User:Pheinmet

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse üldeesmärgiks võib ainekava kirjeldusest leida silmaringi laiendamise, oma visiooni leidmine läbi erinevate loengute, mille läbiviijateks on erinevad oma ala spetsialistid kõikvõimalikest valdkondadest. Järgnevalt annan lühiülevaate kaheksast loengust, mis pakkusid tudengitele mõtteainet ning reaalset võimalust oma küsimustele vastuseid saada.

Alustuseks tutvustati IT Kolledži õppekorraldust ja sisekorda – rõhutati õppekorralduseeskirja tähtsust, tutvustati akadeemilist kalendrit ning õppeinfosüsteemi (ÕIS), anti ülevaade kõikvõimalikest infokanalitest ja tugisüsteemidest. Sissejuhatava loenguna väga informatiivne sessioon, mis annab tudengile võimaluse oma järgnevatest ülikooliaastatest terviklikuma pildi saada ning leida vastused just tudengieluga seonduvatele küsimustele. Leian, et üks väga motiveeriv aspekt selle videoloengu juures oli rõhutamine üliõpilase enda panusele koolielu parendamiseks, mida saab teha läbi üliõpilasesinduse või iga-aastaste küsitluste. Loomulikult ei toimu muutused üleöö, see on protsess, mis võtab aega ning nõuab just tudengi enda arvamust ning soovitusi. Väljatoodud õpilase kohustused, õigused ning võimalused andsid minule kui esimese kursuse tudengile aimu, milliseks kujunevad minu järgnevad kooliaastad, ning pandi südamele, et kaugõpe ei ole sugugi naljaasi, vaid nõuab distsipliini.

Järgneva loenguga toimus sujuv üleminek üliõpilase õppimise ja motivatsiooni korraldusse. Toodi esile tudengi eetikakoodeks – õpilase käitumisnormid, sotsiaalsed ning kõlbelised põhimõtted. Eks see kõik ole loogiline ning iseenesestmõistetav, kuid kordamine on tarkuse emand ning ise tervitasin rõõmuga oma südametunnistusele koputamist. Oluline osa loengus oli motivatsioonil – üldjuhul kui tudeng mõistab õppeainet ning leiab selle huvitava ja kasuliku olevat, on ka sisemine motiveeritus kõrge ning tulemused vastavad ootustele. Motivatsiooni puudumisel – aine ei paku huvi ning ei ole arusaadav või ei nähta selle vajaminemist tulevikus – õpitulemused langevad ning tekib frustratsioon. Siinkohal on suureks faktoriks motivatsiooni tõstmisel nii õppejõul kui üliõpilasel endal. Õppejõud saab panustada aine huvitavaks tegemisel ning üliõpilane oma tähelepanuga võimaldab tõsta õppejõu motivatsiooni. Just see ongi minu arvamuse kohaselt see edasiviiv jõud – õppejõud ja tudeng motiveerivad teineteist. Loengus rõhutati akadeemilise petturluse ja spikerdamise tagajärgi ning kuidas selle läbi üliõpilased mõjutavad oma kaastudengite tulevikku – need, kes valivad lihtsama tee ning õpivad vaid diplomi eesmärgil, viivad mainitud diplomi kättesaamisel selle maine ja väärtuse alla, samal ajal mõjutades tudengite töövõimalusi, kes on tõepoolest vaeva näinud ning õppimisest kui sellisest huvitunud. Oluline on siinkohal meeles pidada, et õppimine kui protsess arendab tohutult mõtlemist ning toob teadmisi, mida vähemal või suuremal määral võib tulevikus vaja minna. Minu jaoks oli kõige vajaminevam aspekt selle loengu juures rõhutamine praktiseerimisele – sisemine motivatsioon oleneb süvenemisest ning mida enam praktiseerida ning käed külge panna, seda enam olen ma ka motiveeritud.

