User:Mviilvee

Essee

Enne loengute vaatamist mõtlesin, et tegemist saab olema üsna igava tegevusega. Mul olid omad eelarvamused, et vaatame läbi koolieeskirja ja lugu sellega piirdub. Küll aga suutis Kristjan Karmo enda esimeste sõnadega mind panna kuulama ja nautima esimest pidulikku sissejuhatavat tundi. Kuna tegu oli minu jaoks tööl kiirete aegade tõttu päeva ainsa loenguga, siis jäi mul IT Kolledzist väga hea mulje. Ka edasised loengud olid väga väga huvitavad ning materjali, mida pidin antud kirjutisse kokku koguma kogunes üsna palju.

Minu jaoks tundus välislektorite järjekord natukene vale. Kõik algas väga õigest kohast - piduliku sissejuhatusega ning kooli põhipunktide käsitlemisega. Inga Vau suutis loengu alguses tudengid tagasi maa peale tuua - õppimine IT Kolledzis on raske ning tõenäoliselt mõne ainega võib minna väga kehvasti. Samas rääkis ta informatiivset juttu kooli üldkorra ning erinevate õppevormide kohta. Merle Varendi kutsus eelkõige uusi tudengeid ülesse andma tagasisidet ning veenis õppureid, et õppenõukogu võtab neid arvesse ning muudatusi tehakse. Peale seda läks loeng natukene "tehnilisemaks", Juri Tretjakov tutvustas e-õppe keskkonda Moodle. Lisaks sellele on koolil ka ainulaadne videosalvestiste tegemis võimalus. Viimasega märgiti ka see ära, et videosalvestuste tegemine ei ole automaatne ning linkide avaldamine loengutele on õppejõu pädevuses. Lauri Võsandi rääkis aga huviringidest, mis toimuvad peale loenguid - robootikaklubi ning Codeclub. Loengu lõpuosal motiveeris Kristjan Karmo õppima mainides EAP maksumust. Kristjan rääkis ka tunniplaani koostamisest ning soovitas vältida spagetti. Andres Septer rääkis tudengitele, millest Erialatutvustuse loengutes juttu tuleb ning kes neid räägib.

Samal sissejuhataval teemal jätkas 3ndal loengul Elar Lang. Olen enne Elari koolitustel käinud ning see ajendas mind ühel päeval 3nda loenguvaatamise ette võtma. Ootused olid kõrged ja Elari jutt oli tasemel. Elar rääkis kuidas ta ülikooli sattus ning mis teda õppima ajendas. Probleemid, mida Elar mainis ülikooli kohta on mulle väga tuttavad - nõrgad üldharidus teadmised, kuna aega on palju möödunud, samas tugevad eriala teadmised, kuna pea 5 aastat olen teinud erialast tööd. Samas ta julgustas mind õppimisel ja pingutamisel. Elar ja Targo Tennisberg mõlemad rääkisid enda loengutel, miks on tähtis lõpetada kool. Nad tõid mõlemad välja sisuliselt sama põhjuse, mille peale ma ise pole tulnud - õppida õppima, näidata inimestele, et suudad ette võtta suuri asju ja mis kõige tähtsam, neid lõpule viia. Mõlemad rääkisid, kuidas saada endale hea töökoht ning millised omadused peaksid olemas olema.

Targo jutt jätkas üsna sujuvalt mida Elar oli alustanud puudutades teemat mis tuleb peale kooli. Targo loeng algas ajaloolise jutuga, mees oli ise end lausa maagiks riietanud. Tõsisematel teemadel rääkis Targo, mida teeb arendaja kui kõik on hästi - arendaja kirjutab koodi, skripte, teste, suhtleb, õpetab ja õpib. Kahjuks on tarkvaraarenduse ettevõttes on väga harva asjad hästi, seega tarkvara arendaja tegeleb enamasti probleemide lahendamisega. Mul oli väga hea meel seda kuulda, sest see kirjeldas täpipealt mu 3 aastast arendaja karjääri. Targo rääkis ka antud ajamomendist ning tulevikust. Me oleme momendil murdepunktil, kus tehnoloogia muudab inimesi ning selle eest pole võimalik ei põgeneda ega ignoreerida. Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et tulevikus võime näha, kuidas pakutavaid töökohti jääb aina vähemaks.

