User:Okoplik

Üldinfo

Autor: Olavi Koplik

Kursuse nimetus: Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Kokkulepitud esitamise tähtaeg: 31.10.2012 10:00

Essee

Sissejuhatus

Antud essee käsitleb kursuses "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" esitatud külalisloengud. Nende kohta esitatakse märkmeid, kokkulangevusi, informatsioon mis võib kasulikuks tulla ning ka nende üldist esitusviisi. Iga loengu kohta on antud essees eraldi alamkategooria, mis sisaldab loengu kohta arvustuse stiilis kirjeldus ning isiklikud tähelepanekud.

Loeng 1: Helpdesk

Antud loeng kirjeldas, mida tähendab "helpdesk" ning mida see töö endast kujutab. Kuigi ma ise olin teadlik selle töö olemusest, ei olnud mul teadmisi selle nüanssidest ja detailidest. Loengut alustati loeteluga, milleks üldse helpdeski tööle minna, just selles sektsioonis sain ma aru, kui tähtis see tööots on nii firmale kui ka sellele samale töötajale, eriti siis kui tegemist on algajaga, sest õpitakse tundma, kuidas tugisüsteemid töötavad. Saadakse hea baaskogemus, millelt saab areneda edasi. Seejärel näidati illustratiivset ning humoorikat videot töö visuaalseks kirjeldamiseks. Kokkuvõttena, midagi täiesti uut ma antud loengust ei õppinud, küll aga sain ma lisainformatsiooni töö tegelikule käigule, kuidas see töö Skypes käib, nende süsteeme mille kaudu probleeme lahendatakse.

Plusspunktina tuleb lisada, et loengu esitajad olid humoorikad ning rääkisid huvitavalt.

Loeng 2: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast

Loeng rääkis pigem esitaja enda kogemustest ning kuidas ta programmeerijaks üldse sai, hiljem räägitakse programmeerimise printsiipidest. Esitaja rääkis programmeerimise olemusest ning tõi välja hea metafoori, et programmi kirjutamine ei ole nagu tellistest maja ehitamine, vaid pigem nagu raamatu kirjutamine - loovtöö. Peale enda kogemuste jagamise, näidati erinevate süsteemide mudeleid lihtsustatuna (nt. "Bentobox" printsiip), mis ei olnud mõnes mõttes midagi uut, kuid siiski hea meeldetuletus.

Loengu teises pooles tutvustati programmeerimiskeelt Ruby ja selle raamistikku Ruby on Rails. Kuna ma polnud eelnevalt sellest programmeerimiskeelest kuulnud, oli see intrigeeriv. Lisaks kirjeldati natuke ka kommuuni Ruby taga.

Loeng 3: IT tööturg

Loengus räägiti IT tööjõu turust ning mida ITK värskeltlõpetanud oodata võivad. Loengu alguses suunduti kohe probleemi juurde, et kuidas saada välja nõiaringist, kus tööle ei võeta sest pole töökogemust, aga töökogemust pole sest tööle ei saa. Lahenduseks pakuti võimalusi kogemust saada kooli kaudu. Anti häid soovitusi, kus võiks IT-alaselt hiljem töötada. Samuti ka tutvustati "ämbreid", mille sisse astumisi tuleks vältida.

Loeng 4: Karma

Loengu esitaja kirjeldas ennast ning kes ta on, kellena ta töötab ning sellega seonduvat. Selgitati, mida tähendab "freelancer" ning mis plussid ja miinused sellega kaasnevad. Freelanceri töö plussina toodi välja, et töögraafiku saab endale ise kujundada, kuid samas võib see olla ka miinuseks, sest töö intensiivsus võib olle suurte kalletega. Alguses võib olla probleeme ka klientide leidmisega.

Omapoolse märkusena ütlen, et karmaga polnud loengul erilist seost.

Loeng 5: Tere tulemast Ignite'i maailma

Loeng tutvustab firmat nimega Ignite, erinevalt eelmistest loengutest mis haaravad infotehnoloogiat laiemalt. Ignite on programmeerimist pakkuv firma, aga lisaks sellele ka veel pakutakse analüüsimist, ning nende koosmõjul pakutakse terviklikke lahendusi, mis toetavad äri. Loengus oli ka interaktiivne grupimäng, millest ka ise osa võtsin. Põhiliselt simuleeriti mingisugust süsteemi, mis teeb oma ülesande, ning grupina pidime seda iga kord "uuendama", et tulemust parandada. Ise sain aru, et mida rohkem süsteemi optimiseeritakse, seda väiksem (kuid see-eest seda olulisem) on arendus.

