User:Msalundi

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor Mart Salundi

Essee

Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames käsitletud teemadest. Kaugõppes õppijate jaoks oli loengusari üles ehitatud videokursusena, mis koosnes päevaõppe loengute salvestistest. Sissejuhatavas loengus, mis kaugõppes õppijate jaoks koosnes kahest osast, rääkis Margus Ernits mõnevõrra kaugõppe omapäradest, aga ka sellest, millele pöörata tähelepanu ja milliseid ohte vältida, et õpingud kujuneksid edukaks ning jagas mõningaid näpunäiteid selle kohta, kuidas ennast valitud erialal arendada. Loengu teises, päevaõppele mõeldud osas tutvustasid Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi ja Marko Puusaar eelkõige õpingute tehnilist poolt, andes korraldusliku poolega hakkama saamiseks piisava ülevaate. Järgnevates loengutes jagasid erinevad infotehnoloogia valdkonnas töötavad inimesed oma arusaamu ja kogemusi. Kõigepealt rääkisid Skype’i Helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raidla nii oma erialalisest tööst kui Skype’ist üldiselt. Anti ülevaade töö iseloomust ning selleks vajalikest omadustest. Samuti räägiti üpris palju Skype’i töökorraldusest, sealsest personalipoliitikast. Rõhutati eelkõige sobivate isikuomaduste vajalikkust antud töös. Järgmine esineja oli Janika Liiv, kelle loeng kandis pealkirja „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Kõigepealt rääkis ta programmeerimisest, võrreldes seda kui loomingulist ala stsenaariumi kirjutamisega ja programmeerijat stsenaristiga. Tema loengu teiseks teemaks olid Interneti kogukonnad, seda eelkõige erinevate programmeerimiskeelte osas. Paljudel programmeerimiskeeltel on oma kogukonnad, juttu oli nende positiivsetest külgedest, näiteks üksteise aitamine, kuuluvusvajaduse ja turvalisuse tagamine, aga ka ohtudest, näiteks vastastikkused sõimamised foorumites jms. Loengu kolmandas osas räägiti peamiselt IT valdkonnas valitsevatest stereotüüpidest, seda eelkõige naiste vaatevinklist ning sellest, mida antud valdkonda üritatakse erinevate organisatsioonide kaudu paremaks muuta. Neljandas loengus rääkis Playtechi töötaja Andres Septer IT tööturust. Algajate jaoks nägi ta tööturule sisenemisel eelkõige varianti läbi praktika, kas siis mõne rahvusvahelise projekti kaudu või kodumaal, samuti nentis ta, et enamasti tuleb alustada mõne kergema tööga nagu tarkvara testija, monitoorija vms. Ühtlasi soovitas vältida trügimist firmadesse „rauda“ kokku panema, põhjuseks iseõppijate üleproduktsioon selles vallas. Uue ja huvitava asjana tõi ta sisse valiku „generalistiks“ või spetsialistiks saamise vahel, kellest esimesed teavad kõigest natuke ja teised teavad ühest asjast kõike. Valik nende vahel on üldiselt raske, aga väga kitsas spetsialiseerumine pole Eesti oludes mõttekas, välismaal kus on suured tiimid, aga küll. Teise olulise aspektina tõi ta välja Linuxi olulisuse IT maailmas, seda eelkõige administraatorite jaoks. Valiku juures riigi- ja erasektori vahel kuulus tema eelistus üldiselt erasektorile. Riigisektorit iseloomustavad ehk väiksem koormus aga ka väiksemad palgad, erasektori puhul sõltub palju konkreetsest ettevõttest, suurte firmade puhul toodi miinusena välja sageli esinevat suurt bürokraatiat ja mitte kõige paremaid palku. Edasi rääkis freelancer ehk vabakutseline Martin Paljak karmast. Eelkõige käsitles ta erinevaid IT valdkonnas esinevatest nähtusi läbi oma vaatenurga ja kogemuste. Kõigepealt rääkis ta stereotüüpidest IT-s laiemalt. Näiteks stereotüüp helpdeskist kui lihtsast tööst, mis aga tegelikult nõuab palju oskusi ja sobivaid iseloomujooni, selleks pole võimalik õppida. Samuti süsteemiadministraatori stereotüüp kui kuri patsiga onu kuskil masinaruumis. Kolmas stereotüüpne tegelane IT-s „koodineeger“. Lisaks on üks oluline stereotüüp ülikonnas tüüp kui juht ja siis reatöötajad. tegelikult ei ole asi nii mustvalge, oleneb firmast ja kultuurist. Olulise asjana, mida IT-s töötajatelt tahetakse märkis ta tulemust ja oskust tähtaegadest kinni pidada. Kui valida