Tanel Unti loeng aga jätkas Targo juttu, kuna tema rääkis täpsemalt, kuidas ettevõttes toimetada ning mis on ettevõtte tegemisel kõige tähtsam. Tanel on ettevõtja hing, ta rääkis enda kogemustest, kuidas tema ning ta paar sõpra hakkasid programmeerima auto tehnikat. Hiljem tulid nad välja Navireci teenusega. Kuna kutid olid noored, siis enamus otsused oli väärad aga õpetlikud. Üheks parimaks otsustuseks pidas Tanel aga selle Navireci arendati ilma investori toetusteta ja ilma pangalaenuta. Kogu finants tuli enda ning klientide taskust. See aga tasus ära, kuna õpiti paremini tarkvara kirjutama - selleasemel, et osta kallist riistvara, optimeeriti tarkvara. Taneli arvates on ettevõtja parem olla, kuna toimetusi, kohustusi ja vabadust on rohkem. Ettevõtte juhina on elus rohkem adrenaliini. Taneli jutuga sai selline üldisem jutt otsa, teised loengud rääkisid rohkem spetsialisti võludest ja valudest.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadaku loengus räägiti rohkem IT äärealadest nagu "data mining". Hea näitena tõi Kadak välja selle, kuidas ta tegi enda tütrele pikema maa kõndimise huvitavaks läbi geohashingu. Oleksin tahtnud rohkem sellistest asjadest kuulda, eelnevalt olen näinud kuskil internetiavarustes mingi aplikatsiooni, et kui oled telefoniga teatud punktis ja käivitad selle APPi, siis antakse mingeid boonuseid (kas antud ettevõtte soodukat, kus oled või mingit üldist boonust). Kõige rohkem räägiti analüütikast. Räägiti, miks on analüüs oluline ning milliseid erinevaid analüüse on võimalik teha. Mida rohkem ja täpsemad on andmed, seda paremad on analüüsid. Kadak rääkis ka väga huvitavaid näiteid, mis analüüse ta on teinud. Näiteks, kui Elion alustas krediidiga telekate müümist, siis ilusad tüdrukud viisid teleka pandikasse. Tuli välja, et suur osakaal nendest oli põhiharidusega. Veel räägiti faktidest nagu iPhone on põhiline Apple müügiartikkel ja MS Office Microsofti põhiline müügiartikkel.

Tiina Seeman rääkis kogenud projekti ja IT juhina projektijuhi ametist. Tiina ise alustas EMT telefonitöötajana. Mingil momendil hakkas teda köitma juhtimine ning siiani on ta olnud nii IT kui ka projektijuht. Hetkel tegeleb Tiina Zave Mediaga olles seal asutaja (CEO). Tiina kirjeldas projektijuhtimise erinevaid tahkusid - 3 põhitahku ja 2 lisa. Põhilised tahud on aeg, skoop ja raha. Lisatahud aga kvaliteet ja pingutus. Kui projekt algab, siis reeglina rõhutakse põhitahkudele. Reeglina, kui muutub üks nendest 3st tahust, siis muutuvad ka teised 2. Kui tähtaeg hakkab lähedale jõudma ning toode pole veel valmis, siis rõhutakse 2 lisatahule - meeskonda motiveeritakse panustama pingutusele pakkudes vastutasuks vabu päevi või tehakse järelandmisi kvaliteedis. Targo loenguteema kattus siinkohal ka Tiina teemaga. Mõlemad lektorid rääkisid projektide põhitahkudest, Targo illustreeris seda seda abstraktselt haugi, kure ja karu pildiga. Mõlema lektori jutust tuli välja, et top üks probleem projektide ebaõnnestumisel on suhtlemisprobleemid. Lihtsalt inimesed ei pruugi üksteisest aru saada. Tiina rääkis ka teistest probleemidest. Üllatuseks on aga tehniliste lahenduste probleemid üks kõige väiksem ebaõnnestumise probleem. Projekti arenduses on ka ülitähtis koht ka testimisel, millele Tiina ja ka Targo juhtisid tähelepanu.

