User:Oarmvaar

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Oliver Armväärt
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Ülikooli sisse astudes on paljudel noortel tulevikuplaanid veel üsna segased. Just selle tõttu on "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" esmakursuslastele väga kasulik, sest igas loengus on keegi uus külaline. Nad kõik on oma ala spetsialistid ning tutvustasid meile IT valdkonda erinevate tahkude pealt. Olenemata sellest, et esialgu ei osanud ma sellest ainest midagi erilist arvata suutsin ma igas loengus kohal olla, kuigi see oli neljapäeviti esimene ja ainuke tund meie rühmal.

Esimeses loengus, mis toimus kohe pärast aktust, räägiti põhiliselt, mis kool see selline on, tutvustati õppejõude ja kooli üldisi reegleid ja tavasid. Põhjalikult seletati ka õppekava täitmist, eriti sõna “kumilatiivne”. Korralik ülevaade anti üldiselt Eesti haridussüsteemist ja erinevatest haridusega ja IT Kolledžiga seotud organisatsioonidest. Põhiliselt soovitati ka õppida hästi, et mitte välja kukkuda ning mainiti, et kõrgkool ei ole selline nagu keskkool, siin ei ole klassijuhatajat, kes kõiki ree peal hoiab.

Teise loengu põhiliseks teemaks oli motivatsioon. Lektor Margus Ernits tajub minu arvates väga hästi tudengi elu, sest näited igavate loengute, teooria unustamise ja muu sellise kohta, tulid mulle väga tuttavad ette. Ta mõistab, et lektor peaks proovima loengut huvitavamaks muuta ükskõik milliseid näiteid või lõbusaid ja asjakohaseid ülesandeid tehes.

Kolmas tund Linnar Viikiga möödus vesteldes innovatsioonist ja kuidas üldiselt see haakub meiega ehk IT tudengitega. Kui küsiti meie käest innovaatilisi lahendusi, selgus, et innovatsioon on väga tihedalt seotud infotehnoloogiaga ning enamus asjad, mida inimesed peavad innovaatilisteks, ongi tehnoloogilised. Ta selgitas väga elavate näidetega, et läbi isiklike ebaõnnestumiste liigutakse palju kiiremini edasi kui üritada kohe esimese korraga kõik õigesti teha. Üldiselt oli teda hea kuulata, sest muutis loengu huvitavamaks erinevate jooniste ja slaididega ning ta oskas suhelda auditooriumiga.

Neljandas loengus avardas Tarmo Randel meie maailmapilti küberkuritegevuse valdkonnas. Küberkaitsega on ta tegelenud juba üle kümne aasta ja oli väga õige mees meile infoturbest rääkima. Loengus saime põhjaliku ülevaate, kuidas üldse toimub arvutite ründamine, kes seda organiseerib ning kui palju jälgitakse liiklust internetis. Kõlama jäi ka väide, et mida aktiivsem on kasutaja, hoides üleval mingeid servereid ja veebilehti, siis varem või hiljem tehakse tema arvutile küberrünnak. Randel rääkis, et lihtiinimeste muredega politsei väga palju ei tegele, sest see oli ole primaarne. Pigem uuritakse valdkondi, kus liiguvad suured summad, näiteks krediitkaardi ja deebetkaardi andmetega äritsemine. Saime teada ka, et ühe Eesti telekanali kodulehekülg pidi olema hetkel suhteliselt ebaturvaline, nimelt saab isegi tavakasutaja lihtsalt aadressi ribalt lehekülge haavata. Tarmo Randel soovitas meil jälgida ka enda arvutis toimuvat liiklust lihtsalt huvipärast, sest niipea kui arvuti on võrgus käivad erinevad skannerid masina läbi, otsides väiksematki ressursi, kust raha teenida.

Viies loeng koos Andres Käveriga oli minu jaoks kõige parem ja informatiivsem. Ta on väikeettevõtja ja tegelenud arvutitega ligi 20 aastat. Ka tema on lõpetanud IT Kolledži. Tänu sellele on ta kursis õppekavaga ja teadis rääkida oma kogemustest kooliga. Kindlalt väitis ta, et kui me ei tee matemaatikat väga heale hindele, siis ilmselt arendusse meil asja ka ei ole, eriti veel tema firmasse. Ettevõtjana on ta üsna edukas ja teeb koostööd erinevate tuntud Eesti telesaadetega. Ilmselgelt süstis ta meisse ka motivatsiooni oma niiöelda edulooga. Oma kolledžiaegset tunniplaani meile näidates sai selgeks, et ega see kõik lihtsalt ei tule ning diivanil vedeledes kooli edukalt lõpetada ei saa.

