User:Opipenbe
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Olari Pipenberg
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
Essee
Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest [1]. Aine koosnes kaheksast erinevast loengust. Kui välja arvata kolm esimest ainetundi, siis lektoriteks olid erinevad IT-sektoris töötavad inimesed, kes jagasid oma seal toimuvast.
Esimene loeng [2] toimus 27. augustil teemal "Õppekorraldus ja sisekord". Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus põhiliselt räägiti koolielust ja õppekorralduslikest aspektidest. Arvan, et ettekanded olid väga informatiivsed paljudele tudengitele. Kuna ma olin eelnevalt külastanud uudisihimupäeva, vaadanud 5. juunil toimunud infotunni salvestust [3] ja enne kooli kandideerimist olin külastanud ka IT Kolledži kodulehte, siis paljud päevkorras olnud teemad tundusid mulle ülekordavad ja seetõttu ka kohati igavad. Siiski leidus ka mõningat uut informatsiooni. Kõige rohkem vastumeelsust tekitas mulle asjaolu, et riiklikke stipendiume saavad heade tulemuste eest üksnes arendajad ja analüütikud. Mulle tundus see kohati diskrimineerivana administreerijate suhtes, sest ka neil on väga oluline roll IT-valdkonnas.
4. septembril esitas Margus Ernits ettekande teemal „Õppimine ja motivatsioon” [4]. Loengus räägiti paljudest olulistest teemadest: erialatutvustuse õppeainest, õppetööst, eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist, nõuannetest õppimiseks, LUGist ja robootikaringist. Palju tähelepanu pöörati akadeemilisele petturlusele ja viitamisele. Pean akadeemilise petturluse teadvustamist üsna oluliseks, sest see võib aidata ära hoida hilisemaid probleeme. Olen kindel, et suuremal või vähemal määral puutuvad akadeemilise petturlusega kokku paljud tudengid, olenemata sealjuures edukusest. Inimene peab sõprussuhteid tihti olulisemaks ja seetõttu ta ei suuda alati testi ajal vastuste etteütlemisest keelduda. Selline tegevus võib aga mõjutada tulevasi karjäärivalikuid.
Kolmandas loengus, 11. septembril [5], tegi Margus Ernits järjekordselt ettekande, kuid seekord teemal "Robootikast ja häkkimisest". Loengus räägiti erinevatest projektidest, huviringidest ja üritustest, millega IT Kolledž on kokkupuutnud. Avati sõna "häkkimine" põhjalikum tähendus. Toodi välja, et alati ei ole niivõrd tähtis tulemus, vaid nikerdamine, mis on põnev ja huvitav. Isiklikkult nõustun täielikult sellega. Ma arvan, et vahel on IT teoreetiliselt üsna kuiv. Samas kui rakendada sellealaseid teadmisi päriselus, siis on võimalik välja jõuda üsna huvitavate lahendusteni. Tean seda ka omastkäest – programmeerimise õppimine on alguses raske, kuid kui lahendada praktilisi ülesandeid, siis muutub see päris huvitavaks.
18. septembril esines Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, steereotüüpidest ja kogukondadest" [6]. Janika on IT Kolledži vilistlane, veebirakenduste arendaja ja ta töötab firmas "Toggle". Loenguga sai parema ülevaate sellest, mida kujutab endast veebiarendaja igapäevane töö. Näha oli, et Janika rääkis oma tööst suure huviga. Positiivseks oli ka hommikune "sõnavara harjutus", kus pidi ära arvama erinevate IT-terminite tähendusi. Ettekandest jääb hästi meelde ta ütlus, et programmeerimine on kui loovkirjutamine. Minu arvates oli tegemist üpris asjaliku esitlusega, kui välja arvata tema feministlikud seisukohad. Ma arvan, et kui naised on piisavalt pädevad IT-s, siis ei teki ka soolist diskrimineerimist.
25. septembril esitas oma ettekande Carolyn Fischer teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" [7]. Carolyn Fischer on töötanud mitmetel töökohtadel alustades müüjast ja lõpetades IT-ga. Praegu töötab ta Skypes. Esineja andis hea ülevaate sellest, mida kujutab endast IT süsteemide administreerija igapäevatöö. Tema ettekanne mõjus motiveerivalt. Eriti meeldisid mulle ta mõtted ja soovitused. Näiteks, kui on piisavalt palju huvi ja pühendumust, siis on sellega võimalik kaugele jõuda. Seda tõestab ka tema ise. Kahjuks oli esineja liiga tagasihoidlik, tema esinemises oleks võinud olla rohkem särtsakust.
