Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maria Teiter

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus tundus alguses igav ja mõttetu aine, mis tuleb lihtsalt ära teha. Juba peale esimest loengut see arvamus muutus vastupidiseks. Iga neljapäeva hommik oli justkui väike motivatsiooni süst. Tekkis tahtmine olla parem, õppida ja midagi ise ära teha. Positiivne oli see, et loengud ei olnud kunagi ühesugused, sest rääkimas käisid erinevad inimesed.

Esimene loeng, mis toimus juba augusti lõpus, oli üldine ning sissejuhatav, kus räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Räägiti seda, mida peaks juba teadma iga tudeng, kes IT Kolledžisse on tulnud ehk siis tähtajad, mida tuleb teha ja kuidas tuleb teha.

Üks kõige tähtsamaid loenguid minu arust oli teine, kus räägiti õppimisest ja motivatsioonist, sest aeg-ajalt on ka mul endal motivatsioonist puudus, kuid siis tuleb leida see sisemine energia uuesti üles ning veel võimsamalt edasi minna. Kui võrrelda seda loengut teistega, siis tuli selgelt välja see, et ka külalisesinejate loengutes oli tähtis roll motivatsioonil. Arvatavasti kuulasid päris paljud tudengid just seda loengut hoolsalt ja said juurde innustust. Minu jaoks kõige tähtsam punkt oli see, et tuleb asi enda jaoks huvitavaks teha.

Kolmanda loengu teemaks oli robootika ja häkkimine. Minu jaoks tähendas häkkimine varasemalt ainult negatiivset asja, kuid loengu ajal selgus, et on võimalik häkkida ka IT valdkonnast väljaspool. Jällegi oli üks põhisümbol motivatsioon. Selles loengus soovitati leida endale hobi või huvi, millega tegeleda väljaspool loenguid. Soovitati robootikaklubi, mis minu jaoks tundus kõige huvitavam kokkujootmise osalt, aga öeldi ka, et kui koolist ei leia endale huvi, siis leida endale tegevus, mis ei ole seotud kooliga. Meelde jäid ka kaks põnevat näidet - kardin ja Tetrisemaja. Kardin meeldis selle pärast, et see oli nii loominguline ja pealtnäha polnud IT valdkond paista. Tetrisemaja oli omaette elamus ja selline meelelahutus nõuab meeletult tööd.

Neljas ja ühtlasi ka stereotüüpe puudutav loeng oli vist mõeldud enamjaolt kõikidele naistele, et nad ei tunneks ennast kõrvalejäetuna või ebakindlalt. Kohe alguses tundsin natuke ennast ära, kui loengupidaja, Janika Liiv, rääkis sellest, et ta ei teadnud, mida ta õppima läheb ning hüppas pea ees tundmatusse vette. Ta rääkis ka sellest, et programmeerimine on nagu loovkirjutamine ja programmeerija on tegelikult väga loominguline inimene. Loengust käis läbi ka kommuunide teema ja tutvustati erinevaid rühmitusi näiteks Tech Sisters ja Rail Girls, mis on siis enamjaolt naistele mõeldud. Loengust sain selgeks selle, et ei tohi karta seda, kui asjadest aru ei saa. Tuleb ümbritseda ennas õigete inimestega, kes saavad aidata üksteist. Minu jaoks oli loeng põnev ning kaasahaarav ilmselt just selle tõttu, et oli kerge äratuntavus Janikaga.

Viies loeng oli mõeldud täpselt minule, kus räägiti IT süsteemide administreerimisest. Kui kooli tulin, siis ei teadnud ise ka veel päris täpselt, mida see eriala tähendab. Loengupidaja Carolyn Fischer rääkis, et ta õppis ka TTÜ-s äriinfotehnoloogiat ning see on see, mida ma ka ise tahaks veel tulevikus teha. Ka selles loengus oli omamoodi motivatsiooni pisik sees, sest Carolyn töötas Skype´is, mis on üks paremini toimivaid ettevõtteid. Seda enam, et Carolyn on naine ning see näitas jälle, et IT inimene ei pea olema stereotüüpne.

Kuuendalt loengult mul erilisi ootusi polnud, sest ma ei teadnud testimisest eriti midagi. Kui ma põhimõttest aru olin saanud, siis tundus see väga lahe ja huvitav isegi, kuigi selgus, et IT maailmas levib arvamus, et testijad on läbi põrunud programmeerijad. Samas minu arust tundub, et kui testijaid ei oleks, kaotaksid paljud suured ja väikesed ettevõtted meeletuid summasid, et parandada üha uuesti ja uuesti. Sellel kohal tuleb meelde vanasõna, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer IT tööturust. Selle loengu puhul oli meeldivaim see, et ei kasutatud slaide. Ilmselgelt on IT tööturg väga lai, kuid tänu sellele loengule sai selgemaks, kuidas valida tööd. Põnev oli kuulata inimest, kes oskab rääkida teemast kirega ja suudab anda seda ka edasi. Ühel hetkel tuli teemaks sotsiaalsus ja meeskonnatöö. Andres Septer soovitas olla pigem väljapaistev ja suhelda teistega, mitte nokitseda üksi nurgas.

Kaheksandas loengus käis rääkimas Elar Lang õppetöösse suhtumisest ja veebirakenduste turvalisusest. Üldine ja põhiline asi, mis puudutas õppetöösse suhtumist oli tahe õppida. Eriti jäi meelde see, et tuleb õppida õppimise pärast, mitte paberi pärast. Lisaks peaks andma võimalikult palju tagasisidet koolile ja õppejõududele. Tagasiside on ka näiteks küsimuste küsimine, sest siis õppejõud saab teada, et on midagi segaselt seletanud ja üritab muuta seda. Veebirakenduste turvalisusest oli kõige põnevam koht paroolidest. See on teada, et inimesed kasutavad lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole, kuid huvitav oli seda kõike ikkagi kuulata.

Kokkuvõttes võiks öelda, et kuigi oli raske mõni neljapäev ainsasse loengusse kell 8.15 minna, siis ei kahetse ma seal käimist üldse. See aine avardas silmaringi IT erinevatest, reaalse eluga kokkupuutuvatest, juhtumitest. Kõiki inimesi, kes rääkimas käisid, ühendas kirg ja motivatsioon IT vastu ning ükski neist ei olnud selline nurgas üksi nokitseja tüüpi. Panin ka seda tähele, et kõikidel loengutes rääkijatel oli austus IT Kolledži vastu. Kõige meeldivamad teemad olid tööturuga, motivatsiooni ja suhtumisega ning häkkimisega seotud. Edaspidi võiks loengutesse tudengeid praktiliselt kaasata, et näiteid või olukordi läbi teha ja lahendada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui tudeng ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2] Õppeosakonnas määratakse eksamite ja järeleksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva.[3] Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [4] Kordussoorituse tasu on 20 € nii riigi finantseeritaval kui ka tasulisel õppekohal. [5]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase poolt õppekava vahetamine. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Kui tudeng on deklareerinud üle õppekavas ette nähtud mahu, esitatakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks samuti 19 EAPd, siis aasta lõpuks on kokku 38 EAPd. Aastas on kokku 54 EAPd ning 1 EAP maksab 37,8 €. Seega õppekulud tuleb hüvitada 16 EAP ulatuses ning arve on siis 604,8 €.