Täpsemalt rääkis testimisest Kert Suvi. Ma ise oleks oodanud, et Elar oleks rääkinud testimisest, kuna tema antud koolitus turvatestimisel oli väga huvitav. Kert Suvi aga tutvustas testimise erinevaid vorme. Rääkis testimise olulisusest ning probleemidest, miks testimine on tarkvara arenduse juures alahinnatud. Peamine probleem on see, et see võtab raha aga midagi uut selle rahaga tarkvara/toote juurde ei ilmu. Lisaks eelnevale tõi ta välja ka umbkaudsed summad, mida võib testija teenida. Kerdi jutu järgi võib täitsa edukalt võib ka testimist osutada teenusena klientidele saades tunnipalgaks müstilised 55 eurot tunnis. Tänapäeval on väga mõistlik harrastada tarkvara arenduses Test Driven Development metoodikat, mis tähendab, et arendaja kirjutab eelnevalt unit testid ja alles siis kirjutab äriloogika. Lisaks unit testidele võiks olemas olla functional ning acceptance testid, mis testivad äriloogika toimimist.

Viimasel ajal automaattestide trendi kasvul on muutunud kõvasti ka süsteemiadministraatori töö. Sellest erialast rääkis meile Taavi Tuisk . Tema loeng oli üsna moonotoonse kõlaga, samas jutt oli väga huvitav. Nagu eelnevad lektorid, rääkis ka tema enda karjääriredelist. Alustades ühe masinaga lõpetades suure masinapargiga. Kui Taavi enda karjääri alustas oli süsteemiadminni töö hoopis teistsugune, kui seda tänapäeval. Vanasti võttis deploy kaua aega (päevi), kuna süsteemiadminn pidi tegema ise endale testclusteri, et olla kindel, kas kood töötab või mitte. Enam ei tehta asju käsitsi, kuna serveripargid on suured. Ka sellel erialal olles tuleb osata ehitada lihtsamaid skripte, mis käivitavad või tapavad clustereid. Ka deploy on läinud kõvasti lihtsamaks tänu koodi versioonihaldusele ning erinevatele rakendustele, mis võimaldavad continious intergationit. Kuna deploy on läinud lihtsaks, siis võib toimingut teha päevas mitu korda ning seda võib vabalt teha ka arendaja. Viimasel ajal popiks saanud agiilne arendustsükkel lausa nõuab seda, kuna arendusmeetod pakub igale tiimiliikmele suuremat vastutust ning ei eelda, et inimene on loll.

Kui vaadata ära kõik loengud saab väga hea pildi, mis toimub IT maailmas. Kuna olen ka ise 5 aastat IT ettevõtetes töötanud, siis tundsin mitmetes loengutes ära ettevõtteid, kus ise olen tööl olnud. See on väga hea, kuna loengutes ei räägitud raamatutarkusi vaid reaalelu. Ma arvan, et loengud olid eelkõige väga harivad nendele, kes on IT vallas uued kuna käsitleti väga laialdasi teemasi ning kokku sai maalida pildi IT elust. Huvitav oli aga see, et erinevad inimesed rääkisid kohati sama juttu - isegi siis kui eriala ja ettevõte oli erinev. Sellest saab järeldada, et kas elu loksutab kõik paika või ei julgeta (rahakotti ei luba) katsetada väga teistsuguseid metoodikaid. Olen väga rahul, et kuulasin ära kõik loengud, kuna avardas minu maailmapilti väga palju.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 2015/2016 õppeaastal on kordusoorituse tasu 20€. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus: Õppekava vahetamine EIK's on akadeemiline liikumine. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Kui on soov õppekava vahetada, siis tuleb 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest , mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse, rektori nimele. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui on läbitud ettenähtud mahus valikaineid, siis deklareeritud valikaine täitmine ei ole vajalik. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2014/2015 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kui X on 26 ja Y 20, siis esimese semestri eest tuleb tasuda 50€. ((27-26) * 50). Teise semestri eest tuleb tasuda aga 400€ ((27-26 + 27-20) * 50). Kokku tuleb tasuda 450€. Järgmisel aastal 46 EAP'ga osaõppesse ei lange (osakoormusesse langeb, kui täidetud EAPsid on vähem, kui 75% 60st)