User:Pfridoli

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Peeter Fridolin

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

IT Kolledžis õpitavast annab parima ülevaate aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Selle aine loengud algasid koheselt esimesel õpinädalal. Lisaks tavapärasele kolledži ja õppekava üldtutvustusele, oli väga huvitavaks osaks erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kutsumine loengutesse rääkimaks oma edulugudest ning tegevustest IT maailmas.

Esimeses eriala tutvustuse loengus oli külaliseks riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes ehitas oma esinemise üles nn „memuaaride vormis“ pannes teema pealkirjaks "Sinna ja tagasi". Esinemine ise oli emotsionaalne ning täis elulisi värvikaid võrdlusi ning kujundeid. Loengu esimeses pooles keskendus Andres oma õpingutele ning esialgsele töökarjäärile. Juba lapsepõlvest peale meeldis talle kasutada arvuteid ja teha kõikvõimalikke programme. Ta tahtis küll keskenduda ka muudele asjadele, kuid mis iganes suuna ta valis, tekkis tal ikkagi kokkupuude arvutitega. Kuna Andres on käinud mitmes erinevas ülikoolis, siis on tal neid hea võrrelda ning tema järeldus on, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned ülikoolid keskenduvad rohkem akadeemilisele, teised aga praktilisele suunale. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kunaselle kaudu sai tema asjade olemusest paremini aru. Andrese soovitus oli õppida võimalikult paljudes ja võimalikult heades erinevates koolides ning omandada laiapõhjalisi teadmisi. Kuigi Andres oli keskkoolis väga edukas, lõpetades selle kuldmedaliga ning seetõttu tundusid ülikoolis alguses mõned õppeained „igavad“, jõudis ta üsna kiiresti järeldusele, et mittevajalikke aineid ei ole olemas ning kõik õppeained annavad kasulikke teadmisi ja oskusi juurde. Esinemise teises pooles hakkas Andres rääkima oma põhitööst - arhitektiks olemisest ning arhitektuurist. Arhitektuurist mitte tavapärases (ehituste) mõistes, vaid süsteemide ja IT arhitektuurist. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Võib olla on kuskil levinud arvamus, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad enda ning teiste aega, kuid tegelikult teevad nad aga palju. Nad töötavad välja projektide eesmärkide alusel strateegiad ning tegevuskavad, komplekteerivad meeskonnad ja juhivad protsesse. Ühesõnaga, nad juhivad projekte nii, et see toimuks kõige optimaalsemal viisil et tekiks võimalikult vähe vigu. Loeng oli huvitav ja selle põhisõnum oli see, et kõik on inimese enda kätes, kui ta tahab midagi saavutada. Oluline on enda jaoks leida igas asjas sisu ja mõte. Mõtetuid asju ei ole olemas.

Teise loengu külaliseks olid Kristel ja Marko Kruustük ning nende teemaks oli "Testimine ja startupid". Mõlemad töötavad startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid startupidest ja testimisest. Sissejuhatuseks rääkisid nad, kuidas nad sattusid IT maailma ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Testijad põhimõtteliselt kontrollivad programme, et need töötaksid veatult ja korralikult. Loengu teises poolesräägiti startupidest. Esinejad tõid erinevaid näiteid kuulsatest Eesti startupidest (Transferwise, Pipedrive vms) ja rääkisid ka enda teekonnast startupi maailma. Nagu tavaliselt oli ka neil algus raske ning tekkis erinevaid takistusi, kuid lõpuks said nad hakkama. Loengu lõpus andsid nad ka startupide tegemiseks häid vihjeid, põhimõtteliselt, kui on tahtmine luua mingi startup, siis peab olema kindel visioon. Oluline on mõtelda selle peale, kas ideest saab ka äri teha. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Kokkuvõtvalt saan öelda, et loeng oli vajalik. Sain esmased teadmised testimisest ning testijate tegevusestning ülevaate startupidest.

