Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Visnap
Esitamise kuupäev: 28.10.2013

Essee

Olles varem alustanud teed kahes Eesti suures ülikoolis, siis võin kindlusega öelda, et algus Eesti Infotehnoloogia Kolledzis oli positiivselt julgustav. Usun, et selline saab olema ka ülejäänud ITK teekond tänu meeldejäävatele parafraseeritud Margus Ernitsa sõnadele meie kõige esimesest loengust aines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”: “Motiveeri, et olla motiveeritud”.

Meie esimene loeng juhatas meid põgusalt sisse eelolevasse õppetöösse ning juhtis tähelepanu olulisematele mõtetele ning tegevustele. Meeldejäävaimaks sellest kõige esimesest loengust jäi mõte, et olles tulnud õppima on oluline mitte ainult õppida vaid ka ise õpetada. Õpetades iseennast nägema õpitavat nurgast, kus pole vaid oluline see, et mina arenen, vaid ka see, et ühiselt võib olla võimalik saavutada midagi enamat. Üksi pingutamine pole ka nii lõbus. Kukla taha jäi kõlamai ka sõna motivatsioon. Seda sõna illustreerib ehk kokkuvõtvalt kõige paremini loogika, et kui soovid ise olla motiveeriud oma õpingutest, siis motiveeri oma õpingutega seda, kes sind õpetab. Lihtne, kuid tihti unustusse jääv liigutus, mille tagajärjeks on tihti igavad loengud ning kuivad ained mida läbida.

Teisel loengul rääkis meile Linnar Viik innovatsioonist ning selle juhtimisest. Loengu pidaja ühe definitsiooni kohaselt on innovatsioon uute ideede kasutusse võtmine, kuid need ideed ise ei pruugi olla samad ideed mida võiks nimetada innovaatiliseks. Tänapäeval pigem sünnib innovatsioon olemasolevate mõtete laiendamisest või nende teistmoodi käsitlemisest. Ei pea olema sada protsenti originaalne või nullist leiutama. Innovatsiooni puhul on ka oluline, et see ei sünni enamjaolt üksi vaid see on pigem mitme või enama koostööl saavutatud eesmärk. See motiiv seob end hästi ka esimeses loengus käsitletuga - koos saavutab enamat.

Kolmandal loengul seisis rahva ees Tarmo Randel, kes jutustas andmeturbest. Maslow vajaduste hierarhia põhjal on turvalisus inimese üks põhivajadusi. See kehtib sarnaselt ka infotehnoloogia valdkonnas. Andmeturve annab meile vabaduse kasutada kõik võimalikke IT lahendusi ilma, et nendest tekiks meie eludele või varale ohtu. Kahjuks see oht on alati olemas, kuid selle minimeerimine on oluline. Süsteemide arenduse vaatenurgast on fundamentaalselt vajalik mõista infoturbe olulisust ning selle dünaamikat. Aja möödudes luuakse ja leitakse üha enam võimalusi nõrkuste ära kasutamiseks ning selle vastu võitlemiseks peab end jooksvalt arendama. Eelmise loengu teemaga seonduvalt on igasugune innovatsioon alati potentsiaalselt suurema ohu ees, kuna selles uues innovaatilises kohas on suur arv leidmata nõrkusi ja väga palju üritajaid, kes kes taolisi olukordi otsivad ning võimalusel kuritarvitavad.

Neljandas loengus seisis saali ees kangete sõnadega Andres Käver, kes tulistas puusalt ilma slaidide või paberita. Väga enesekindla esitluse põhisõnumid olid paikapanevad ja enamasti kattuvad varem selle aine loengutes kuulduga. Nende õpingute käigus ei tohiks unustada, et need õppejõud ei tee seda tööd palganumbri pärast, vaid nad on siin suurema eesmärgiga. Nad on siin loomaks oma armastatud valdkonnale järelkasvu ning püüdmas garanteerida selle järelkasvu kvaliteeti. Siin koolis ei tasuks panna rõhku vaid teadmiste loomisele, vaid proovida luua suhteid oma “kaaskannatajatega”, kuna nemad on need, kellega tulevikus selles valdkonnas sõnu vahetad. Koolis õpitud lahendused ja ülesanded on tegelikus elus palju aega ja ressurssi nõudvamad, kui nad võivad tunduda. Andres Käver rõhutas ka fakti, et oluline on tunda üldist majandust ning seda valdkonda, kus sa tahad olla tegev. Ei piisa ainult sellest, kui oled suurepärane koodi kirjutaja. See peaksid sa olema nagunii.

