User:Pjarv

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Järv

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kandideerisin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse sel suvel üsna juhuslikult. Ka varasemalt olin huvitatud infotehnoloogiast, aga kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, siis kartsin, et iseseisvalt ei suuda ma tehnoloogia arenguga sammu pidada ja mingil perioodil jääb õppimine pooleli. Antud õppeaine raames seadsin endale eesmärgiks tutvuda läbi esitluste erinevate IT valdkondadega ja teha endale selgeks, mis mind rohkem huvitab, et saaksin end vastavate teemadega rohkem kurssi viia.

Esimene loeng [1] oli sisult sissejuhatav. Peale päevase õppejõu loengu sissejuhatust võttis sõna Merike Spitsõn, kes rääkis üsna põhjalikult õppekorraldusest. Järgmisena tegi esitluse stipendiumitest ja tagasisidest Merle Varendi. Stipendiumite teemal õnnestus teada saada, mis stipendiumitele on tudengitel võimalik kandideerida ja kuidas kandideerimine käib. Tagasiside puhul meeldis mulle, et toodi näiteid, mis muudatusi on tänu tagasisidele varem läbi viidud. Kolmas esineja oli Juri Tretjakov, tänu kellele saime teada e-õppe võimalustest ja loengusalvestustest. Viimasena esines Andres Septer. Peale õppeaine tutvustust ja arvestuse eeldustest rääkimist tõi õppejõud välja huvitavaid mõtteteri.

Teises loengus [2] oli esinejaks Andres Kütt. Osa loengust oli pühendatud haridusele, Andres Küti sõnade järgi on süsteemiarhitekti töö juhtida süsteemi keerukust. Arhitekt peab suutma ennast võimalikult selgelt ja lühidalt väljendada. Arhitekti väljendusoskus peab olema piisavalt hea, et ta suudaks probleemid välja tuua viisil, et teised teda mõistaksid ja ta peab suutma selgitada enda visiooni piisavalt nii, et teine osapool sellest aru saaks ja sellesse usuks. Kehtib ka nõue, et süsteemiarhitekt peab süsteemi ja selle protsesse tundma, ilma selleta on raske (kui mitte võimatu) teistele seda piisavalt selgelt arusaadavaks teha.

Kolmandas loengus [3] esinesid Kristel ja Marko Kruustük Eesti startupist nimega Testlio. Nii Kristel kui ka Marko Kruustük olid mõlemad väga hea esinemisoskusega. Räägiti erinevatest Eesti idufirmadest ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio asutamiseni kui ka rõõmudest ning muredest, mis startupi asutamisega kaasnesid.

Järgmise nädala [4] loengus oli võimalik kuulata Lembitu Ling-i esitlust. Kuigi ma ei õpi süsteemide administreerimise erialal, siis esitlusest kuulsin mitmeid kasulikke näpunäiteid, mida üritan endale meelde jätta ja tulevikus rakendada. „Man“ käsk ja selle kasulikkus. Tänu sellele võib avastada käsu lisafunktsioone, millest ehk varem aimugi polnud. Kolme reegel: kui midagi tuleb teha rohkem kui kolm korda, on kasulik see ära skriptida. Iseenesest lihtne ja loogiline. Antud esitlusest sai teada ka mitte funksionaalsete nõuete täitmise vajadusest ja arendajate poolt tehtud vigadest, mis süsteemi administraatoreid närvi ajavad. Väga huvitav näide oli ka keskhalduse kohta. Ettevõte hankis keskhalduse tarkvara, aga seda ei oldud kasutusele võetud ka 4 aastat, sest projekti eesmärgiks oli keskhalduse tarkvara hankimine, mitte kasutamine. Lembitu Ling mainis, et hea sysadmin on nähtamatu. Siin võiks paraleelle tõmmata Andres Kütt-i esitlusega, kus ta ütles, et hea süsteemiarhitekti töö ei paista üldse välja.

