User:Pelbrech

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Pirjo Elbrecht

Minu kood: 10142822

Esitamise kuupäev: 7. november 2014 kell 17.00.

Essee

Mulle meeldis väga Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsioonist 4. Septembril 2014. Mulle meeldis, et ta rõhus viitamise olulisusele. Olles hetkeliselt lõpetamas kõrghariduse kõige kõrgemat astet (doktorantuuri), ei ole seda mulle selgitatud eelneva 23 aasta jooksul ja olen pidanud selle endale ise selgeks tegema. On väga tänuväärne, et IT kolledz õpetab seda juba oma esimesel semestril. Samuti selgitas ta kui oluline on igast üksikust ainest arusaamine ning õppekava täitmine võimalikult heade hinnetega, kuna see on miiinimumide minimum, et saada hakkama tööturul. Enamik osa tuleb iseseisvalt juurde õppida töö käigus või õpingute ajal. Oluline sõnum oli ka suhtluskanalitest välja logimine, kuna see segab konsentreerumist ja aine omandamist. Olen nõus ütlusega, et kui on igav ja pole plaanis loengus asjaga tegeleda siis ära pigem tule. Kuna IT kolledzil on suurepärane võimalus järelkuulata loenguid, siis leian et kui töö juures on “paanika”, tuleks paanikaga ära tegeleda ning hiljem tegeleda loengule. Vastasel juhul inimene tuleb loengusse aga vajub oma mõtetesse ja ei kuula õppejõudu ning hiljem kodus ei pea seda vajalikks järelkuulata, kuna ta ju “osales” loengus. Töö jäi ka tegematta. Tänapäeva inimesel ei ole nii palju aega raisata. (Ernits, 2014)

Margus Ernits tutvustas 11. Septembri loengus robootikat ja häkkimist. Pearõhk oli robootika klubi reklaamimisel, mis oli minu jaoks liiga pealetükkiv. Kuigi, loengu lõpuks jõudsin järeldusele, et see on koht kuhu tuleb minna. Samas häiris see, et robootika kodulehele minnes, ei saa infot kuna toimuvad kohtumised ja kuidas ühineda selle klubiga. Tundub tavaline Eesti olukord, kus toodet reklaamitakse aga seda tarbida ei saa. Enamike Eesti ettevõtete koduleheküljelt kõige raskemini tuvastatav info on aadress ja telefon. Ernitsa loengust jäi mulle ka kõlama, et tihti peale inimesed kes asju tegelikult loovad jäävad taha plaanile (Wozniak vs Jobs). Moraal minule endale, intellektuaalomandit ei tohi teistega jagada. (Ernits, 2014)

Janika Liivi loeng oli julgustav ja aus. Inimestel on väga raske tunnistada oma saamatust, läbi kukkumisi ja ebapädevust, kuid tema julges tunnistada seda kõike. Arvan, et enesele ja teistele mitte valetamine aitab tunnistada ise endale enda nõrkasid kohti ja see läbi tegelikkuses areneda. Mulle meeldis mõttekäik loo jutustamisest läbi programeerimise. Andis uue lähenemise programeerimisele kui sellisele. Samas tema jutt tõstatas minus ühe küsimuse. Kas programeerijad ei ole siis ainult käsutäitjad? Nimelt rääkis ta sellest, et programeerijad peavad oskama asju nii hästi teha, et lõpp tarbija oskaks loodavat programme intuitiivselt kasutada. Aga kuhu jäävad siis “interface designerid”? .. või programmeerija peab olema ka pädev disainis? Mina arvan, et need kaks isikut ei sobi ühte. (Liiv, 2014)

Carolyn Fischer´i loeng oli igav. Teemad huvitavad, aga oleks tahtnud keerata poole kiiremaks selle rääkimise. Mulle meeldis ta mõte - "Tulevik on automatiseeritud". Ma ei ole kindel, kas ma kunagi hakkan programmerijana tööle aga tulin siia kooli, et mitte tulevikule jalgu jääda ja töökohal hakkama saada (konkurentsis püsida), kuna valdkond millega olen seotud muutub üha automatiseeritumaks. Tunnen, et see koolis käik annab selles osas suure eelise. Samuti jagan mõtet - "Õppida, õppida". Lebotada hea, aga kui ikkagi midagi ära teed, siis see tunne edasi viiv ning energiat andev. Kui lõpetasin keskkooli, mõtlesin et õpin kolm aastat veel ja siis olen "normaalne töö inimene" valmis, aga kus sa sellega, juba 12 aasta läheb jutti. Hea on öelda oma noorematele sugulastele kes lõpetavad keskkooli, et 12 aastat veel ees! Samuti olen nõus ka soovitusega leida töökoht kus saab reisida. Leian, et aegajalt on vaja välja saada rutiinist, et siis tagasi tulla ja tuua suures koguses positiivset energiat (Fisher, 2014).

