User:Muudam

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Uudam
Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee päevase õppekava loengute põhjal

Esimeses loengus tutvustati õppuritele põhalikult IT Kolledži kodukorda. Räägiti õppetööst, eksamitest, reeglitest ja nõudmistest. Selgitati lähemalt asju, mis tudengitele olulised, nagu punased jooned, deklaratsioonid, ainepunktid ja kordussooritused. Loeng oli informatiivne ja huvitav.

Teises loengus rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo läbi väikese huumoriprisma oma tööst Skype’i helpdeskis. Üks Peetritest töötab Skype’i välises ja teine ettevõtte siseses helpdeskis. Minu senise arvamuse ühest äärmiselt rutiinsest ja igavast tööst helpdeskis lükkasid mehed igal juhul ümber. Helpdeskis töötamise suureks eelduseks on soov ennast täiendada ja teisi aidata. Töö ise on väidetavalt mitmekesine, hästimakstud ja lõbus. Esmakursuslastele oli kindlasti julgustav kuulda, et ka näiteks juunior arendajad on Skype’i oodatud ja nendesse suhtutakse firmas väga hästi. Oli selgelt näha, et mõlemad mehed on väga rahul nii oma eriala, mille nad omandasid IT Kolledžis, kui ka töökoha valikuga. Kooli kõrvalt töötamine Skype’s on võimalik tänu paindlikule töögraafikule.

Kolmandas ettekandes pealkirjaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast," rääkis Janika Liiv enda kogemuse põhjal kuidas täielikust IT võhikust võib piisava tahtmise juures saada programmeerija. Programmeerijat võrdles ta filmi stsenaristiga. Programmi kirjutamise alguses tuleb leida idee kõige olulisem osa ja ülejäänud samm sammult selle ümber ehitada. Muuhulgas soovitas ta kasutada juba olemasolevaid lahendusi ja guugeldada tekkinud probleeme. Jaanika rääkis ka stereotüüpidest, mis teeb (IT alased) õpingud naistele mõnevõrra keerulisemaks kui meestele. Näitena kuulsatest naistest programmeerimise ajaloos tõi ta Ada Lovelace’i ja veel 2 naist. Augustis lõi Jaanika koos teiste Tallinnast pärit tüdrukutega lokaalse kogukonna Techsisters, mille eesmärgiks on populariseerida tehnoloogiaid ja IT’d naiste hulgas.

Järjekordne IT Kolledži vilistlane õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengute seerias, Andres Septer, rääkis IT tööturust. Kohe alguses juhtis tähelepanu sellele, et peale kooli lõpetamist võib olla töö leidmine mõnevõrra raskendatud kuna paljud tööandjad ootavad töökogemust. Töökogemust on raske omandada kui kõikide tööandjate suhtumine on selline. Samas pakkus sellele situatsioonile paar võimalikku lahendust - akadeemilised programmid nagu Archimedes või praktikakoht mõnes kohalikus ettevõttes nagu näiteks Skype või Playtech. Riigiettevõttes töötamise positiivse küljena tõi välja, et töö on pingevaba ja aega palju. Probleem on väikestes palkades ja vohavas ebakompetentsuses. Aga võimalusel soovitab ta siiski leida töö erasektoris, eriti lahe oleks alustada mõnes arenevas start-up’is. Mina ei ole enda jaoks veel läbi mõelnud, et millisel ametikohal või millises ettevõttes tahan peale lõpetamist töötada seega oli minu jaoks huvitav kuulata erinevatest võimalustest.

Freelancer Martin Paljak rääkis viiendas loengus enda elust ja tegemistest IT valdkonnas. Loengu alapealkiri oli Karma. Martin on pool oma elust arvutitega tegelenud kuid on senistest esinejatest esimene kel ei ole kõrgharidust. Tema hinnangul tuleb leida endale see töö, mis tõeliselt meeldib. Freelanceri töö juures meeldib talle eelkõige see, et on iseenda aja peremees, samas negatiivse küljena toob ta välja ebastabiilsuse sissetulekute osas. Veel rõhutab Martin, et selline iseenda jaoks töötamine nõuab kõrget enesedistsipliini ja ei sobi kõikidele.