Kolmanda loengu külaliseks oli IT süsteemide administreerimises ekspert Lembitu Ling ja tema teemaks oli "Süsadminnimisest". Sarnaselt eelnevatele esinejatele rääkis ta alguses, kuidas ta sattus IT maailma ning konkreetsesse valdkonda ja mida ta täpsemalt teeb. Loengus keskenduti IT süsteemide administreerimisele, lektor andis häid näpunäiteid, kuidas adminite elu lihtsamaks teha. Näiteks kui tekib vajadus mingite protsesside või tegevuste korduvaks tegemiseks, siis on oluline otsida lahendused korduvate tegevuste automatiseerimiseks. Loengu lõpuosas rääkis esineja ka adminide ja arendajate võimalikest keerulistest suhetest. Mõlemal poolel on omad nõudmised ja võimalused , mis teevad üsna sageli olukorra lahendamise raskemaks. Lembitu soovitus arendajatele oli teha oma arendusplaane, nii et nad ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas ka minu maailmapilti, sest sain teada, missugune on admini elu ja kuidas nad teevad koostööd arendajatega. Kuna ma õpin arendajaks, siis saan ma sellega ka tulevikus arvestada.

Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemaga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta tutvustas põhjalikult erinevaid IT töökohtasid tuues välja nende eripärad ning plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas „kodutöö“ tegemise vajalikkust enne töökohta otsimist ning lõplikku valikut. Vajalik on uuridatäpsemalt firmade tausta, kaugemaid eesmärke, konkreetseid tegevussuundi ning nende töökeskkondi. Raske on töötada keskkonnas, kus on raske midagi saavutada. Andres ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonna (näiteks CV keskus) kaudu, sest seal otsitakse ja pakutakse tavaliselt "jäänuseid". Kindlasti tasub kasutada kaasaegseid suhtlusvõrgustikku, tuttavate kogemusi ja teadmisi firmade ning töökohtade suhtes. Andrese soovitus oli ka mitte liituda kiirustades mingi „suvalise startupiga“. Kindlasti kontrolli selle tausta ja pigem alusta ise startupiga, sest siis saad sa ise „seda hullumeelsust“ juhtida. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov teemal "IT vs äripool". Tema sõnum oli see, et millega iganes sa infotehnoogia alal tegeled, sul tekib alati kokkupuutumus äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama ka äri ajada. Äriplaani esitlusel peab selgelt ära defineerima oma soovid ning eesmärgid. Kõik ei saa aru erinevatest ning keerulistest IT terminitest. Kuna maailm muutub kiiresti, siis pead sa olema avatud muudatustele, neid aktsepteerima ja neile ka kiiresti reageerima. Ettekande lõpus peatus ta ka töötamisel välismaal. Jällegi, kui on plaan minna tööle välismaale, uuri enne tausta ning võimalusi. Seda tegamata oled kindlasti vastastikku erinevate probleemidega. Kokkuvõtvalt sain loengust ülevaate erinevatest IT töökohtadest, karjäärivalikust ning tulevikus saan nende teadmistega töökoha valiku ning karjääri planeerimisel arvestada.

Viienda loengu külaliseks oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Loengu teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Lektor rääkis pikalt andmete analüüsimisest IT valdkonna vaatenurgast, peatudes veidi ka tehnilisel poolel. Andmeanalüüsi tegemine annab võime ja võimaluse objetiivsete otsuste tegemiseks. See aitab otsustajatel suunata ressursse õigetesse kohtasse ning määrata prioriteete. Kuna Ivar töötab EMTA-s, siis peatus ta ka andmeanalüüsi vajalikkusel oma töökohal. EMTA-le on erinevad andmed väga vajalikud, sest nende alusel analüüsitakse isikute/ettevõtete käitumist, kaardistatakse riskikäitumised jms. Andmeanalüüsi tulemusel tuvastatakse ja üritatakse eristada ausaid ning ebaausaid ettevõtteid või isikuid. Tavaliselt leitakse pettused läbi käitumismustri, varasema tegevuse või seoste järgi. Loengu lõpus rääkis esineja analüüsiosakonna seostest IT-ga. Pisemad analüüsid tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis kindlasti tekib vajadus keerukamate IT lahenduste järele. Selleks on aga vaja piisava jõudlusega infrastruktuuri. Kuna erinevad andmebaasid võivad olla väga mahukad ning andmeid võib tulla lõpmatuseni, siis selliste andmebaaside IT lahendusd võivad muutuda väga keerulisteks ning mahukateks. Siit on kerged tekkima vastuolud IT inimeste ning analüütikute vahel. Tänu sellele presentatsioonile tekkis mul arusaam analüüsimise ja selle vajalikkuse kohta.

