ühe loengu videosalvestus üsna halva helikvaliteediga, tõenäoliselt mikrofoni halva paigutuse tõttu ja see teeb selle kuulamise kohati ebameeldivaks. Lisaks oli ka muidugi loenguid, millele oli raskem keskenduda.
Selle kursuse juures oli eriline, et kõik loengud olid väga motiveerivad nagu see ka ilmselt oli mõeldud. Kõige energilisema olekuga on mulle meelde jäänud Janika Liiv oma ettekandega. Ta puudutas mitmeid huvitavaid teemasid ning puudu ei jäänud ka väga otsekohestest väidetest. Väga huvitav mõte, mis mulle Janika ettekandest meelde jäi on, et me oleme koolis harjunud hindamisega, kuid kui õpilasest saab töötaja, siis ta enam hindeid ei saa ning tagasiside tehtud töö kohta jääb väga väheseks. See aga viib mingil hetkel ebakindluseni, millele võib järgneda depressioon. Lisaks ei näe programmeerija eriti lihtsalt oma töö vilju, sest see on vaid üks osa mingist suuremast projektist. Inimestele on alati rohkem rahuldust pakkunud, kui nad saavad oma töö tulemusi käega katsuda. Proovisin kunagi ühte tööd suuremas firmas ning seal kasutati Ccloud süsteemi, kus kolleegid said üksteisele punkte jagada ning tunnustust avaldada. Nüüd saan aru, miks selline süsteem ei ole mitte lihtsalt motiveeriv, vaid lausa vajalik.
Kahes ettekandes mainiti ka sellist organisatsiooni nagu Rail Girls. See on organisatsioon, mis julgustab tüdrukuid ja naisi rohkem infotehnoloogiast huvituma. See toob probleemi juurde, miks on IT-valdkonnas nii vähe naisi. Esialgu kui ma kooli tulin, siis ma kohe ei märganudki, et tüdrukuid on kuidagi vähem, kuigi seda oli oodata. Kuid olles nüüd kooliga juba veidi rohkem harjunud, olen hakanud märkama, et tõesti on poiste massi hulgas vaid mõned üksikud tüdrukud. Näiteks on minu rühmas 20 poissi ja ainult 4 tüdrukut. Õnneks on infotehnoloogiat õppivate tüdrukute hulk siiski aastate jooksul kasvanud, sest loengus toodud näidete kohaselt oli kunagi ainult paar või kõigest üks tüdruk terve kursuse kohta olnud IT kolledžis õppimas.
Esimest korda sattusin ma IT Kolledžisse 10. klassis, kui meil toimus siin robootika valikaine. Kindlasti on see ka üks faktoreid, mis on mõjutanud minu kõrgkoolivalikut, kuid just sellest perioodist on mulle hästi meelde jäänud robootikatuba ning sumorobotite programmeerimine. Loomulikult tuli see kõik meelde, kui räägiti robootikaklubist. Kahtlemata on see kooli kõige tuntum klubi kasvõi juba nende Robotexi saavutuste tõttu, millest meile piltegi näidati. See tundub olevat suurepärane koht, kus oma värskelt õpitud teadmisi rakendada ning väga hea võimalus ka inimestel, kelle varasemad kogemused infotehnoloogia vallas on väga väikesed, palju uut õppida ning kergendada koolis hakkamasaamist. Meenutades, kui põnev võis olla ühe väikese hiirekese kokkupanemine, kes mööda tuba ringi veeres, tekib mõte, et võiks leida aega Robootikaklubi uurimiseks.
Väga oluline teema oli ka IT tööturg, sest varem või hiljem on vaja leida endale töö. Lihtsam on seda ikkagi teha, kui on teada, mida oodata ning seda teades saab ennast paremini valmistada, mis võib konkurentsis olla heaks eeliseks. Näiteks olin üllatunud, et soovitati eemale hoida kitsast spetsialiseerumisest, kuid arvestades toodud näidet, kus on liigselt spetsialiseerutud, siis ma saan mõttest aru. Viimases loengus rõhutati, kui oluline on tööandjate jaoks kohusetundlikkus. Selle juurde oleks väga hästi sobinud aga näide töötajast, kellel saab kõrini oma tööst ning lõpetab praktiliselt selle tegemise ilma lahkumata ja kuidas seda tähele ei panda. Kuna enamasti töötab projekti kallal palju inimesi, siis on kõigi panus oluline ning kui tööd hakkavad venima, siis ei pruugi alati olla lihtne põhjust üles leida. Loomulikult on kohusetundlikkus oluline ka väikeses kollektiivis.
Infotehnoloogias on väga oluline täpsus, seega on tähtis roll testijatel, kes kontrollivad programmeerijate tööd. Testimise olulisuse näitlikustamiseks toodud näited, kuidas väikeste süsteemivigade tõttu kaotati miljoneid või lausa miljardeid dollareid. Ma olin varem ka kuulnud probleemidest, mis arvutitel esinesid seoses sajandivahetusega, kuid ma ei teadnud, et see läks USAs nii kulukaks. Seega on testija töö väga vastutusrikas, kuigi pidevalt teiste vigadele osutamine ei pruugi just kõige meeldivam olla. Siiski on väga huvitav, et isegi väga lihtsat programmi pole võimalik täielikult ära testida, alati võib sisse jääda vigu, mida lihtsalt ei ole leitud. See loeng äratas kindlasti huvi testimise vastu.
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse käigus sain teada palju kasulikku ning huvitavat mõtteainet edaspidiseks. Olen veendunud, et tegin õige valiku, kui tulin IT Kolledžisse õppima. See on väga hea koht, kus omandada praktilisi teadmisi ning oskusi, et tulevikus hea erialaline töö leida. Rõõmus on näha, et IT-ga seotud inimesed on tõesti huvitatud valdkonnast just selle põnevuse tõttu. Pole midagi paremat tööst, mis meeldib. Siiski pole ma veel päris kindel konkreetse õppekava valikus, kuid nagu ma sellel kursusel õppisin, siis on mul õnneks rahulikult aega ümber mõelda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast ainesemestri lõppu.
Järeleksami tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, sest tema määrab korduseksamite tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga ning võib anda lisaülesandeid, mis on järeleksamile pääsemise eelduseks. [1]
Järeleksamile peab registreeruma ÕIS-i kaudu, klikkides enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.
Kordussoorituse ajakava saab näha ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Riigifinantseeritaval õppekohal õppivate tudengite osalemine kordussooritusel on tasuta.
Kordussoorituse tasu omafinantseeritaval õppekohal on 20 EUR. [2]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Tudeng saab vajaduspühist õppetoetust taotleda, kui tema perekonna kuusissetulek ei ületa 299 eurot pereliikme kohta. Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus ning pole akadeemilisel õppepuhkusel. Toetuse suurus sõltub üliõpilases keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
Taotlust saab esitada riigiportaalis eesti.ee . Vajaduse korral saab seal andmeid täiendada, kuid vea korral seoses õppekoormusega tuleb pöörduda õppeasutuse poole.
Õppetoetuse saamiseks peab semestris ainepunktide arv olema 30, aga arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril on piisav täiskoormuse nõude täitmisest.[3][4]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=25 ja Y=27
Vastus
Aasta lõpuks peab EAP-sid olema vähemalt 54, et osaliselt õppekulusid ei peaks hüvitama. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50EUR 1EAP kohta.[5]
X + Y = 25 + 27 = 52
54 - 52 = 2, seega on vaja õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses.
Seega on esitatav arve 2 * 50 = 100 EUR.

Viited