User:Mtammepo

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maarja-Liisa Tammepõld
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012


Essee

Aine oli huvitav ja silmaringi IT valdkonnas laiendav. Oma ainekavas oli näha midagi teistsugust ning hea oli tundi tulla teades, et täna on keegi teine rääkima kutsutud. Muidugi oleks meeldivam olnud, kui tunniaeg oleks hilisem olnud, kuna mitte alati polnud kerge kohe hommikul 8.15-ks tundi tulla. Mitmetel oli see aine vahetevahel ainuke päevas. Rääkimas käisid just inimesed, kes polnud lihtsalt keegi, vaid asjatundjad, spetsialistid, kellel oli meile midagi uut ja huvitavat anda edasi. Kellel oli soovi, sai esitada küsimusi. Inimesed olid kõik erinevad ja esinesid erinevalt ning omamoodi. Kes tegi oma tunni läbi mängude, kes läbi ettekande, kes vabalt jutustavas vormis ning kes märkmeid ja joonistusi tehes.

Esimene tund läks arvesse juba 29.augustil, kus räägiti, mis meid koolis ees ootab ja anti soovitusi, kuidas koolist mitte välja langeda. Peamine, mis meelde jäi, oli see, et mitmelgi korral käis läbi ütlus: „Õppige, õppige, õppige!“ See on ka loogiline ja paratamatu, mida koolis käies teha tuleb, aga miskipärast on seda vaja õpilastele alati meelde tuletada, kuna on neid, kes lihtsalt ei viitsi või tegelevad liiga paljude asjadega ja siis ei jõua enam ning midagi jääb unarusse.

Teisel tunnil olid külalised Skype'st, kust käidi rääkimas helpdeskist. Mina isiklikult ei teadnud sellest midagi oluliselt, nüüd aga tundub see minu jaoks huvitav ja kaalun isegi tulevikus sinna tööle minemisest, vähemalt mingilgi eluperioodil. Skype mehed olid nii muhedad, vabad, sõbralikud ja toredad. Oli näha seda, et nad olid enda tööga väga rahul ja nautisid seda, mida teevad. Mitmelgi loengul käis läbi see, et IT valdkonnas töötamine on oluline meeskonnatöö ja suhtlemisoskus, seda rõhutasid ka nemad. Suuremates ettevõtetes nagu Skype on palju osakondi ja tiime. Tiimidel on omad tiimijuhid, kes alluvad teistele isikutele ja need teised omakorda kolmandatele.

Kolmandas tunnis esines IT kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema muutis minu pilti programmeerimisest ja nüüd võtan seda teise vaatenurga alt. Ta rõhutas, et programmeerimine on loovkirjutamine, millega võiksid tegeleda kõik, kes on loomingulised ja keda huvitab millegi uue loomine. Ühesõnaga programmeerimist võiks kõrvutada kirjanikega, kes loovad oma teost. Mitmes loengus käis läbi ka see, et IT-s ei tööta mitte ainult paksud, pikkade juustega ja patsiga mehed. IT-sse tuleb aasta-aastalt üha rohkem naisi tööle, on loodud ka ruby grupp, kuhu kuuluvad ainult naised ja kus neid koolitatakse. IT-s inimesed näevad välja normaalsed, mitte sellisele stereotüübile omased nagu eelnevalt kirjeldasin. On neid, kes sinna kindlasse ühte stereotüüpi kuulub, aga neid on vähem kui on valdavas enamuses.

Neljandas tunnis räägiti IT tööturust. Tulevikus, et hea töökoht endale saada soovitati töötamist Linuxis, kuna see on põhiline keskkond programmeerijatel ja kui on oskus Linuxit kasutada, siis on nõudlus tööturul selle inimese vastu suurem. Paljud arendajad alustavad oma karjääri testimisega, läbi mille on neil võimalus saada tervikpilt sellest, mis neid ees hakkab ootama. Arvatakse, et testimine ongi see amet, et endale mingi alustala alla saada. Samuti ütles ta, et madalama astmele võib suhteliselt raske olla tööle saada, kuna isehakanud õppijaid on palju ja seega konkurss ühele kohale on suur nt. tööjaamade hooldaja kohale. Läbi käis ka teema, et IT ettevõtetes on äripool ja IT spetsialistide pool ning et spetsialistid ei salli väga neid, kes seal äri poolel on, kuna nemad nõuavad palju, aga ise seda ei tee, mida neilt nõutakse. Tuleks leppida mõttega, et mõlemad pooled on IT ettevõttes vajalikud ja üks ei saa ilma teiseta, sest äripoolel hoitakse raha asjad kontrolli all ja IT poole peal töötatakse asjad välja, mille äripool hiljem maha müüb.

