User:Mvohla

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Vohla

Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee

Nädalapäevad tagasi tabas Ameerika Ühendriikide idarannikut orkaan Sandy. Lisaks inimohvritele tõi see endaga kaasa laiaulatuslikud purustused hoonetele ja muule infrastruktuurile, sealhulgas tehnika ja infotehnoloogiaga seonduvatele. Kui inimelude traagika välja jätta, siis kindlasti on üks põhiküsimusi, et kuidas saab tehnikat taolise katastroofi eel, ajal ja tagajärgedega tegeledes ära kasutada.

Kuna Sandy poolt mõjutatud ala on arenenud ning kasutab infotehnoloogia erinevaid valdkondi ja võimalusi väga palju, siis on see sel teemal pakkunud palju kõneainet. Tormi tagajärjel oli ja on jätkuvalt teadmata ajaks maas väga paljud kohalikud traadiga ja traadita võrgud ning suur osa internetiühendustest üldse. Samuti mobiilsest võrgust, vahendab PCWorld The Wall Street Journal’i artiklit. Kuna kirjeldatud olukorras on kommunikatsioon ülima tähtsusega, siis ühendusvõimaluste puudumine ainult süvendab kaasnevaid probleeme. Kommunikatsiooniettevõtetel tuleb veakindluse tõstmiseks oma süsteeme parendada ning võimalusel uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Võib ju olla, et kaugemas tulevikus ei jookse vajalik elektrienergia mööda tänapäevaseid kandjaid, mille torm kerge vaevaga maha murrab. Ehk annavad andmesidelahenduste võimekus ja ulatus suurema veakindluse, kus ühe jaamaga ei ole kaetav ala on kordades suurem ning seega kriitilise tähtsusega saatja tormi keskmest väljas. Satelliitühenduste kaudu on kaetud Maa iga kaugemgi nurk, kuid selle andmesidekiirused ja maapealsete vastuvõtjate funktsionaalsus ei ole samal tasemel, mis lihtinimese jaoks traditsioonilisematel vahenditel. Küll tuleb aeg, kus kiire, kättesaadav ja odav ühendus ei sõltu enam nii palju maa sisse kaevatud vasest ja valguskaablist.

Tagasi tänapäeva tulles seisavad ellujäänud Sandy ohvrid mitme tõsise probleemi ees: kas neil on veel kodu, kuhu õhtul minna ning kas neil on veel töökoht, kus raha teenuda. Kuna suurem osa ettevõtteid kasutab väga ulatuslikult infotehnoloogilisi lahendusi, siis võib nende IT hävimine tähendada ka ettevõtte kadumist. Näiteks kui on üle ujutatud server, milles ettevõtte elutähtsad andmebaasid. Tihtipeale mõeldakse alles sellises olukorras olles nö. katastroofiabi (inglise keeles disaster recovery) peale. Siin tuleks juba varem mõelda veakindluse suurendamise, andmete dubleerimise ja näiteks pilvetehnoloogiate võimaluste ärakasutamise peale, loomulikult vastavalt firma tegevusvaldkonnale, äriprotsessidele ja vajadustele. Kui ühelt poolt on tähtis veakindluse suurendamine, siis teiselt poolt on ülivajalik ka häireolukorra tegevuskava koostamine. Et kui olukord tormiseks kisub, siis oleks konkreetselt teada, mis tegevusi ja millal keegi teeb. CIO.com artikkel räägib vastavatest varasematest kogemustest andmesidevõrkude ehituse toodete müügiga tegeleva ning väga suuresti IT’d kasutava ettevõtte CableOrganizer.com Inc IT-juht Nicolas Dubus. Eriti rõhutab ta vajadust hoida disaster recovery plaan paberil ning seda perioodiliselt uuendada. Lisaks muudele andmekandjatele just nimelt paberil, et kui elektroonilised vahendid ei ole kättesaadavad, on võimalik seifist ümbrik võtta ja vaadata, mis tegevuskava ette näeb. Veakindluse huvides on nimetatud ettevõttes peakontorisse toodud viit erinevat kanalit kasutav interneti ühendus. Üks neist ka läbi satelliidi. Lisaks ühenduse dubleerimisele on oluline ka voolu tagamine. Alustades lihtsatest UPS’idest ja lõpetades oma kohaliku väikese elektrijaamaga. Samas CIO.com artiklis kirjeldab Datapipe Inc asepresident Daniel Newton, kuidas neil on see küsimus lahendatud. Kuna Datapipe tegeleb serveriparkide, majutuse ja pilveteenuse pakkumisega, siis on neil süsteemide üleval hoidmine elulise tähtsusega, sest kliendid asuvad igal pool üle maailma. Kontorite ning tehnilise ressursi jagamine eri geograafiliste asukohtade vahel on üks asi, kuid mõelda tuleb ka iga serveripargi turvalisuse peale. Voolu tagamiseks on kasutusele võetud päikesepaneelid ja erinevatel kütustel töötavad generaatorid, mis võivad iseseisvalt mitmeid päevi kettaid pöörlemas hoida. Orkaan Sandy elati oma New Jersey kontoris üle ilma teenuseid katkestamata.

