User:Oberezin
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Oleg Bеrеzin
Essee
Tegemist on õppeainega, mis annab hea ja kasuliku ülevaade sellest, kuidas toimub õppekorraldus IT Kolledzis. Olen varem ülikoolis õppinud, kuid selline aine mul on esimest korda. Alguses tundus, et aine on suht mõttetu ning tean koolielust juba kõike, pärast materjalide läbitöötamist saan kindlasti öelda, et aine on vajalik, eriti nendele, kellel veel ei ole ülikooli kogemust. Neendel, kes saavad teist haridust või kes varem õppisid ülikoolis, on suurepärane võimalus meelde tuletada mida tähendavad mõned asjad (viitamine, eetilised normid, plagiaat) ning kindlasti õppida midagi uut. Õppeainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” võiks kindlasti öelda, et see ei ole kuiv ja teoreetiline aine nagu paljud teised. Soovitan kõikidele, kes soovivad edaspidi kiiresti lahendama probleemid, mis tekkivad õppimise ajal, pühendada aega ja fokuseerida ainel. Kuna aine on mahukas ja on jagatud kaheksaks osaks, siis otsustasin lühidalt kommenteerida iga osa eraldi.
Esineme ja teine loeng olid üsna sarnased ja üldised ning puudutasid õppekorraldust ja motivatsiooni. Õppejõud tutvustas ennast ning mainis kus ta õppis.[1] Jäi meelde mõtte, et kui loeng ei meeldi või tundub igav, siis on mõistlikum üldse mitte tulla kohale. Tihti loengul kontrollitakse osavõttu loengutest, paljud sellepärast tulevad kohale ning tegelevad kõrval asjadega ja segavad teistele. Vaba külastus on suur eelis, sest motiveerib kohale tulla ainult need, kes on tõesti huvitatud aines ning produktiivsus tõuseb.[2]
Uus loeng – uus mõiste. Kõik teavad kes on häkkerid, kuid vähemus teab kes on kräkkerid. Häkker on arvutispetsialist, kes tegeleb arvutisüsteemide uurimisega, parendamisega ja arendamisega. Termin kräkker kannab pigeb negatiivse (tarkvara piraatlus) varjundi. IT Kolledzis on olemas võimalus tegeleda robotite ehitamisega ning tudengid on teretulnud selles põnevas tegevuses osa võtta.[3]
Neljandat loengut andis Janika Liiv. Kuna ise tegelen IT valdkonnaga rohkem kui kümme aastat, siis ei saa öelda, et sain teada midagi uut, samal ajal noortele, kes just lõpetasid keskkooli ja tulid ülikooli õppima Janika Liivi loeng on väga inspireeriv ja kasulik. Lisaks isegi juba kogenud inimestele on alati huvitav teada teiste inimeste kogemusest ning sellest, kuidas ta ehitas oma karjääri.[4] P.S. vahvad pildid!
Carolyn Fischer jagas oma kogemuse. Kuna ise olen paar aastat tagasi teinud oma valiku Linuxi kasuks siis kuulsin suure huviga. Meie ühiskonnas domineerib stereotüüp, et IT valdkond ja naised on täitsa eraldi maailmad, mis ei puuduta kokku. Kuidas julgustada ja motiveerida naisi tulla õppima ja töötama IT valdkonnas? Hea küsimus. Võib olla IT Kolledz võiks huvi tõstmises ka rolli mängida, teha rohkem reklaami koolides, viia läbi rohkem tasuta seminare, mis võiks olla mõeldud just naistele.[5]
Kuuendat loengut andis Kristjan Tarmo ning loeng puudutas tarkvara testimisest. Räägis kõik testimisest, kuidas see toimub, mis on hea testimine ja mis ei ole, kes on testija, millised müüdid eksisteerivad selle valdkonna kohta. Varem tundus, et testimine on igav ja monotoonne tegevus. Kristjan Tarmo hävitas selle arvamuse, testimine võiks olla ka loominguline tegevus.[6]
Loeng tööturust oli kasulik nii nendele, kes juba töötavad IT valdkonnas, kui ka nendele, kes tulevikus alustavad või juba praaegu otsivad tööd. Väärtuslikud nõuanded, eriti nendele, kes veel ei tea kus nad soovivad töötada ja millest alustada ning kuidas õigesti müüma oma teenused.[7]
Kui teed midagi, siis tee seda hästi! See võiks olla viimase loengu moto. Elar Lang räägis sellest, kui oluline on põhjalik suhtumine õppimise vastu. Nii kuidas sa õpid ülikoolis, nii sa hakkad edasi töötama, kui ainuke eesmärk ülikoolis on midagi kiiresti teha ja saada ükskõik mis tulemuse, siis kunagi sinust ei tule tipp ekspert.[8]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[9] Kokkuleppida kordusarvestuse kohta on vaja antud aine õpejõuga. Kordusarvestusele on vaja registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpilane õpib REV kohal, siis järes arvestus on tasuline (20 EUR järelsooritus)[10], kui aga RE kohal, siis tasuta.
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Tasu ÕISi arvete alt menetlustasu 13 EUR + 5 EUR iga 1 EAP kohta. Samal ajal, on vaja meeles pidada, et „NB! Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.”[11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
Iga semestri lõpus peab olema 27 EAP, aastas 54 EAP. 1 EAP maksab 50 EUR.
Esimene semester 19 EAP (27 EAPst, võlg 8 EAP).
Teine semester 26 EAP (27 EAPst, võig 1 EAP).
1 EAP + 8 EAP = 9 EAP
9 × 50 = 450 EUR
Vastus: üliõpilane peab maksma 450 EUR
Viited
- ↑ Loeng „Õppekorraldus ja sisekord”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „Õppimine ja motivatsioon”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „Robootika ja häkkimine”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslastele”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „Testimine ja tarkvara kvaliteet”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „IT tööturust”, 05.11.2014
- ↑ Loeng „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”, 05.11.2014
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, p. 9
- ↑ KKK 5.4
- ↑ KKK, p. 9
