User:Mtalvis

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Meelis Talvis

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2013

Essee

Huvi IT valdkonna vastu tekkis mul juba keskkoolis. Seal õpetati meedia raames html-i ja css-i kirjutamist. Peale esimest kokkupuudet nende keeltega tekkis anomaalia. Ma hakkasin iga päev kodus iseseisvalt erinevaid interneti lehekülgi tegema. Alustades täiesti algelistest, mis sisaldasid vaid mõnda rida teksti ning lõpetades keerulisemate lehekülgedega, mis sisaldasid menüüsid ja reklaame. Sellest kogemusest tulenebki minu huvi IT vastu. Alljärgnevas tekstis üritan ma kokku võtta kahe kuu jooksul olnud loengute temaatika.

Esimene loeng toimus enne sügissemestri algust. Loengu läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Selles loengus tutvustati IT Kolledži igapäevaelu ja olemust. Tänavu oli see loeng eriti tähtis, kuna jõustus uus kõrgharidusreform. Sellega muudeti tudengite elu raskemaks, et neid motiveerida paremini õppima. Isiklikult ma väga vaimustuses sellest reformist ei ole. Näiteks ei saa ma aru, miks on vaja lisada 27 EAP piir igas semestris, kui selle täitmine on kumulatiivne. Muidugi kõige positiivsem asi selle reformi juures on see, et nüüdsest on kõigil võimalik tasuta õppida. Lisaks räägiti loengus veel ÕIS-ist, stipendiumite taotlemisest, huvitegevusest ja muust.

Järgmisel nädalal andis loengut Margus Ernits, kes juhib arenduse õppekava. Ta õpetab mitmeid erinevaid õppeained IT Kolledžis. Margus alustas oma loengut rääkides õppimise motivatsioonist. Ta väljendas seda, et teoreetilistes loengutes tudeng ei võta nii aktiivselt osa kui praktilistest ülesannetest. Selles osas olen ma temaga täielikult ühel meelel. Näiteks Java algkursuse loengutes ei saa ma kõigest alati aru. Tahaks ikka ise läbi lahendada need asjad, mis õppejõud teeb, siis kinnistuvad need teadmised ka paremini. Lisaks veel rääkis ta plagiaadist, robootika klubist ja andis soovitusi tulevikus edukaks olemisele arenduse ning administreerimise alal.

Kolmas loeng leidis aset kompaktsemas auditooriumis ning seda viis läbi Linnar Viik. Tema loengu teemaks oli innovatsiooni olemus ja juhtimine. Ta seletas põhiliselt kuidas ettevõttes innovatsiooni luua ning näitas erinevaid innovatsiooni liike. Pean kahjuks tõdema, et kui ma peaks loengud edetabelisse seadma, siis see jääks viimaste sekka. Minu jaoks ei olnud see jutt eriti huvitav ega kaasahaarav. Loengu ajal olid ka segavaks faktoriks inimesed, kes auditoorimisse kogemata ära eksisid.

Tarmo Randeli loeng oli minu lemmik. Ta kõneles valdavalt küberpättide vastu võitlemisest, mis on ühtlasi ka tema tööks. Ühel esimestest slaididest oli üks suurepärane tsitaat, mis ütles, et iga uue leiutisega tekivad inimesed kes kasutavad seda üllal eesmärgil ja on ka neid, kes leiavad viisi, kuidas seda kuritarvitada. Kõlab nagu Newtoni kolmas seadus lausa. Interneti pettused on praegu väga laialt levinud ning neid inimesi on kahjuks palju, kes nende ohvriks langevad. Mind üllatas see, et tihti ilmub selliseid arvutiviiruseid, mille vastu pole mitu tundi ühtegi kaitset. See probleem lahendadakse aga paari tunni pärast ära juba. Üldiselt oli väga huvitav kuulata, kuidas Tarmo kirjeldas oma tööülesandeid ning tema väljatoodud näited elust enesest olid ka põnevad.

