User:Omikk

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Olle Mikk
Esitamise kuupäev: 07. november 2012


Essee - Erialatutvustuse loengud

Õppekorraldus ja sisekord
Esinejad Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar

Esimene loeng oli IT Kolledži kooliellu sissejuhatav, põhiliselt käsitledes õppekorraldust, sisekorda, tehnilisi aspekte jms, mille kohta tegelikult igaüks leiab infot kooli veebilehelt. Või kui ei viitsi otsida, õpib omal nahal tundma.

Helpdesk
Esinejad Peeter Uustal ja Peeter Raielo

Skype helpdeski duo Peeter ja Peeter mõnevõrra laisast (tõele au andes ei jõudnud küll ainult üks Peetritest end laua tagant püsti ajada), aga paiguti homoorikast ettekandest selgus nii mõndagi helpdeski tööst ning ka eluolust Spype kontoris.

Peetrite töö vastu oli huvi suur ja neile esitatati erialatutvustuse loengutesarjast tõenäoliselt kõige rohkem küsimusi. Üliõpilasi huvitas tööpäeva pikkus (8-9 h), palk (piisav), vajalik keelteoskus (hea inglise keele tase) jms.

Kokkuvõttes on tore näha, et inimestele nende töö meeldib ja nad panid ka üliõpilasi huvituma sellest. Ilmselt küll rohkem tööst Skypes üldiselt.


Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast
Esineja Janika Liiv

Kirjanikuks saada ihanud Toggl'i programmeerija Janika räägib tööst nii tehnilise kui ka filosoofilise ja psühholoogilise poole pealt. Olen nõus Janika võrdlusega, et programmeerija on pigem stsenarist kui ehitaja. Programmeerija võrdlemist ehitajaga imestasin juba mõnda aega tagasi, kui Taavi Kotka sellse analoogi Kahekõne saates esitas. Muidugi mitte ainult seetõttu, et ma ei suuda end samastada reedeõhtuse Helsingi-Tallinn laeva kontingendiga. Lihtsalt ehitamine tähendab sulle projektiga ettekirjutatud juhiste täpset täitmist, aga programmeerimine, kui üldse paralleeli ehitusega tuua, siis pigem projekti loomist.

Janika näol on Eesti naisprogrammeerijad leidnud endale võrdõiguslase, kes üritab muuta eelarvamusi neist. Kui vaadata seda, kuidas ülikoolides IT aladele iga aastaga naiste osakaal suureneb, arvan, et ta töö sellel alal järjest lihtsustub.


IT tööturg
Esineja Andres Septer

Töötab praegu PlayTechis, enne töötanud ka riiklikes struktuurides, nt maksuametis ja kaitseväes. Reljeefsete väljenditega pikitud ettekandes üritab Andres tudengitele selgeks teha kus nad tegelikult IT alal töötada tahaks - on olemas bürokraatia-IT, tugiteenused ning siis see õige koht töötamiseks, seal kus raha tehakse - äri-IT.

Üldiselt huvitav loeng, aga mõnevõrra jääb kriipima läbiva teemana kõlav halvakspanu riikliku süsteemi vastu. Kindlasti on see suures osas õigustatud, aga paneb siiski muretsema, mis saab meie tiigrihüppest. Et kas saab sellest lamav tiiger või jõuab veel liigutada.


Karma
Esineja Martin Paljak

12 aastat freelancerina töötanud ja nüüd CERT-EE palgale läinud infoturbespetsi mõnevõrra laialivalguva jutu lihtsustatud mõte võiks olla selline - tee südamega asju mis sind huvitavad ja millest teistele võiks abi olla, mõtlemata enda kasu peale ning sulle saab kõik kuhjaga tasutud.

Huvitava näitena karmast, millega Martin võidab minu poolehoiu, on olnud tema põhimõte mitte tööle minna kasiinotarkvara tootvasse firmasse, kuna kasiinos käimine toob inimestele pigem õnnetust kui õnne. Loodan, et eelmine esineja Andres seda loengut ei näe ega oma karmavõla suurenemisest aimu ei saa.


