User:Pkosk

Autor: Pilleriin Kosk Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

Essee

See essee on kirjutatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži esimese kursuse aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” jaoks. Eelpool nimetatud aine jooksul toimuvad iga neljapäeva hommikuti loengud, kuhu on kutsutud rääkima erinevates IT-valdkondades kvalifitseerunud inimesed. Loengupidajatel on olemas vastav kogemus ning aine peamiseks eesmärgiks ongi kogemuste jagamine esmaskursuslastega ehk teisisõnu esimese aasta tudengite silmaringi laiendamine. Minu arvates on aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” hetkel üks põnevamaid aineid esimesel kursusel valitavatest ainetest. Eriti huvitavaks muudabki loengud see, et iga kord räägivad oma kogemustest IT maailmas erinevad inimesed, kes kõik omavad ka erinevat üldpilti ning arusaamu asjadest. Seetõttu on hiljem hea, kui endal töökogemused olemas, võrrelda, kellega loengutel kõnelejatest on ühine arusaam. Essee käigus toon välja kõikide loengupidajate teemad ning kuidas mina nendest aru sain ja millega nõustusin ja millega mitte. Samuti püüan välja tuua erinevate esinejate ühiseid esitlusjooni.

Aine esimene loeng toimus 27. augustil 2014 aastal ning selle teemaks oli õppekorraldus ja sisekord ning ainet andsid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi. Pooleteise tunni jooksul räägiti sellest, kuidas näeb välja õppetöö Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Esmakursuslase jaoks oli see justkui sissejuhatav loeng üldisesse kooliellu ja seetõttu eriti oluline. Kuna minul eelmine kogemus ülikoolidega puudus, st tulin IT-kolledžisse otse gümnaasiumist, siis oli see loeng väga vajalik, eriti just selleks, et saaks mingisugusegi aimduse, mida ülikoolielu tegelikult tähendab ja kuidas hakkama saada. Väga meeldis mulle see, et õppejõud, kes loengul kordamööda rääkisid, tundusid väga sõbralikud ning avatud. Väga rõhutati just seda, et kui tekib mingisugune küsimus, siis küsida võib alati ja kõigilt. Arvan, et see loeng tutvustas IT-kolledžit kui eriti sooja sisekliimaga kooli, mis on esmakursuslase jaoks väga oluline.

Teine loeng toimus 4. septembril 2014 aastal. Kõnelejaks oli õppejõud Margus Ernits ning ta rääkis teemal õppimine ja motivatsioon. Põhiliselt anti loengu käigus ülevaade sellest, kuidas IT-kolledžis üldse hakkama saada. Mainiti, et eriti oluline on motivatsiooni olemasolu, nii õppejõul kui ka tudengil. Motivatsioon on midagi, mis tegelikult aitab inimest igas eluvaldkonnas edasi. Selle puudmisel teeb isik tühja tööd, sest ei võta seda tõsiselt ning ei süvene, mistõttu kannatavad töö tulemused. Täpselt samamoodi kehtib selline reegel ka koolis. Samuti räägiti akadeemilisest petturlusest. Viimati nimetatud teema on minule täielikult vastukarva, sest ma ei ole siiani mõistnud ega mõista ka edaspidi neid inimesi, kes tegelevad ka kasvõi väikest viisi akadeemilise petturlusega. Tekib küsimus, et mille jaoks kooli õppima tullakse, kas hinnete või teadmiste. Õnneks on ülikoolides siiski parem petturite väljaselgitamine kui gümnaasiumis ning vastavalt on ka karistused rangemad. Tegelikult leidus teisel loengul mitmeid ühiseid jooni esimese loenguga. Näiteks tutvustati kooli eetikareegleid ning räägiti ülikoolielust üldiselt. Samuti oli esimesel ning teisel loengul rääkijaks sama õppejõud.

Kolmas aine loeng toimus 11. septembril 2014 aastal ning sarnaselt teise loenguga oli loengupidajaks õppejõud Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seda loengut oli väga põnev kuulata, sest selle käigus tutvustati erinevaid IT-kolledži klubisid, millega oodatakse huviga liituma uusi liikmeid. Jutu käigus selgus see, et IT-kolledži robootika meeskond on igal aastal tulnud tuntud Robotexi võistluselt tagasi auhinnaliste kohtadega, mistõttu on päevaselge see, et robootikaklubis ei tehta nalja. Samas ei käi seal ka kuiv õppimine ja robotite valmistamine. Pigem tulevad robootikaklubisse inimesed, kes tahavad robotite valmistamist õppida, kuid samal ajal ka fun’ida. Jutust kumas läbi see, et IT-kolledžis käivad väga lahedad ning samas ka abivalmid inimesed, kellest paljud ei jäta võimalust kasutamata kui saab kedagi ninapidi tõmmata.

