User:Mvajak

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Vajak

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Rühm: 15 ISd

Essee

Sissejuhatus

Erialatutvustuse esimeses loengus räägiti Eesti Infotehnoloogia Kolledžist üldiselt ja samuti oli keskseks teemaks ka õppekorraldus. Räägiti ära eeskirjad, tehti väike tutvustus ka õppejõududesse ja mainiti mida peab tegema, et mitte ITK-st välja kukkuda. Rõhutati ainete deklareerimist, ÕIS-i ja Moodle-i keskkonda, kus mida teha saab ja kui palju EAP-isid saab ainete eest. Kuna ma tulin otse keskkoolist, siis kogu õppekorraldus oli minu jaoks vägagi uus, aga nüüd kus asi käpas, tundub kõik vägagi lihtne ja loogiline. Lisaks räägiti selle sama aine sisust, ootustest ja tähtaegadest. Andres Septer rõhutas väga, et on vaja palju õppida ja ei tohi olla laisk.

Tiina Seeman

Esimene külaline selles aines oli Tiina Seeman. Tiina Seeman on eelnevalt lõpetanud IT Kolledži, kus ta õppis IT spetsialistiks, küll aga eelistab ta rohkem projektijuhtimist, milles oli tal jagada väga palju kasulikke näpunäiteid. Ta on olnud väga tegus ja töötanud paljudes kohtades – EMT, Eesti Energia, Bang&Olufsen, TeliaSonera ja koht kus praegu töötab, Zave Media. Seeman on elav näide, kuidas töö ja eraelu lahus hoida, aga mõlema poolega piisavalt tegeleda. Projektijuhtimises on tal kogemust lademetes, aga oluliseimaks faktoriks peab ta meeskonda ja et ei tekiks meeskonnasiseseid lahkhelisid. Peale selle välja ütlemist teadsin, et tema juttu tuleb kuulata tähelepanelikult, sest ka mina olen tegelenud projektide juhtimisega ja meeskonnavaheline läbisaamine on väga oluline. Meelde jäi väga hästi töö tellija ja töö täitja keerulised läbisaamised, kus näiteks klient ise ka ei pruugi teada, mida ta parajasti soovib. Lähtuda tuleks siiski sellest, et klient on kungingas. Väga hariv oli projektide etapiline tutvustamine, kus ta rääkis väga hästi läbi enda kogemuste (mis tegi ka jutu põnevaks). Oluline on saada tagasisidet projektide kohta ja kui oled projektijuht, siis tuleb hoida pidev silm peal ja muuta plaane, kui selleks on vajadust. Loengu lause – mõtle kastist väljapoole.

Elar Lang

Elar Langi loeng oli selle aine üks parimatest ja meeldejäävamatest. Tema lähenemine oli erinev teistest – ta rääkis palju rohkem tundegielust, enda õpingutest, sellega seotud kogemustest, kui just tööst. Ta oli eelnevalt juba ära õppinud programmeerimise, aga leidis, et kuna ta terminoloogiad ei teadnud, siis otsustas tulla ITK-sse ja anda endast maksimumi. Ta lõpetas ITK cum laudega, läks edasi TTÜsse magistrit õppima ja lõpetas ka selle cum laudega. Ta rõhutas väga, et õppimine on justkui töö, tuleb anda maksimum, pidada kinni tähtaegadest ja kõikidega tuleb hästi läbi saada. Just väga rõhutas ta head läbisaamist õppejõududega, sest õigus on alati neil ja kui on head suhtes, siis võibolla õnnestub ilusti mõningad asjad läbi rääkida. Üks esimesi mõtteteri, mida ta ütles, oli, et vabane eelarvamustest – kui seda suudad, siis pole midagi takistuseks. See lause jäi mulle väga hästi meelde ja üritan tema õpetussõnadest kinni pidada. Peale loengu lõppu jäi mulle meelde ka lause, et õppimine on oskus, mille peab selgeks õppima. See pole siiamaani ära ununenud.

Taavi Tuisk

Seda loengut ootasin ma pikkisilmi, sest kuna pole ise selgusele päris saanud, mida tahaks IT valdkonnas õppida, siis lootsin, et selles loengus asjad vähe selgenevad – ja seda ka juhtus. Administraatori amet on väga pingeline ja inimesel peab olema tugev stressitaluvus. See asjaolu aitas mul mõista, et admini töö pole minu jaoks, küll aga jagas Taavi Tuisk väga mõtlema panevaid lauseid ja märkusi. Väga tähtis on kinni pidada ametieetikast, sellest ta rääkis väga põhjalikult. Tuleb teha vaid seda tööd mida paluti ja ei tohi tuhnida või ringi vaadata teise kasutaja andmetes, sest see tähendaks karjääri lõppu. Süsteemiadministraatorina on väga oluline ka programmeerimisoskus ja kui seda pole, siis pole mõtet selle ameti peale mõeldagi.