Tere tulemast Ignite'i maailma
Esinejad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev


Ignite meeskond räägib oma ettevõtte kultuurist, väärtustest, töömeetoditest. Avatud mõtteviis, vastutustundlikkus, tulemustele suunatus, muudatustele reageerimine... Nagu ühe firma missioon ja visioon olema peab.

Läbiviidud mängulised ülesanded päris hästi näitlikustasid olukordi elust enesest. Näiteks iseorganiseerumise mäng, mille käigus seitse osavõtjat pidid sõnagi lausumata minema võrdsele kaugusele ainult endale teada olevast kahest inimesest sama grupi sees. See oli siis näide agiilsest projektijuhtimisest, milleks kulus vaid 28 s. Võrdluseks oleks võinud ka teha siis katse ühe projektijuhiga ülesande täitmisest, milleks oleks kulunud ilmselt oluliselt rohkem aega.


Testimine ja tarkvarakvaliteet
Esineja Kristjan Karmo

Kristjan firmast ASA Quality Services tegeleb sellise asjaga, mida neljanda loegu pidaja Andres Septer peab algajatele antavaks narriks tööks, ehk testimisega. Minule aga müüte murdev loeng meeldib ja soovitaks seda ka Andresele eelarvamustest vabanemiseks.

Mis hämmastab on see, et testimine nii töömahukas on ja Kristjan normaalseks arendajate ning testijate suhteks üks ühele peab. Huvitav on see, et kohalike halbade näidetena testimisest tuuakse välja just riiklikud tellimused - digiretsept, valimiste infosüsteem ja e-rahvaloendus. Ikkagi on midagi mäda selles riigi IT pooles.


Teemata loeng
Esineja Siim Vene

Viimases loengus räägib EIK 1. lennu vilistlane põhiliselt oma tööst Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT tehnilise valdkonna juhina.

Üllatus oli see, et PERH nii innovatiivne on ja arstidele tahvelarvutitel põhinevat infosüsteemi välja töötab. Ja sellest veel suurem üllatus oli, et mitte-eestlaslikult enda poolt välja arendatud lahendusi teistele haiglatele tasuta pakutakse.


Kokkuvõtteks võiks öelda, et loengute läbikuulamine tasus ära, iga esineja jutus oli mida kõrva taha panna, millele edasi mõelda, oli inspiratsiooni. Inimesed paistsid positiivsed ja oma töövalikuga rahul olevat.

Tehnilise poole pealt - salvestust kuulates jäid tihti küsimused kuulmata kuna küsijale ei antud mikrofoni ja ka vastaja ei korranud küsimust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamil läbikukkumise korral on võimalus sooritada veel kaks korduseksamit, kui ka need ebaõnnestuvad, tuleb aine uuesti deklareerida (Õppekorralduse eeskiri p5.2). Kuigi IT Kolledž võib üliõpilase ka eksmatrikuleerida peale eksami kolmandat mittesooritamist (Õppekorralduse eeskiri p6.2.1.4.), õppeosakonna juhataja Inga Vau seda õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatavas loengus tõenäoliseks stsenaariumiks ei pidanud.

Eksami sooritamiseks antakse aega veel kaks semestrit peale aine õpetamissemestri lõppu (Õppekorralduse eeskiri p5.3.6).

Riigieelarvelisel kohal õppivatele üliõpilastele on korduseksam tasuta, riigieelarvevälistele läheb see 2012/13 õppeaastal maksma (vastavalt rektori 05.06.2012 käskkirjale nr 3A-1/12-96) 14,2 eurot.

Järeleksamile õppeosakonnas registreeruma ja ka kordussoorituse tasu maksma peab üliõpilane hiljemalt eksami toimumise päevast arvestatuna üle-eelmise tööpäeva lõpuks (Õppekorralduse eeskiri p5.2.9). St kui eksam toimub esmaspäeval, peab registreeruma hiljemalt eelneva nädala neljapäeval (ja kui näiteks reede juhtub veel riiklik püha olema, siis kolmapäeval).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamine on IT Kolledži-sisene akadeemiline liikumine ja selle taotlemiseks tuleb üliõpilasel hiljemalt üks tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Avaldusele tuleb lisada ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.