2. oktoobril, käis meile rääkimas Kristjan Karmo teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet"[8]. Kristjan on IT-valdkonnas töötanud paljudel erinevatel erialadel: arendajana, projektijuhina, administraatorina, testijana, testijuhina ja praegu on ta ASA Quality Service'i tegevjuht. Ettekande sisu oli minu jaoks täiesti uus, sest eelnevalt polnud ma eriti huvi tundnud sellisest ametist nagu tarkvara testija. Selle loenguga sain ma juurde palju uusi teadmisi, näiteks erinevaid testimise mudeleid. Üllatuseks oli mulle see, et paljudes tarkvaraarendusfirmades on esmaseks töökohaks just testija amet. Enne arvasin, et testija palgatase on kordades kõrgem kui arendajal. Huvitavana tundus mulle ka see, et testijana on võimalik näha tervet projekti tervikuna. Loengus meeldis mulle ka esitaja mõte, et testimist võib tegelikult kohata ka mujal peale IT-valdkonna. Tegemist oli väga huvitava loenguga.
Seitsmendat loengut pidas Andres Septer 9. oktoobril, kes rääkis IT tööturust, ehk siis sellest, millised on väljavaated pärast kooli [9]. Andres Septer on samuti lõpetanud IT Kolledži. Oma loengus tugines ta põhiliselt oma tähelepanekutele erinevates Eesti IT firmades. Võrreldes eelnevate lektoritega ei kasutanud Andres Septer slaidiesitlust, vaid rääkis oma märkmete põhjal. Sellegipoolest ei jäänud ta mingil määral alla teistele loengupidajatele. Mehe juttu oli mõnus kuulata. Oma mõtete illustreerimiseks tõi ta humoorikaid näiteid. Andres Septer suutis lihtsalt ja arusaadavalt teha selgeks, milline näeb välja tema nägemuse järgi Eesti IT-maastik. Isiklikult arvan, et tegemist oli selle aasta parima erialatutvustuse loenguga. IT Kolledži wikist leidsin samalt esitlejalt veel ka 2012. aasta salvestuse [10] ja vaatasin ka selle ära.
Viimasel loengul esines meile rääkimas Elar Rang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" [11]. Elar Lang töötab veebirakenduste turvalisuse testijana firmas Clarified Security ja lisaks sellele teeb ta koolitusi arendajatele. Mehe ettekanne oli motiveeriv ja pakkus palju mõtlemisainet. Näiteks Elar Rangi sõnul on väga oluliseks oskuseks aja planeerimine või et asju tuleks alati teha põhjalikult, sest siis on tehtud tööst hiljem ka kasu. Lisaks õppetööle räägiti ka infoturbest, kus teadvustati, milliseid riske kujutab endast nõrk salasõna. Loeng oli kokkuvõttes päris asjalik. Veidike rohkem oleks võidud rääkida ka veebirakenduste turvalisuse testimise igapäevatööst.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõikidest loengutest sain midagi uut teada. Need loengud andsid mulle juurde palju enesekindlust, et olen valinud õppimiseks just õige eriala. Loengud tegi huvitavaks see, et iga kord käis rääkimas erineva ametiga ITs tegev inimene. Hea meel oli mul selle üle, et kõik külalisesinejad olid IT Kolledži vilistlased, kes olid lahkelt valmis jagama oma kogemusi ja tähelepanekuid. Kõikides loengutes oli kandvaks sõnumiks see, et IT Kolledžis õppides tuleb ära kasutada kõik võimalused enda täiendamisel. Usun, et antud õppeaine täitis oma eesmärki.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani (v.a. praktika) [12]. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [13].
Kordusarvestus tuleks kokku leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppeõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [14].
Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [15].
Riigi eelarvelisel kohal on korduseksamid tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV õppekohal õppijatele tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [16]. Hetke seisuga on kordussoorituse tasu REV kohal 20 € [17].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [18]
Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. [19]
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms. [20]
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. [21]
Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid või muu erialast pädevust tõendavad dokumendid. [22]
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [23]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris [24]. Esimesel semestril on kogutud 27 EAPd, aga teisel semestril on 26 EAPd. Seega teise semestri tõttu tuleb aasta lõpuks hüvitada 1 EAP ulatuses.
Osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Seega esitatav arve on 50 €.
Viited
- ↑ Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus
- ↑ Loengu salvestus teemal "Õppekorraldus ja sisekord"
- ↑ IT Kolledži 6. juuni infotund sisseastujatele
- ↑ Loengu salvestus teemal "Õppimine ja motivatsioon"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Robootika ja häkkimine"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, steereotüüpidest ja kogukondadest"
- ↑ Loengu salvestus teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet"
- ↑ Loengu salvestus teemal "IT tööturust"
- ↑ 2012. aasta loengu salvestus teemal "IT tööturg"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7
- ↑ IT Kolledži teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal punkt 5
- ↑ VÕTA kord osa II punkt 1
- ↑ VÕTA kord osa IV punkt 3
- ↑ VÕTA kord osa II punkt 3
- ↑ VÕTA kord osa II punkt 4
- ↑ VÕTA kord osa II punkt 5
- ↑ Korduma kippuvad küsimused (VÕTA) 6. küsimus
- ↑ IT Kolledži teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal eelviimane lõik