Viienda loengu kõnelejaks oli Andres Käver, kes äsja eelmisel aastal lõpetas IT Kolledži. Tema loengus oli juttu kuidas koolis hakkama saada ja olukorrast Eesti IT maastikul. Tema esimene seisukoht oli väga karm, et matemaatilise analüüsi peab saama viie Kristiina Haki käe all. Muidu ei pidavat analüüsis asja saama sinust. Selle seisukohaga ma täielikult nõus ei ole. Matemaatiline analüüs ei ole see ainuke asi, mis määrab arendaja edukuse ma usun. Minu sõber sai selle aine hindeks kolme ja töötab praegu Skype-is arendajana näiteks. Vaatamata sellele sain ma palju infot arenduse ning koolis õppimise kohta kuulates Andrese loengut.

Kolmandal oktoobril oli esimest korda kaks inimest väljapoolt kooli loengut andmas, kelleks olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Nende teemaks oli Skype NOC Monitoring. Mõlemad kõnelejad on Skype-is tööl. Nende esitlus oli kahjuks väga lühike ning eriala spetsiifiline. Rääkisid sellest, millega nad tööl tegelevad ja millised anomaaliad esinevad töö käigus.

Eelviimasena esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Nad tutvustasid põgusalt oma firmat ning peale seda tuli juttu tarkvaraarendusest ja sellest, kuidas saada väga heaks IT sektoris. Loengu lõpus rääkis Ats Nortali suveülikoolist. See on väga hea hüppelaud, kust oma tulevikku alustada. Suveülikoolist on võimalik suurepärane praktika saada ja koguemust reaalsetes projektides töötades. Siiski ei soovitanud ta esimesel aastal sinna kandideerida.

Meie loenguteseerija lõpetas rõõmsameelne Merle Liisu Lindma, kes rääkis sellisel teemal, mis käsitles elu ja suhtumist. Loeng oli hoopis teistsugune varasematest. Alguse poole kästi meil valida pinginaaber ja pärast suhelda temaga, et mis on meie enda tulevikuplaanid. Merle jutus oli väga palju elutarkust ja fakte reaalsusest. Üpris üllatav oli kuulda, et naiste ja meeste palgalõhe on 30% Eestis. See tundub liiga suur erinevus ühes demokraatlikus riigis olevat. Tema loengust kõlas läbi, et inimese suhtumine ja tema hoiak on tihedalt seotud. Kui sa sisendad endale positiivseid mõtteid, siis see muudab ka sinu käitumist selles suunas. Samuti olen ma ka nõus, et rahaline edukus ei taga õnnelikkust. Merle on kahtlemata üks meeldevjääv isiksus oma positiivse ellusuhtumise poolest. Igapäeva elust olen ma harjunud nägema ainult negatiivseid nähtusi. Üldiselt lahkusin ma sellest loengust väga positiivse emotsiooniga.

Ma olen väga rahul nende loengutega, mis meil olid. Leidus selliseid loenguid, mis olid väga huvitavad, aga ka selliseid, mis nii kaasahaaravad ei olnud. Kõige kasulikum loeng oli kahtlemata esimene, sest sealt sai kõigile IT Kolledži kohta käivatele küsimustele vastused. Margus Ernitsa ja Tarmo Randeli loengud olid kõige huvitavamad minu jaoks. Oli ka positiivne, et kõik loengud ei olnud vaid arenduse kohta, näiteks Merle Liisu oma. Kokkuvõttes tänu neile loengutele tean ma rohkem IT valdkonna kohta kui varem. Need uued teadmised tulevad kahtlemata kasuks tulevikus. Soovitan ka tulevastel tudengitel end hommikul neisse loengutesse kohale vedada, vaatamata varasele kellaajale.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[1] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

… kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem;

… kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro.

… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Taotlusi saab esitada AINULT semestri esimesel kuul. Minimaalne ainepunktide arv semstris õppetoetuse saamiseks on 30 EAP. [5]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 20. Y = 28. Aastas kokku 20 + 28 = 48 EAP. Kui kokku on vaja 54 EAP, siis hüvitada on vaja 54 - 48 = 6 EAP ulatuses õppekulusid. Esitatav arve on 6 * 50 = 300 eurot. [6]