Kuuenda loengu esineja oli küberjulgeoleku valdkonna arendaja, endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Tavapäraselt rääkis ta sissejuhatuseks endast ja oma endistest töökohtadest. Valdava aja oma senisest tegevusest on ta pühendanud küberneetikale ja küberkaitsele, hetkel töötab Jaan TTÜ-s. Loengu põhiosas keskendus lektor küberneetikale ja andmeturbele. Lektori sõnum oli selles, et kui ehitada küberkaitse süsteemi, siis see peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Näiteks, kui Eestis toimusid 2007 aastal Pronksiöö sündmused, toimus samal ajal ka hiiglaslik küberrünnak, mida pandi tähele kogu maailmas. Tänu sellele sündmusele muudeti Eestis riigiküberkaitse süsteemi. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse, mida Jaan nimetab eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, pidevalt on vaja jälgida mujal maailmas toimuvat ning muutustega pidevalt kaasas käia ning nendele kiiresti reageerida. Lektor selgitas ka krüpto töötamis põhimõtte. Lihtsustatult tähendab see seda, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga peidame need keerukuse taha ära. Lõpuks peatus Jaan ka Küberkaitse Liidul. Liidu eesmärk on luua „kollektiivset aju“ ja seda pidevalt arendada. Küberkaitses on äärmiselt oluline koostöö ning head suhted meie partnerite ja naabritega. Loeng andis esmased teadmised küberkaitsest ja teadmise, kuidas Eesti jõudis selles valdkonnas maailmas tipptasemele.

Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is. Tema teemaks oli “IT ja turundus”. Lektor peatus põhjalikult turundusel, tuues elulisi näiteid erinevate firmade turunduse ning brändide kohta. Minule jäi esinejalt kõlama Amazoni asutaja Jeff Bezonsi lause „Bränd on see, mida inimesed räägivad sinust peale seda, kui sa oled ruumist lahkunud“. Turunduses on oluline sõnum, miks ja kellele sa mingit toodet teed või teenust osutad (WHY). Oluline on toote sisu ja praktiline kasutus (WHAT). Tähtis roll on ka toote kliendile müümise viisil (HOW) – st. kujundusel, pakendil ning müügistrateegial (reklaam, müügitoetus, koht, teenuse vahetu osutaja). Lühidalt peatus lektor ka PR-l kui turunduse olulisel osal. Iga firma peab suhtlema klientidega, neid kuulama ning nende soovidega arvestama. Tähtis on avatus ja usaldusväärsus. Kui firma vassib ja keerutab pidevalt ning esitab valeandmeid, siis usaldus kaob. Usaldust tagasi võita on kordades keerukam, kui seda kaotada. Tihti ei taastata usaldust kunagi. Jutu kokkuvõtteks toontas lektor jällegi, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte ning mõlmale poolele arusaadavat keelt.

Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
2. Kui tahad kordussooritust teha, pead tegelema ÕISiga. Õppekorraldus eeskiri ei maininud midagi leppimisega, seega ma eeldan, et sa pead ikka rääkima õppejõuga.
3. Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis).
4. Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma.
6. Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

1. Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
2. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
3. Riigifinantseeritaval õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse sulle õppemaksu arve

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Kuna mu koodi lõpul on 9 ja 1 siis pean võtma x=28, y=20.

Esimesel semestril sai ta 28 EAP.

Teisel semestril sai ta 20 EAP.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma iga 50 €/EAP eest. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP.

60 EAP - (28 EAP + 20 EAP)= 12 EAP

12 EAP - 6 EAP = 6 EAP

6 EAP * 50 €/EAP = 300 €

Tudeng peab 6 EAP puudumise pärast maksma 300 €.

---