Viiendas loengus käidi karmast rääkimas. Põhiline sõnum sealt oli see, et asjad tuleb hästi ära teha, muidu tuleb halb kuhjaga tagasi. Inimene, kes rääkis, oli ise freelancer ja kellel endal puudus vastav kõrgharidus. Ta saab enda töö üle ise otsutada, teeb siis kui tahab ja teeb nii palju kui soovi on. Arvutitega on ta tegelenud üle poole oma elust ning paistis IT töömaailmaga hästi kursis olevat. Esitluse viis läbi omanäoliselt. Ta harrastab naljapiltide või mõtet omavate piltide kogumist ja osa sellest oli kaasanud ka meie esitlusse, mis muutis tunni teistsuguseks ja huvitavaks.

Kuuendas loengus käidi rääkimas Ignite-st, mis on tarkvaraarendus ettevõte, kus on vaba töine keskkond. Nt. kolmapäeviti on neil traditsiooniks teha ühine hommikusöögiaeg töötajatega, et igaüks räägiks kaugel nad oma projektidega on ja edasistest plaanidest. Nemad viisid esitluse läbi mängude ja kaasasid õpilasi aktiivselt osa võtma. Nemadki rõhutasid, et oluline on meeskonnatöö ja suhtlemisoskus. Üksi selles valdkonnas pole eriti midagi teha. Pidevat tehakse tiimitöid ja saavutatakse koos midagi suurt ja vinget. Mitu pead on ikka mitu pead ja seeläbi tulemused on tihtipeale nii ka paremad, sest kõik on ühise eesmärgi peal väljas.

Kristjan Karmo käis rääkimas testimisest ja väitis, et testijad ei peaks olema ainult need, kellel õiget IT tausta veel pole ja kes on oma tee otsinguil IT maailmas. Ta leidis, et testijad võiks olla väga head spetsialistid. Testimiseta võivad kahjumid ettevõtetele olla kordades suuremad kui osatakse oodata.

Viimases loengus käis Siim Vene rääkimas haigla infosüsteemidest ja selle toimimisest. Tema on igapäevaselt seal juht, seega ka tööandja ja märkis ära, et noorte seas tööandja ei oota, et oleksid kõrged hinded, vaid seda, et inimene oleks motiveeritud ja pädevad.

Igast loengus oli midagi, mida kõrvataha panna ja aitas luua paremat pilti IT maailmast, selle struktuurist ja kuidas see toimib, mida seal tehakse ja missugused inimesed seal töötavad. Aine suutis mind rohkem motiveerida õpinguil ning andis parema ettekujutuse tööst, mis mind tulevikus ees võib oodata. Oli neid, kes soovitasid kooli ajal tööle minna, et praktikat kooli kõrvalt juurde saada ja neid, kes seda teha ei soovitanud, vähemalt esimesel aastal veel mitte. Meelde jäi ka see, et soovitati koolitee lõpuni käia, mitte see pooleli jätta.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Kokku saab leppida oma õppejõuga, et eksamit teha, kuna korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [3]

Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. [4]

Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. [5]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [6]

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. [7] REV õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € .[8]


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?


Vastus

Tegevused enne punase joone päeva:

1) Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [9]

2) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. [10]

3) Kordusarvestusted tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [11]

4) Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani. [12] Eksamihinnet on võimalik parandada ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. [13] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [14]


Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.9.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.1.1.

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/punkt 3.2.1.

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/punkt 6.1.4.4.

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/punkt 5.3.11.

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/punkt 5.3.11.