Teatavasti valiti värskelt uus Ühendriikide president ning ka valimisi mõjutas kõnealune torm omal määral. Seda just valimiste läbiviimise viisis. Seal mail käib valimine siiani vanal heal viisil, kus vaja jaoskonda kohale minna ning suletud boksis oma valik teha. Nii palju kasutatakse infotehnoloogiat, et valik tuleb teha puutetundliku ekraani peal. Eestile sarnane lahendus e-hääletuste jaoks puudub. Kuna tuul ja vihm oli palju paha teinud, siis suleti mitmed New Jersey valimispunktid ning osariigi kodulehe andmetel sai presidenti otsustada kahel alternatiivsel viisil. Võis valimiste internetilehelt välja võtta vastava blanketi ning see täidetuna kas e-posti või faksiga ametnikele saata. Siin joonistub väga selgelt välja kui palju me siin väikses Eestis oleme suurest riikidest IT kasutamise osas edukamad. Sel teemal on küll palju räägitud, aga selliste näidete üleskerkimine paneb ikka õlgu kehtitama. Kuidas saab selline teguviis turvaline ja efektiivne olla. Võimalused häälte võltsimiseks ja hilisemaks segaduseks on päris korralikud ja tõenäoliselt ei tea keegi, kui palju kellegi kasuks või kahjuks tegelikult neil viisidel hääletati. Kõlab isegi ulmeliselt, et tänasel päeval sellise mahuga asju käsitsi tehakse. Kuid küll nad ühel päeval meile järgi jõuavad, kui mingil põhjusel eestlased enam nii innovatiivsed ei ole ja e-riigi võimalusi ei laienda.

Pöördudes tagasi Sandy tekitatud segaduse juurde, siis sai mainitud, et kommunikatsioon on sellistel juhtudel ülima tähtsusega. Kommunikatsiooni eesmärk võib olla teavitus või lihtsalt kajastus, eeldades, et tormi keskel jäävad püsti vastavad IKT vahendid. Mõlemal juhul mängib aina suuremat rolli suhtlusportaalide võimaluste kasutamine. Nii kasutavad ka ajakirjanikud ekstreemsemates oludes kiiret infovahetust võimaldavaid lahendusi. Näiteks ajakiri Time andis välireporteritele tormi ajal korralduse kasutada populaarset fotoprogrammi Instagram. Fototoimetaja Kira Pollack rääkis, et see ei olnud tol hetkel trendide järgimise valik vaid kõige kasulikuma ja kiirema viisi kauks otsustamine. Tänud sellele said inimesed internetis Time pildivoogu jälgides kõige vahetumat materjali vaadata. Lisaks ajakirjandusele kasutasid samu meetodeid välja paljud inimesed tänavalt. Kui võimalikult paljud inimesed saaksid sel viisil igasugu infot ühtsesse punkti edastada, siis saaks vahetult peale tormi lõppemist või ka juba selle ajal pildi, et kus ja mis olukord on. Selliselt annaks päästetöösid ja abi saatmist väga efektiivselt koordineerida. Sarnaselt viimasel ajal väga popiks muutunud liikluse tagasiside GPS rakendus Waze’le. Või nüüdseks ülemaailmseks paisunud Teeme Ära koristustalgute jaoks loodud lahendus. Katastroofiohtlikes piirkondades tasuks kindlasti mõelda selliste võimaluste peale. Mõjufaktorina tuleb välja tuua kogutava info usaldusväärsuse, sest on ju igaühe jaoks just tema probleem kõige suurem.

Eestis maavärinad, orkaanid, taifuunid ja muud Maa raevukat võimu näitavad nähtused väga tihti ei ulatu, siis ei ole ka nii suure IT kindluse tagamine tihtipeale kuluefektiivne ega otstarbekas. Kuid laias plaanis jäävad põhiideed siiski samaks. Täiesti aktuaane võiks olla oma serverid virtuaalsel kujul pilvesse või vihma-, tuule- ja pommikindlasse serveriparki kolida. Kui ka ettevõtte kontor maa pealt pühitakse, siis ei kao koos sellega organisatsioon ise. Loomulikult sõltub kõik jällegi vajadusest ja otstarbekusest, kuid tihtipeale mõeldakse katastroofiennetuse peale siis, kui ei ole enam midagi, mida kaitsta.


Kasutatud kirjandus:

http://www.pcworld.com/article/2013510/tech-happenings-abound-after-superstorm-sandy.html

http://online.wsj.com/article/SB10001424052970203707604578093220126444306.html

http://www.cio.com/article/720904/How_IT_Leaders_Can_Best_Plan_for_Disaster?page=1&taxonomyId=3030

http://www.nj.com/politics/index.ssf/2012/11/voters_displaced_by_hurricane.html

http://www.forbes.com/sites/jeffbercovici/2012/11/01/why-time-magazine-used-instagram-to-cover-hurricane-sandy/


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse läbikukkumisel on võimalus see uuesti sooritada. Õigus kordusarvestuse sooritamiseks on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Konkreetse aja määrab õppejõud, kooskõlas õppekeskkonna soovitusliku ajakavaga. Ühtlasi on enne uut aega õppejõul anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerida tuleb läbi ÕIS’i ilmuva vastava lingi ning vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Riigieelservelisel (RE) kohal on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel (REV) õppekohal tuleb enne sooritust tasuda 14,2 EUR.

Kasutatud kirjandus:

http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused

http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna alates teisest õppeaastast. Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg varieerub sõltuvalt puhkusele minemise põjustest:

• Tervislikel põhjustel – kuni 2 aastat.

• Kaitsejõududes teenimine – kuni 1 aasta.

• Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

• Muudel põhjustel – kuni 1 aasta.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele enne puhkuse lõpu kuupäeva. Akadeemilise puhkuse ajal õppeaineid deklareerida ei saa, välja arvatud juhul kui ollakse puhkusel lapse hooldamiseks. Sel juhul tuleb esitada vastav taotlus enne semestri punase joone päeva. Eksameid ja arvestusi saab puhkuse ajal järele teha.

Kasutatud kirjandus:

http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/