Loeng 6: Testimine ja tarkvarakvaliteet

Loengus alustati meeldetuletusega avaaktusest, kus küsiti mitu inimest sooviks tarkvara testida (keda oli ~5), seega liiguti loengus müütide/eelarvamuste juurde. Esimeseks müüdiks oli, et testimine on igav. Tegelikult on testimine kiire, agiilne ning vahetu tagasiside on hea, vigu teiste töödest on lihtsam otsida kui enda omades, ning kindlasti ka huvitavam. Teine müüt, mis esile toodi, oli "Testimine on lihtne", ehk seda võib igaüks teha. Kolmandaks "Testimine on algajate arendajate töö", ise ma selle väita tõesti ei nõustu, sest adekvaatne testimine nõuab suuremaid eelteadmisi, et teada mis on õige ja mis on vale. Sarnasena oli ka müüt 4, mis viitaks justkui sellele, et tarkvara testivad ainult läbikukkunud arendajad. Kuid nagu eelneval mainitud, on testitavast tarkvarast suuremat ülevaadet.

Üllatus tuli viiendas müüdis, ehk "Testija on kõiges süüdi". Üllatusena selle tõttu, et ma ei oleks osanud arvata, et testijaid võiks vigade leidmises süüdistada.

Loengus toodi ka välja, kui palju vigade mitteleidmine maksma võib minna (tihti ulatusid kahjumid sadadesse miljonitesse dollaritesse, vahe peal isegi mõne miljardi dollarini), vahepeal isegi väga lihtsate koodivigade tõttu. Loogilisena, kuid hea meeldetuletusena oli hea lause "Mida varem avastatakse viga, seda parandada".

Iseenesest oli loeng väga huvitav, kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna testimine on mulle huvi pakkuv teema.

Loeng 7: - nimi puudub -

Antud loengus räägiti tehnoloogiast haiglas, selle olulisusest, kuidas see on arenenud ja kuidas areneb tulevikus. Väga tähtis osa tehnoloogial haiglas on diagnostika. Õige diagnoosi puhul on võimalik efektiivselt inimest ravida, aga kui ravitakse valet haigust ehk haigust mida patsiendil tegelikult ei eksisteeri, siis on ravi väga madala või isegi nullefektiivsusega.

Valguse alla toodi ka probleem, mida võib internet haiglas tuua: personal võib seda kuritarvitada, tehes tööga mitteseonduvaid toimetusi (näiteks toodi Facebookis olev Farmville). Samas ei ole juhtkonna tase veel jõudnud nii kõrgele, et tunnustada sellist probleemi juhtimisalase probleemina, vaid pigem tehnoloogia-alasena, seega tehakse itimehed patuoinasteks.

Kokkuvõte

Loengud olid huvitavad, mõni rohkem kui teine. Kõige informatiivsem ja huvitavam oli loeng 6, mis oli tarkvara testimise teemal. Samas, kõige kasulikum oli loeng 3, sest see aitab lahendada värskelt kooli lõpetanute probleemi töö leidmisega.

Kõik, kes loenguid pidasid, suutsid olla veenvad ja huvitavad. Iga loeng oli erinev oma esitluse ja interaktiivsuse poolest, mis oli hea varieeruvus. Esitajad tundsid oma eriala ja noppisid oma erialast välja kasulikuima, mida meile esitada. Meeldivad olid loomulikult ka küsimuste ringid, et tekkinud arusaamatusi siluda.

Küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Vastavalt punktile 5.4.4, on õigus korduvarvestusele kuni ülejärgmise aasta punase joone päevani. Samas peab õppur korduvarvestuseks täiendavalt valmistuma. Arvestusele saab registreerida õppjõuga kokkuleppel, tasu määratakse (juhul kui õppur on REV kohal) rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada avaldus vähemalt 10 päeva enne punast joont IT Kolledži õppeosakonda, kusjuures varasem töökogemus tuleb avalduses kajastada vastavate dokumentide alusel.