User:Mvosu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marilyn Võsu

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

---

Essee

Kuna olin enne selle aine algust IT valdkonnas üsna võhik, siis aitas see aine veidi rohkem selgust saada, mis aladel võib IT’d õppides tööle asuda ning kuidas on läinud mitmetel IT Kolledži lõpetanud tudengitel. Samuti nägin, et on järjekindla töö tulemusel ja suure motivatsiooniga on võimalik nii paljugi.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja erinevaid olulisi õppetööga seonduvaid reegleid. Meile rõhutati, et õpilaste arvamus ja hinnang on väga oluline, seega on IT Kolledžil tagasisideküsitlus, mida saab iga semestri lõpus täita. See andis tunde, et kool tõesti hoolib oma õpilastest ning soovib, et asjad oleksid pidevas arengus. Kuna kool on paljude teiste Eesti ülikoolidega võrreldes üsna pisike, siis see andis väga ühtekuuluva tunde, et koos saab muuta oma õppekeskkonda paremaks.

Teise loengu esineja oli Andres Kütt, kes rääkis arhitektiks olemisest IT’s. Kuna olen praeguseni IT valdkonnas veel üsnagi võhik, siis pole mul selget arusaama, millega võiks tegeleda IT arhitekt, aga esineja tutvustas seda valdkonda veidi ning rääkis, kui oluline selline töökoht millegi uue välja arendamisel on. Samuti oli huvitav see, et arhitekti töö võib jääda tunnustamata, kuna arhitekti töö on siis hästi tehtud, kui see välja ei paista. Ta rõhutas ka, et on oluline kohe alguses arendusprotsessi arhitekti kaasata, kuna poole peal või isegi lõpus on inimesel väga raske süsteemi murda ja seda parandama hakata. Seega oli see minu jaoks väga oluline informatsioon, kui tahaksin kunagi mingis IT arendusprotsessis kaasa lüüa.

Kolmandas loengus käis külas abielupaar Kristel ja Marko Kruustük. Koos on nad loonud startupi nimega Testlio, mis tegeleb uute IT lahenduste testimisega. Mulle meeldis väga see, et Kristel rääkis testija ametist suure õhinaga, oli kohe aru saada, et talle tõesti meeldib see töö. See andis ka indu, et pealtnäha igavad ülesanded või tegevused võivad tegelikult olla väga põnevad. Samuti näitas see, et oma ala tõeliselt armastades ja tööd nautides võib jõuda väga suurepäraste tulemusteni. Nii Kristel kui ka Marko on käinud palju välismaal end täiendamas ja töötamas, seega andis see indu ka ise midagi sarnast kunagi ette võtta.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling, teise nimega Snakeman süsteemide administreerimisest. Tema puhul oli huvitav see, et IT huvi pole tal varakult saati olnud, vaid töötas peale keskkooli poolelijätmist üldse külmamasinate mehaanikuna. IT’ni jõudis ta aga üsna juhuslikult, kui käis sõbra juures tööl, kus lammutati erinevaid seadmeid. Mõne aja pärast läks ta ka ise sinna tööle ning hakkas monitore ja toiteplokke parandama. Lembitu puhul oli huvitav see, et ta pole enamikes oma töökohtades väga kaua püsinud, keskmine tööaeg ühes firmas on tema puhul umbes 2 aastat. See näitab, et edukas olemiseks ei pea vaid ühe asjaga tegelema ja end ühes töökohas kinni hoidma. Vahel on kasulik mitmetes firmades töötada, et leiaks pidevalt midagi põnevat ja uut, millega tegeleda.

Viiendas loengus käisid külas Andres Septer ja Einar Koltšanov. Nende puhul oli huvitav see, et nad kinnitasid müüti, et parimaid töökohti saab ikkagi tutvuse, mitte tööportaalide kaudu. See näitab, et näiteks koolis käies pole oluline vaid usin õppimine vaid ka tutvuste ja kontaktide loomine, et tulevikus endale võib-olla head töökohta leida või kellegagi projektide kallal koostööd teha. Seega on tugivõrgustik väga oluline, et ei peaks vaid CV Keskusest endale tööd leidma.

Kuuenda loengu külaline oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, kelle loengu teema oli „Andmed ei allu analüüsile“. Loengust jäi kõige paremini meelde see, et riigieelarvesse tulev raha tuleb väikese hulga ettevõtete käest, kuid nad tekitavad lausa kolmveerandi Eesti käibest ning ka kolmveerand eestlastest töötab neis ettevõtetes. Samuti rääkis ta andmeanalüüsi olulisusest, kuna sellel põhinevad objektiivsed otsused, kuhu peaks järgmisena ressursi suunama. Kuna ressurss on piiratud, on vaja põhjalikku analüüsi, et teha parimad valikud.

Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest. Ta rääkis ID kaardi loomisest nind krüpteerimise vajadusest. Samuti selgitas ta digiallkirja loomist, mis on praeguseks meie igapäeva osa ning tõenäoliselt ei kujutaks enamus inimesi ilma digiallkirjastamiseta enam asjaajamist ette. Huvitav oli ka see, et Jaan mainis, et sõdu saab väidetavalt 2 kuud ette ennustada, kuna enne päris füüsilist sõda toimuvad erinevad küberrünnakud. Just see tõestab, et arenevas maailmas on küberkaitse spetsialistid väga hinnas.

Kaheksandas ja viimases loengus käis rääkimas Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis. Hedi teema oli IT ja turundus, kus kõige huvitavam osa oli just brändi loomine. Kui alustada enda väikest start-upi siis on kindlasti kasulik teada, kuidas peaks seda inimestele reklaamima, et ka kliente oleks. Samuti on oluline asja inimeste peal testida, IT maailmas tehakse sellist kiir-testimist väga palju. Kuna olen ka ise mõnes sellises testimises kaasa löönud, siis sain aru, et see on arendajate jaoks väga oluline, mida klient toote loomisel sellest arvab, et saaks kiirelt toote arenguga edasi minna. Seega on väga oluline just andmete analüüs, kuna selleta ei saa teha ühtegi turundusinvesteeringut.

Kokkuvõtteks oli erialatutvustuse aine hariv ja huvitav, kuna sai mitmete IT spetsialistide arvamusi ja kogemusi kuulata. Samas oleksin lootnud, et aines tutvustatakse täpsemalt eri suundade (arenduse ja administreerimise) tegevusvaldkondi ja väljundeid, kuid usun, et saan sellel alal targemaks ka läbi tulevaste ainete.

---

Küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri P5.2.12. )

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (Õppekorralduse eeskiri P5.4.2. )

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: (Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.) korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; (Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1. )

Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1. )

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.)

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus:

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.(Õppekorralduse eeskiri P7.2.1. )

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle teatud valikaine sooritamine oluline Kolledži lõpetamiseks. Sooritamiseks võib valida mõne muu valikaine, oluline on vaid, et valikainete maht tuleks kokku.(Kõrgharidusreform P2.)

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve (Kõrgharidusreform P2.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed: X=27 Y=20 Vajalik EAP’de hulk õppeaastas on 54 EAP. (Kõrgharidusreform P3.) Ühe EAP hind on 50 eurot. (Kõrgharidusreform P3.) Aastas kogutud EAP’d: 27+20=47 Puudu jäänud EAP’: 54-47=7 Arve: 7*50=350 Vastus: Esitatav arve on 350 eurot.