Kolmas loeng põhines innovatsiooni olemusel ning juhtimisel. Tunnistan ausalt, et olen alati mõelnud innovatsioonist kui millestki uuest ja erakordsest - esmakordsest. Loengus sain uue informatsioonina teada, et innovatsioon ei ole ilmtingimata esimesena millegi peale tulemine – see on pigem uue idee kasutusele võtmine, mis võib põhineda vanal. Innovatsioon ise põhineb nõudlusel ja protsessil endal, siinkohal on väga oluline nõudlus – üldjuhul tullakse turule uue tootega just siis, kui ollakse selleks ise valmis, kuid tegelikult on kõige olulisem just nõudlus antud toote järele ning turg ise peab olema valmis. Meeltmööda oli just kuulamine, et eksimine on täiesti inimlik ning läbi vigade õpitakse, mis on minu jaoks väga motiveeriv. Sain ülevaate ka erinevatest strateegiatest, millest esimese seisukoht on ’ma teen, mida ma oskan’ – mis ei ole kuigi innovaatiline ning teine on uute võimaluste loomine ja proovimine, mis on justnimelt innovaatiline. Meeskonnatöö on mulle alati meeltmööda olnud ning nõustun loengu tähelepanekuga, milleks meeskonnatöö roll innovatsioonis – mida rohkem ideid ja panuseid, seda uuneduslikum tulemus.

Järgnes ülevaatlik loeng küberpettustest ning kuritegevusest. Huvitavaks informatisooniks oli, et küberkuritegevuse tulu on nüüdseks ületanud narkokuritegevuse tulu läbi ajaloo, mis paneb reaalselt mõtlema, kui laiahaardeline see küberpetturlus siiski on. Tutvustati erinevaid aspekte – küberrünnakud, klikipettused, carding ning identiteedivargused. Tänu just sellele loengule sain aru näiteks Spamhouse’i olulisusest – kuigi mu postkast on pidevalt spämmi täis, on seda oluliselt vähem tänu just mainitud ettevõttele, mis tänu oma blacklistidele hoiab mu postkasti valdavast osast spämmist puhtana. Nüüd on mul ka parem arusaam, kuidas viirused levivad ning kuidas häkkerid oma oskusi tuluteenimiseks kasutavad.

Viiendaks loenguks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Toodi esile majanduse olulisus tudengi tuleviku suhtes – inimene peab ise mõtlem ning otsustama silmas pidades oma tulevikku, millele tuleks keskenduda oma õppeperioodi jooksul. Näiteks ettevõtja peab IT arenduse kõrvalt ka majanduses hea taibuga olema. Mida enam arusaama erinevatest valdkondadest, seda laiem silmaring ning paremad tulevikuperspektiivid. Mis mulle loengu juures eriti meeltmööda oli, oli rõhutamine korrektsele eesti keelele. Justnimelt seetõttu, et tänapäeval on niivõrd palju mõisteid võõrkeeltes ning tahestahtmata kipub korrektne eesti keel meelest minema nii kirjalikus kui ka kõnekeeles. Tuttavana kõlas tudengisündroom, milleks on õppimise viimasele minutile jätmine – see on harjumus, millest tuleks vabaneda kiiremas korras, kuid nõuab tõepoolest enesedistsipliini. Siinkohal on oluline ka üliõpilase seisukoht – kas ta soovib saada vaid diplomit, või on olemas ka soov õppida õppimise nimel?

Kuues loeng põhines Skype NOC (Network Operation System) Monitoring'ul. Olles päris aus, oli teema väga huvitav – mis toimub toote taga ning kes on need inimesed, kes hoiavad toodet elus – kuid kuna olen üsna võhik, kui asi puudutab monitooringut, siis aru sain üsna vähesest. Sain aru, kui pikk maa on minul kui esimese semestri tudengil, kel ei ole IT alast töökogemust seljataga, veel ees. Oluline informatsioon, mille sain kõrvataha panna oli, et just tänu Skype NOC Monitoring tiimile lõppkasutaja häireid ei näe – nemad tagavad sujuva töö õigeid inimesi võimalikest häiretest teavitamisega, ilma et lõppkasutaja häirest teadlikki oleks. Kuna õpin administraatoriks, on see teema mulle huvitav – pean end motiveerima ning siis järgneb ka monitooringust arusaamine.