Monitooringust käisid rääkimas Skype töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Oli aru saada, et nad on omal alal tegijad, kuid loeng jäi kahjuks liiga lühikeseks asjast arusaamiseks, sest ma pole kursis monitooringuga ning kasutati palju minu jaoks keerulisi jooniseid ja sõnu. Tutvustati põgusalt, mis asi on seire ja milleks seda on vaja kui olemas on juba administraatorid. Nende tööks Skypes ongi põhiliselt serverite ja teenuste jälgimine ja üleval hoidmine ning häire korral asjad korda teha või kutsuda kokku vajalikud inimesed, kes seda teevad.

Seitsmendas loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Eestist alguse saanud tarkvaraarendusettevõttest Nortal. Esialgu räägiti üldiselt tarkvaraarandamisest ja kuidas kliendi ja programmeerija vaheline suhtlemine. Tutvustati ka Nortali suveülikooli, kuhu pääseb paarkümend tudengit. Seal leitakse igale õpilasele tuutor ning järgneb intensiivne õppimine ning ligi 95% jääb edasi Nortalisse tööle. Soovitati ikka jälgida Nortali suveülikooli programmi ja ka teiste tarkvarafirmade poolt korraldavate sarnaste koolide veebilehti, sest seesugused ülikoolid aitavad noortel tudengitel kiirelt edasi areneda ja tutvuda reaalse elu projektide ja probleemidega IT valdkonnas.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma lihtsalt elust ja suhtumisest ellu. Hetkel töötab ta Skype’s personalijuhina. See loeng tundus mulle kõige igavana, asi ei ole üldse esinejas vaid ma ei suuda täielikult keskenduda kui räägitakse sellistest pehmetest teemadest nagu ellu suhtumine ja psühholoogia. Kuna tema tööks on ka inimeste värbamine, siis oskas ta anda meile nii mõningaid näpunäiteid töövestlusteks ja vigadest, mis tavaliselt vestlustel tehakse.

Üldiselt mulle meeldis, et loenguid käisid andmas paljud erinevad IT inimesed üle Eesti, neil kõigil oli oma arusaam õppimisest ja tööl käimisest. Kindlasti leidsid kõik, kes loengutes käisid, midagi vajalikku, mida kõrva taha panna ja see parandas üldist arusaama IT maailmast ja selles valdkonnas töötamisest. Tundub siiski, et IT töölistes hinnatuimad töökohad on Skype või Microsoft, sest nii mõnedki esinejad töötavad hetkel Skypes ja Microsoft's või on seal varem töötanud. Nende inimeste haridusteekonnast jäi silma just see, et ligi pooled neist on lõpetanud IT Kolledži, mis andis veelkord kinnitust, et olen teinud õige valiku kõrgkooli suhtes. Varasemalt arvasin, et IT valdkonna töötajad on pigem sellised kinnised ja introvertsed siis vaadates külalisesinejaid, kui IT töötajaid, siis tundusid kõik inimesed väga entusiastlikud, jutukad, avatud ja üldiselt lahedad isiksused ning sellistega oleks fantastiline koos töötada ja nendelt midagi veel juurde õppida.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B. Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv (Punkt 5.4.4.)

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Enne järelarvestust on vajalik end registreerida kooli õppeosakonnas.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Järelarvestusele registreerumine on nõutav Eesti Infotehnoloogia Kolledži Õppeinfosüsteemis (ÕISis). Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (Punkt 5.2.8.)

Mis on tähtajad?

Järelarvestusele on vajalik registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (Punkt 5.2.8.)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kui tudeng õpib riigifinantseeritaval õppekohal, siis on tema jaoks järelarvestus tasuta.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (Punkt 5.2.7.)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigieelarvevälisel õppekohal õppides maksab kordusarvestuse sooritamine 20€.
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (Punkt 5.)

Küsimus 5. Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele tingimusele:
1) tudeng on sisse astunud 2013/2014 õa. või hiljem;
2) tudengi perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 €;
3) tudeng õpib täiskoormusel ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).
Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis (https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus). Taotlusi saab esitada ainult semestri esimesel kuul. Tudengi vastavust kontrollib riigiportaal Rahvastikuregistrist, Maksukohuslaste registrist ja Eesti Hariduse Infosüsteemist. Kui andmed ei ole õiged, peab tudeng vastavad dokumendid ise juurde lisama.
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Õppetoetuse saamiseks tuleb koguda ühes semestris kumulatiivselt vähemalt 30 EAPd
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on 20 EAP ja teise lõpuks on 28 EAP, siis esitatakse tudengile arve 6 EAP ulatuses (20+28=48) ( 54-48=6 ).
Vastavalt IT Kolledži hinnakirjale on 1 EAP maksumus 50€, siis tudengil tuleb tasuda 300€.
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/