Kert Suvi

See oli järgmine loeng, mida ootasin huviga, sest testimisest ma väga palju kuulnud ei olnud ja ei teadnud kui suur seos on sellel programmeerisel. Loeng oli väga huvitav minu jaoks, sest sain tohutult palju teadmisi juurde. Üllatas suuresti see, et testimine pole üldsegi nii populaarne, aga seda võibolla selle tõttu, et Eestis seda pole võimalik õppida. Loengus rõhutati väga, et testimine on väga oluline, seda just eelkõige kvaliteedi tagamiseks. Küll aga paljud arvavad, et testimine pole vajalik või et see nii kallis, tegelikkuses on see sama oluline kui arendaja sinu meeskonnas – see lihtsalt peab olema. Kert Suvi oli üks vähestest, kes tõi välja mõningad õppeained ITK-st, mis seonduvad testimisega ja tänu temale plaanin ka neid õppida.

Targo Tennisberg

Selle loengu algus oli väga omamoodi, sest auditooriumisse sisenedes seisis tudengite ees hoopis võlurikostüümis meesterahvas. See oli huvitav lähenemine, sest loeng jäi ka mulle paremini meelde. Targo oli see, kes just rõhutas, et eelkõige on arendajal vaja oskust probleeme ennetada ja vajadusel kiirelt lahendust pakkuda. Programmeerimine on samuti oluline, aga ainult selle oskusega sa midagi suurt ära ei tee oma elus. Rõhutati väga, et kliendiga suhtlemine on väga oluline näost-näkku, sest kasutades telefoni või mingit sotsiaalvõrgustikku lähevad kaduma teatud faktorid, mis tegelikult mängivad suurt rolli. Vägagi olin üllatunud kui mainiti, et peamine põhjus, miks projekte saadab ebaõnn on seotud inimestevaheliste suhtlemisega. Mida suuremaks paisub projekt, seda rohkem on vaja ka inimesi tööle võtta ja sellega ka suureneb ebaõnnestumise protsent. Mis jäi mulle veel meelde sellest loengust, oli see, et kooli lõpetamine pole nii oluline, peab vaid olema tahet ja motivatsiooni. Diplom pole tähtsam kui õppimisvõime, aga see näitab, et oled saavutanud midagi ja asja lõpuni viinud.

Tanel Unt

Tanel Undi loeng mulle meeldis, sest nagu ka tema, olen väga huvitatud ettevõtlusest. Tanel eelistab väikseimaid ettevõtteid, sest seal on vähem inimesi ja konflikte esineb harvem. Loomulikult on rohkem tööd, aga ettevõtja elu ongi selline. Ta tõi esile väga hea mõttetera – sinu toode saab olla maksimaalselt nii hea, kui on sinu meeskond. Sellepärast tuleb valida meeskonda hoolikalt. Sama tuleb teha ka äripartneritega, sest paljud võtavad ainult vahelt raha ja reaalselt paremaks midagi ei muuda. Tanel rõhutas ettevõtja positiivseid külgi, näiteks ajagraafik on paindlik ja sa oled ise enda peremees. Tööd on kindlasti rohkem ka laiemas haardes, aga see tuleb ainult kasuks. Väga huvitavad näited olid Taneli kogemused Ida-Euroopas. Ka nendest kogemustest saab palju õppida.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Minu jaoks kõige huvitavam ja meeldejäävam loeng nende hulgas. Oleg ja Oliver moodustasid väga efektse duo, kus üks oli energiline ja jutukas ning teine vaikne, aga kelle kogemuste pagas on suurem kui ITK esmakursuslaste peale kokku. Andmete analüüsimisse läheneti kerge huumoriga, heade näidetega ja oskuslikult, et see kõik tundus nii põnev ja kaasahaarav. Et olla edukas ettevõtja, tuleb leida see niši-ala ja see teoks teha. Igale ettevõtmisele tuleb teha eeluuring – kas seda läheb vaja, palju oleks kasujaid ja mis oleks nende eelistused. Kui tulemused on positiivsed, pead andma endast maksimumi. Kuigi enamuse rääkimise tegi Oliver, siis Olegi sõnavõtud olid väga sisurohked. Esimese koodirea kirjutas juba 1974. aastal, ja seda ka paberkandjale, töötanud IT valdkonnas ühest äärmusest teise ja ikka veel on tema töö seotudIT-ga. Viimane loeng pani ainele ilusa punkti.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. 2. Et kordussooritust teha, tuleb kontakteeruda õppejõuga (õppejõud võib anda lisaülesandeid, mis tuleb täita enne kordussooritust). 3. Kordusarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi. 4. Registreerumise ja arvestuse soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. 5. RE/RF tudengi jaoks on kuni kolm kordussooritust tasuta. 6. Tuleb maksta 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Esimene pool

1) Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava

2) Peab olema esitanud avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.

3) Peab olema kinnitanud akadeemilised liikumised

4) Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust, aga see tuleb esitada enne semestri punast joont.

Teine pool

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 19 ning Y = 22

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

Ühe EAP hind = 50€

Esimese semester:

27 - 19 = 8 => jääb tegemata 8 EAP

Esitatud summa on 8 * 50€ = 400€.

Teine semester:

27 - 22 = 5 => jääb tegemata 5 EAP

Kokku tegemata EAP on 5 + 8 = 13 EAP

Esitatud summa on 13 * 50€ = 650€

Maksta tuleb 8 EAP + 13 EAP = 21 EAP eest. Esitatud summa on 21 * 50€ = 1050€