Järgnes loeng ’Kuidas saada superstaariks’. Tutvustati Nortali profiili ning tegevusala ja räägiti üliõpilase võimalustest suveülikoolis. Ülevaatlik kokkuvõte tarkvaraarendusest, mille juurde kuuluvad analüütikud, arendajad ning testijad. Kõige olulisem aspekt on just infoliikumine ning pidev enese kursis hoidmine. Kuidas siis IT alal läbi lüüa? Tähtsaimad on õppimine, kogemuste omandamine, ka opensource projektides osalemine, kirg, pidev enesetäiendamine ning vaieldamatult tiimitöö. Rõhutati töökoha kandidaadi õpihimu, tahtejõu ning initsiatiivi olemasolule, mis ületavad kogemuse olemasolu. Kõrvataha panin selle, et kõike ei pea ega saagi teada, sest infot on liiga palju ning eduka tuleviku tagavad just keskendumine ennast huvitavatele ainetele ning valdkondadele neid süvitsi õppides.

Viimaseks loenduks osutus inspireeriv ’Life is an Attitude’ loeng, kus üks äärmiselt särtsakas naisterahvas andis nii mõndagi mõtlemisaineks. Inimese enda asi on leida see motivaator, mis on edasiviiv jõud – inimene kujundab iseennast. Meeldis väga, kuidas rõhutati eneskindlusele, julgusele ning selgroole – enda suhtes peab aus olema ning kõik algab mõtlemisest. Ülevaate sain meeskonnatöö probleemidest, mis toovad lõpptulemusena pühendumusu puudumise, ühise eesmärgi silmist kadumine ning kohustuste vältimine. Minu arvates oli see loeng ainus, mis rõhus ka elu kui sellise nautimisele. Kui kõigis eelnevates rõhutati just enesedistsipliini, raske töö ning pühendumisele, siis siin mainiti just, et üks kolmandik elust on magamine, teine materiaalse heaolu tagamine ning kolmas elu elamine. Oluline on hoida oma silmaring laiana ning iseendasse uskumine.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõigi loengute väga sujuv eesmärk oli õpilase prioriteetida paika panemine. Oma ala eksperdid andsid olulist nõu enese kogemustest, millised tagasilöögid või edasiviivad jõud on tulevikus ees ning kuidas nendega hakkama saada ja neid enda huvides ära kasutada. Mina sain igatahes tugeva koputuse südametunnistusele ning pean vabanema tudengisündroomist ja meeles pidama, kes ma olen, kust ma tulen ning kuhu ma lähen.

Allikas: Õpingukorralduse ja erialatutvustuse Videoloengud: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Õpilasel on õigus sooritada kordusarvestus kahe järgneva semestri vältel, tähtajaks punase joone päev (ITK ÕE 5.4.4)

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima vastava aine õppejõuga (ITK ÕE 5.4.4).

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is, sealjuures peab registreerimise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva (ITK ÕE 5.2.8). Akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel tuleb esitada avaldus õppeosakonda (ITK ÕE 5.2.8.2). Mis on tähtajad? Tähtaja(d) kordusarvestus(t)eks määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas kujundatud soovitusliku ajakavaga (ITK ÕE 5.4.4) Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? RF õppekohal on kordussooritus üliõpilasele tasuta, OF õppekohal maksab korduvsooritus 14.2 € (ÕIS) (ITK ÕE 5.2.7)

Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Esimesel õppeaastal on akadeemiline puhkus võimalik tervislikel põhjustel avalduse ning meditsiiniasutuse tõendi alusel kuni kaheks aastaks (ITK ÕE 6.1.3.1). Aastast akadeemilist puhkus on õigus taotleda Eesti kaitsejõududesse teenima asuval üliõpilasel avalduse ning kaitseväe teenistuse kutse esitamisel (ITK ÕE 6.1.3.2). Lapse hooldamiseks on võimalik viibida akadeemilisel puhkusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni avalduse ning lapse sünnitunnistuse alusel (ITK ÕE 6.1.3.3).

Allikas: IT Kolledži Õppekorralduse Eeskiri (ITK ÕE): [[1]]

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X=6 -> 25 Y=5 -> 24

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP-d semestris ja osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ITK Finantsinfo). Esimese semestri lõpuks tuleb hüvitada 100 eurot // (27-25)x50=100; Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 250 eurot //(27-24)+2)x50= 250 €.

Allikas: Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal, ITK Finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/