Testimine ja tarkvara kvaliteet - pean seda kõige olulisemaks asjaks. Olen minevikus avastanud palju tarkvara vigasid CAD/CAM programmidest (Lectra, Gerber, Assyst) ja olen alati leidnud lõpuks viisi, kuidas nendest ümber minna. Kahju on aga sellest, et mul pole sellest kellegile "kaevata". Võin pöörduda Eesti tarkvara esindajate poole (mida igakord olen ka teinud), kuid tean, et see info ei jõua edasi arendajateni. Asi pole selles, et mu info oleks vale ja vähe tähtis. See pole kinni isegi selles, et kaebajaks on idabloki riik Eesti, vaid selles, et edasimüüjatel/tarkvara koolitajatel pole mingisugust ligipääsu arendajateni - sinna lihtsalt on nii pikk tee, et info läheb selle tee peal lihtsalt kaduma. See on ääretult kurb, sest tulevad teised inimesed, kes täpselt samamoodi leiutavad viise kuidas nendest samadest vigadest ümber minna - meeletu aja ja ressursi raiskamine.. Samuti on mul olnud au töödata arendajaga, kes ei kontrollinud midagi, mida ta tegi ja mul oli alati au neid vigasid leida... kuigi oleks pidanud oma tööga tegelema (Karmo, 2014).

Septeri jutt oli eelkõige aus ja see mulle meeldis. Tema juttu saab ülekanda praktiliselt kõikidele elualadele ning seetõttu sain seda seostada suuresti ka oma kogemustega (nagu näiteks, miks viimane ettevõtte ikkagi pankrotti läks). Arvan, et see oli väga oluline jutt päevaõppe tudengitele, kuna neil puuduvad kogemused. Meeldis, et ta rõhutas kui oluline on töökoha valik - kitsas või lai tegevusala. Isiklikult pooldan kitsast tegevusala, mis sest et Eesti riik ei pruugi mind vajada aga see eest mujal võetakse kahe käega vastu ja makstakse heldelt. Kuid saan aru ka isamaalistest inimestest, kes tahavad eluaeg Eestis elada. Õppisin sellest loengust eelkõige, hoia Windowsist eemale! (Septer, 2014)

Langi jutt oli huvitav. Jagan ta paljusid mõtteid, eelkõige seda, et mõttega tuleb õppida, mitte hinnete pärast. Arvan, et jagada seda mõtet, peab ikkagi tekkima kindel arusaam, miks ma peaks midagi õppima ning see nõuab omakorda elukogemust ja tarkust. Keskkoolis ei saa inimesed areneda, vaid nad on konveieri peal ja õpivad kõik seda mida kästakse ja peab. Ülikoolis on antud inimestele võimalus kahelda oma valikutes, eriti kui tulevad keerulised õppeained. Nendel on raske arusaada, miks peaks neil seda kunagi ikkagi vaja minema (ma ei saa aru siiamaani, miks pidin läbima ainet "Adhesioon ja adhesiivid). Leian, et väga vähesed oma esimeses ülikooli astmes õpivad mõttega. Mulle meeldib hetkel õppida, sest tean miks ma seda teen. Paroolide olulisuse juttu on mõtekas aegajalt igale inimesele korrata, sest inimesed muutuvad laisaks, kuid ei tohiks. Ära usalda kedagi! (Lang, 2014)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? (Ernits, 2014)


Vastus

Järeleksamit võib teha kahe semestri jooksul pärast aine toimumissemestri lõppu. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida õppeosakonnas. Tähtaeg järeleksamiks registreerumisele ja ka selle eest maksmisele on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpp arvestatuna eksami toimumise päevast. Järeleksami hind OF on 20 €, RE tasuta (IT Kolledž, 2014).

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? (Ernits, 2014)


Vastus

Enne punase joone päeva tuleb teha näiteks järgmised toimingud: ainete deklareerimine, akadeemiline liikumine, lõputöö deklareerimine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine, VÕTA avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne. (IT Kolledž, 2014)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. (Ernits, 2014)

Vastus

Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd.

Esitatav arve on 600 Eurot

Arvutuskäik:

21+21=42

27*2=54

54-42=12

50*12=600

(IT Kolledž, 2014)

Viited

1. Ernits, M.(6.10. 2014). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]

2. IT Kolledž (6.10.2014). Õppekorralduse eeskiri [2]

3. IT Kolledž (6.10.2014). Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal [3]

4. IT Kolledž (6.10.2014). Kõrgharidusreform [4]

5. Ernits, M.(6.10. 2014). Õppimine ja motivatsioon. [5]

6. Ernits, M.(6.10. 2014). Robotikast ja häkkimisest. [6]

7. Liiv, J.(7.10. 2014). Subjektiivslet programeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. [7]

8. Fischer , C (18.10. 2014). IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. [8]

9. Karmo, K (19.10.2014). Testimine ja tarkvara kvaliteet. [9]

10. Septer, A (19.10.2014). IT tööturust [10]

11. Lang, E (19.10.2014). Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. [11]