User:Pkoppel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Koppel

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Essee

Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.

Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.

Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: "Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord".

Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.

Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.

Seitsmendas loengus käis rääkimas oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses.

Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet. Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.

Kogu loengusari oli väga huvitav. Igal esinejal oli küll erinev loengu teema, aga ühise joonena käis kõikjalt läbi see, et paigal seismiseks on vaja pidevalt edasi minna. Pidevalt on vaja areneda, teha midagi kiiremini, teha midagi paremini. Pidevalt on vaja õppida.

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.

Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.