kas spetsialistiks või universaaliks, on oluline tasakaal. Laiapõhjalised teadmised on vajalikud, et ümber õppida. Samuti soovitas ta tegelda eelkõige asjadega, mis endale huvi pakuvad, siis on tulemus parem. Ka õpitud oskusi võib rakendada valdkonnas mis endale huvi pakub, näiteks nii Internet kui Linux on algselt ühe-mehe projektid. Tee seda, mis meeldib ja raha tuleb järgi. Samuti tasub alati mõelda, kas see mida teed on õige. Kas see rahuldab mitte ainult raha ja kogemuste suhtes, ka karma on oluline. Kuuendas loengus rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vassiljev ja Rene Katsev firmast Ignite, kes tutvustasid tavapärasest mõnevõrra erinevat tarkvara arendus protsessi. Nende metoodika aluseks on Agiilse tarkvara arendamise manifest (inglise keeles Agile Manifesto). Agiilne tarkvaraarendusprotsess koosneb lühikestest tsüklitest. Igas tsüklis toimub analüüs, programmeerimine, disain, testimine. Dokumenteerimine toimub töö käigus. Selle metoodika eelisteks on odavus, kui midagi kohe välja ei tule, saab uuesti proovida. Meeskond saab ise otsuseid langetada, pole vaja plaani, saab kohe proovida. Rõhutasid, et ülikooli eesmärk on eelkõige mõtlema õpetamine, mõtlemisviisi arendamine ja muutmine. Sellest tulenevalt ka vajadus matemaatika ja füüsika järgi. Arendajale vajalike omadustena rõhutasid vajadust aru saada, mida klient tahab, seda vastavalt tõlgendada, et saada töötavat süsteemi. Lahendus peab olema kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, samas kvaliteetne ja edasi arendatav. Testijale vajalikud oskused on kriitiline mõtlemine, uuriv testimine ja soovitavalt programmeerimise ja skriptimise oskus. Järgnevalt rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Testimine on üldiselt seotud rea eelarvamustega, mis sageli ei vasta tõele. Samas väga oluline valdkond, mille eiramine võib kokkuvõttes väga kalliks maksma minna. Mida varem viga avastatakse, seda lihtsam on parandusi teha, samas täiesti veavaba tarkvara üldiselt saavutada ei ole võimalik. Viimases loengus rääkis Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Loengu esimeses pooles oli juttu eelkõige IT tööst haiglas, teises pooles aga eelkõige ootustest antud valdkonnas töötavatele inimestele. Rõhutas, et tehnoloogia kasutuselevõtuks peab olema konkreetne põhjendus, valdavas osas ettevõtetest on IT-l siiski tugifunktsioon. Tehnoloogia on eelkõige selleks, et võita aega, samuti aitab muuta paljud ülesanded lihtsamaks ja aitab inimkompetentsi paremini kasutada Ootustest IT töötajatele on olulised nii oskused kui kogemused, aga väga olulised on ka inimeste vahelised suhted. Üldiselt oli tegu igati õnnestunud loengusarjaga, esinejaid oli väga erineva suurusega ettevõtetest, andes huvitava läbilõke tänapäeva Eesti IT-maastikust. Kuigi paljudest asjadest oli mingi ettekujutus olemas, oli ka täiesi uusi asju, näiteks freelancer sellisel kujul, ning ka ülejäänud loengud olid rohkem või vähem silmaringi laiendavad. Kasulik oli kindlasti ka see, et räägiti muudest vajalikest omadustest, peale tehniliste oskuste, millest sisuliselt kõik esinejad mainisid õppimisvõimet ja head suhtlemisoskust. Kui midagi miinusena ära mainida, siis ehk seda, et sageli kipuvad joonistused tahvlil ja mängud jääma kaadrist välja ning teatud sagedusega lähevad kaduma ka esitatud küsimused. Tulemust see aga väga ei riku ning loengu eesmärgid said kindlasti täidetud.

Küsimus A Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus Kui kukud arvestuse läbi, siis on võimalik teha järelarvestus, kui see on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud. Kordusarvestuse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Selle tegemiseks tuleb enne õppejõuga rääkida sellest ning siis registreerida õppeosakonnas järelarvestusele. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal on kordusarvestus tasuta, aga REV kohal õppides on korduseksamid ja -arvestused tasulised. Rektori käskkiri kehtestab tasu suuruse. (14,2 €)

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.