Viiendas loengus käis Skype-st kohapeal Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes kirjeldasid oma igapäevaseid tegevusi NOC monitooringus. Suur osa loengust läks küsimuste vastamisele, mis huvitaval kombel olid väga elulised. Näiteks, kuidas toimub igapäevane töö ja kuidas on lahendatud puhkuste- ja töögraafikud. Oluline mõte arendajatele sellest loengust on, et süsteemide administreerimisele peab hakkama mõtlema juba projekti algfaasis. Monitoorida ei saa kõike või see pole otstarbekas. See tähendab, et on oluline välja valida ning ette näha olulised aspektid oma projektis juba selle alguses.

Kuuendas loengus olid külas Ats Albre ja Helen Piirsalu baltikumi suurimast IT arendusega tegelevast ettevõttest Nortal AS. Nende jutt oli suuresti Nortali keskne ning selgitas, millist inimest, kui töötajat Nortali sugune ettevõte otsib. Kõlama jäid põhitõed nagu kogemus ning õpihimu. Need on omadused mida Helen Piirasalu (personaliosakonnast) väitel kõige enam kandidaatidelt oodatakase. Muidugi on ka oluline kool, seda ei tohiks kindlasti pooleli jätta töötamise nimel. Loengu pidajad rõhutasid seda, et õppimine on oluline, kuna IT maailm on pidevalt arenev ning sellega kaasaminek pole valik vaid vajadus. Uimerdajad jäävad rongist maha. Möödunud nädalate loengutega seostub Nortalist külaliste jutuga see, kui oluline on suhtlus selles valdkonnas ja kuidas töö olemus ning eduskus sõltub just inimeste koostööst mitte ainult üksi rabamisest.

Viimases loengus käis meid edaspidiseks eluks motiveerimas Merle Liisu Lindma. Merle Liisu rääkis meile, kuidas peaksime ellu suhtuma positviiselt ning seadma endale pikaajalised eesmärgid, et mitte kohkuda lühiajalistest tagasilöökidest või raskustest. Merle jutt oli loogiline ning motiveeriv. Usun, et igaüks võtab sellisest loengust enda jaoks kõige elulähedasema tõe. Minu jaoks jäid kõlama mõtted nagu, et elu on täpselt sellline nagu me tahame, et see oleks. See tähendab seda, et ikka meist endist sõltub see, mis me saavutame ja kes me oleme. Mulle meeldis ka Merle suust kõlanud sõnade jada, et ainuke tõeline konstant on muutuja ehk kõige kindlam võin olla selles, et kõik muutub. Mina olen tugev uskuja, et kõik on muutuv ja muudetav. Ka Merle jutt seostus kohati varem selle aine käigus vestlemas käinud inimeste jutuga. Näiteks rõhutas Merle seda, kuidas üksi midagi suurt on raske saavutada. Koos on parem.

Kokkuvõttes oli selles aines kuuldu motiveeriv ning informatiivne. Loengute teemad olid huvitavad ning omavahel mõneti ka seotud. Kindlasti jäi nendest jutlustest kõlama see, kui oluline on suhtlemine ning koostöö. Külalisesinejad jätsid hea mulje ning loodetavasti jäi ka meist õppuritest positviine mulje, kui potentsiaalsetest tulevastest kolleegidest.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimused B

Kukkusid arvestusel läbi, kuidas käituda?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[1]

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.[2]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.[3]

Mis on tähtajad?

1. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[4]

2. Võimalikud apellatsioonid eksamite/arvestuste hinde kohta lahendatakse vastavalt p. 3.1.7. toodule ühe nädala jooksul avalduse esitamisest.[5]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on korduseksamid ja -arvestused tasuta.[6]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €.[7]

Küsimused 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

(Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust)

1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[8]

2. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[9]

3. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[10]

4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[11]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimese semestri puudujääk: 27-26= 1 EAP. Esimesel semestril tekib arve 1 EAP eest summas 50 EUR.

Teisel semestril lisandunud puudujääk: 27-22= 5 EAPd. Teisel semestril tekib arve 2 semestri puudujääkide eest kumulatiivselt:

Esimesel semestril puudujääva 1 EAP eest 50 EUR, teisel semestril puudujääva 5 EAP eest 250 EUR, mis teeb kokku 300 EUR.

Esimese aasta lõpuks oleks kumulatiivselt tasutud 350 EUR.[13]