Tere tulemast Ignite'i maailma! Kuuendas loengus rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev OÜ Ignite tegemistest. Olulisel kohal ettevõttes on kliendi vajaduste kaardistamine ja neile väärtuse pakkumine läbi IT teenuste. Dea sõnul pakub OÜ Ignite klientidele terviklahendusi - analüüsi, arendust, juurutamist, testimist ja disaini. Korraldati paar mängu vabatahtlikega, mille eesmärgiks oli tudengitele näidata meeskonnatöö tähtsust ettevõttes. Mulle väga meeldib nende ettevõtte traditsioon korraldada üks kord nädalas töötajate hommikusöök. Usun, et sellised tegevused loovad hea ühtekuuluvus tunde. Veel üks IT Kolledži vilistlane Rene Katsev rääkis tudengitele tarkvaraarenduse protsessidest. Muuhulgas rääkis Rene tsüklilistest arendusprotsessidest. Näitena tõi e-poe loomise - esimesel nädalal sisselogimise loomine, teisel nädalal esemete loetelu jne. Mihhaili soovitus oli valida üks ala, millele spetsialiseeruda. Angry Birds’i edu näitel rõhutati kui oluline on füüsika ja matemaatika infotehnoloogias.

Hiljuti IT Kolledži lõpetanud Kristjan Karmo rääkis seitsmendas ettekandes põhjalikult infosüsteemide testimisest ja sellega kaasnevast. Oma loengus lükkas Kristjan ümber testimisega seotud müüdid, et testimine on igav ja üksluine töö. Pikemalt peatus ka programmeerimise ajaloos tehtud vigadel. Väga kallitel vigadel. Programmeerimisel tehtud vigade kulud ulatuvad sõna otseses mõttes kosmosesse (NASA näidete põhjal). Lisaks rääkis testimise erinevatest liikidest ja selle plussidest ja miinustest.

Siim Vene Põhja - Eesti Regionaalhaiglast pidas kogu loengusarja viimase loengu. Teemadeks oli ta valinud tehnoloogia haiglas ja ootused (värsketele) spetsialistidele. Ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest üldises kui ka meditsiinilises mõistes. Kuna ma olen ise suur uuenduste pooldaja, siis mulle meeldis PERH’i pilootprojekt mille raames arstid ja õed varustatakse iPad’idega. Loengu algus ei olnud minu jaoks paljulubav kuna ei osanud mitte midagi oodata IT loengus haigla esindajalt. Siim tõestas edukalt, et mul ei olnud õigus - see oli üks huvitavamaid ettekandeid, mida viimase paar päeva jooksul vaadanud olen.

Ehkki essee kirjutamine loengusarja põhjal oli kindlasti aeganõudvam kui mõne viimase aja uudise üle arutlemine, olen oma valikuga rahul. Teemavalik oli ootuspäraselt lai - programmeerimisalastest protsessidest eetiliste dilemmadeni töökoha valikul. Ettekanded olid põhjalikult ette valmistatud ja enamus neist ka kaasahaaravad. Kindlasti tegi loengud huvitavamaks asjaolu, et suurem osa esinejatest olid “omad”, IT Kolledži lõpetanud inimesed. Kogu loengusarjast tooksin eraldi esile Skype’i Peetrite ettekannet kui kõige huvitavamat ja informatiivsemat minu jaoks ja loengut teemal karma, mis ei vastanud päris minu ootustele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksam peab olema sooritatud kahe semestri jooksul peale õpetamissemestri lõppu (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Registreeruma peab IT Kolledži õppeosakonnas (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1). Järeleksam tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes ühtlasi määrab ka korduseksami toimumise tähtaja. Korduseksam on tasuta riigieelarvelisel kohal õppivatele tudengitele ja tasuline riigielarvevälisel kohal õppivatele tudengitele. Korduseksami tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga. 2012 / 2013 õppeaastal on see tasu 14.20 € mis peab olema tasutud hiljemalt üleeelmisel päeval arvestades kordussoorituse toimumise päevast(Õppekorralduse eeskiri p 5.2.9).

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev õppur peab esitama vastava avalduse koos kõikide lisadega hiljemalt 10 päeva enne punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda (VÕTA kord Üldsätted p.4). Lisama peaks töökogemust ja / või õpinguid tõendavad dokumendid, näidised tehtud töödest, kolmandate isikute tagasiside vms (VÕTA kord Taotlus p.3). Varasemate õpingute arvestamist ei ole vaja taotleda kui üliõpilane soovib üle kanda külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis läbitud ja vastavalt külalisõppurite protsessile kooskõlastatud õppeaineid, õpingute tunnustamine on ITK ja teise kõrgkooli vahelises koostöölepingus kokku lepitud või üliõpilane ennistatakse (VÕTA kord Taotlus p.6). VÕTA hindamiseks moodustatakse rektori käskkirja alusel vastav komisjon, mis teeb oma otsuse õppuri avalduse osas ühe kuu jooksul. Juhul, kui komisjon küsib tudengilt lisadokumente, võib otsustamise aega pikendada 1 kuu võrra (VÕTA kord Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine p.2).