Viiendas loengus [5] oli kaks esinejat: antud aine õppejõud Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Andres Septer rääkis IT tööturust. Esitlust oli väga huvitav kuulata ja teooria asemel räägiti reaalsest elust pärit näidetest. Erinevate tööandjate all toodi näitena välja riigiasutus, kuid peale Lembitu Ling-i loengut lugesin läbi Siim Veskimehe „Kuidas tehakse IT’d“ ja peale seda ma riigiasutuses töötamisest väga vaimustuses ei ole. Kuulda sai erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest ning erinevatest märkidest, mille avastamisel tuleks enda heaolu huvides ettevõttega mitte töösuhtesse astuda.Einar Koltšanov rääkis IT ja äripoole suhtest. Äripool ei mõista tihti IT’d ja IT ei mõista äri. Ideaalse olukorra saavutamiseks peaksid mõlemad osapooled tegema koostööd ja rakendama meetmeid, mis on vastaspoolega seotud. Antud loeng oli kõigist kaheksast kõige praktilisem. Jagati infot mida saab kasutada esmalt tööotsingul ning hiljem töökeskkona paremaks muutmisel, eeldusel, et ettevõte on muutustele avatud.

Kuuendas loengus [6] esines Ivar Laur. Big data EMTA näitel. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid ressursside optimaalseks kasutamiseks ja prioriteetide määramiseks. Loengus toodi näide laekunud vihje kohta, kus teatati pettusest, aga antud valdkond nõudis palju tööd ja kasutegur oleks olnud väike. Ehk ressursse ei oleks antud juhtumi puhul kasutatud optimaalselt, muu valdkonnaga tegelemine tõi riigile suurema rahalise kasu. MTA andmete plussid on suur andmete hulk ja andmete värskus.

Eelviimase loengu [7] esinejaks oli Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Antud loeng oli väga huvitav ja esinejast jäi väga hea mulje. Kuna Jaan Piirsalu on Eestis küberkaitse valdkonnas pikalt tegutsenud oskas ta pikalt erinevatel teemadel arutada. Eesti koostöö ajalugu käsitleti üsna põhjalikult, mistõttu ei jäänud aega krüptosüsteemide jaoks. Antud loeng oleks võinud isegi pikem olla.

Viimases loengus [8] esines Hedi Mardisoo teemaga „IT ja turundus“. Kuna ma ise olen varem teise erialaga seoses turundust õppinud, oli minu jaoks isiklikult esitluse teooria osa liiga pikk. Loengu teises pooles toodi välja kolme ettevõtte näitel erinevad IT ja turunduse suhet. Kuna IT on üsna lai mõiste, on ka ettevõtetel erinevad probleemid, mistõttu ei saa rakendada igale firmale ühesugust turundusstrateegiat. Hea turundusspetsialist peab oskama kliendi käest õigeid küsimusi küsida, et ei tekiks olukorda, mida kirjeldas Andres Septer: esimesena tehti kliendile see, mida nad tahtsid ja seejärel alles see, mida neil vaja oli.

Kaheksa nädala jooksul õnnestus kuulata Eesti IT spetsialistide loenguid erinevatel teemadel. Käsitletud teemad varieerusid küberturvalisusest turunduseni. Iga loengu puhul oli näha, et esineja valdab teemat, millest ta auditooriumi ees kõneleb. Eriti meeldis mulle see, et kõik külalisesinejad tõid näiteid päriselust. Tihti võis kuulda kasulikke näpunäiteid, mida on võimalik ka tulevikus ise rakendada. Üldiselt jäin õppeainega rahule ja sain ka selgemaks, mis valdkonnad mulle rohkem huvi pakuvad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RF) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (OF) kohal?


Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokku tuleks leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [9].

Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [10].

REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [11].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Vastus

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood [12].

Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks [13].

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi [14].

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [15].

Üliõpilasel on õigus akadeemilise puhkuse ajal deklareerida õppeaineid ja teha järele eksameid ja arvestusi, kui on tegemist [16]:

keskmise, raske või sügava puudega isikuga;

alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;

akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [17].

27-21 = 6

6*50 = 300 €


27-24 = 3

3*50 = 150 €

300 +150 = 450€


Vastus Esitatakse arve kogusummas 450€

Viited