Aine neljas loeng toimus 18. septembril ja loengupidajaks oli Janika Liiv. Selles loengus jagati kogemusi IT-valdkonnas töötamisega, räägiti üleüldiselt stereotüüpide loomisest ning sellest, missuguse kogukonna autor koos teiste inimestega stereotüüpide loomise vähendamiseks olid loonud. Tegelikult meeldis mulle see loeng kogu aine jooksul toimunutest kõige rohkem, eriti just seetõttu, et leidsin palju ühiseid jooni loengul kõnelejaga. Näiteks oli ta IT-kolledžisse õppima sattunud samamoodi nagu mina ning ka esimesed emotsioonid selle kooli kohta olid samad. Väga meeldis mulle see, et loengupidaja julges rääkida stereotüüpide loomisest, täpsemalt sellest, kuidas IT-valdkonnas kujutatakse ette töötamas pigem mehi kui naisi ning seetõttu on naistel sellel alal keerulisem läbi lüüa, sest neid ei võeta nii tõsiselt. Tegelikult on stereotüüpide loomine üle maailma väga suur probleem, tuues näiteks sama töökoha meeste ning naiste palga erinevused. Ka oli väga põnev kuulata sellest, kuidas kõneleja koos teiste inimestega on loonud keskkonna, mis aitab naistel IT-valdkondades saada võrdväärseks meestega. Nagu enne juba mainisin, meeldis mulle see loeng kõige rohkem, esineja oli enesekindel ja rääkis teemadest väga soravalt, samas ei olnud esitlus kuiv ja igav. Loengut oli väga lihtne kuulata, mistõttu jäi see kõige paremini meelde.

Selle aine viies loeng toimus 25. septembril ning loengut pidas Carolyn Fischer. Loengu põhiliseks eesmärgiks oli jagada IT-valdkonnas töötamisega kogutud kogemusi esmakursuslastega. Kõneleja oli pisut ebalev ja rääkis üsna vaikselt, mistõttu oli juttu keerulisem kuulata. Kuna loengupidaja töötab ise Skypes, siis rääkis ta peamiselt selles asutuses töötamisest. Sarnaselt eelmisele loengupidajale, tõi ka tema välja erinevaid kogukondi, mille loomisel autor on osalenud ning mis aitavad naistel IT-valdkonnas läbi lüüa. Kuna loeng oli pigem mõeldud tudengitele, kes alustasid õppimist IT-süsteemide administreerimise alal, siis oli see kasulik just mulle. Tegelikult oli põnev kuulata sellest, kuidas töö Skypes välja näeb, kui pikad on töötunnid ja kui paindlik on töögraafik. Kuna Skype on suurfirma ning väga arenenud, siis võib seda võrrelda teiste suurfirmadega. Samuti võib seal töötamist võrrelda teistes firmades töötamisega, mistõttu loengupidaja jagatud kogemused antud töökohast andsid hea ülevaate sellest, kuidas üldiselt suurfirmades töö käib.

Aine kuues loeng toimus 2. oktoobril ning loengupidajaks oli Kristjan Karmo. Loengul tutvustati minu jaoks täielikult uut teemat - testimist. Kuna ma polnud varem sellega kursis, siis oli tõsiselt põnev loengut kuulata. Räägiti lähemalt sellest, mida peab inimene, kes soovib testijana töötada, oskama ning missugused isikuomadused tuleksid kasuks sellel alal töötades. Eriti rõhutati seda, et kuna testija töö on arendajatele vigadest teadaandmine, siis peaks testija olema võimalikult külma närviga, sest nö “halbade” uudiste teatamine ei meeldi kellelegi. Mulle meeldis see, et esitleja rääkis väga ladusalt ning kogu esitlus ei olnud kuiv. Loeng tegelikult isegi pisut hirmutas, tekitades mõtte, et kui kunagi peaksin ise testijana töötama, siis oleks see üsna pingeline töö. Kindlasti andis korraliku ülevaate testijana töötamise plussidest ja miinustest. Loengul ei esinenud eelnevate loengutega ühiseid jooni, sest räägiti peamiselt testijana töötamisest.

Seitsmes loeng leidis aset 9. oktoobril ning teemaks oli IT tööturg. Loengupidajaks oli Andres Septer. Loengu käigus anti laiem ülevaade IT tööturust ehk siis kuidas asjad tegelikult suurtes ja väikestes firmadest käivad. Loengut oli isegi pisut šokeeriv kuulata, sest põhiliselt kumas jutust läbi ainult väide, et IT firmades leidub palju ebaprofessionaale, kes otseselt tööd ei tee, kuid palka saavad ikka. Samuti tundus loengupidaja jutu järgi IT firmades töötamine kui laisklemine, sest kedagi tegelikult ei huvitagi, kas tööd tehakse või mitte ning kui selgus, et tööd ei tehta, siis tuleb töötajatel lõputult aruandeid kirjutada, kuidas töökeskkonda ja motivatsiooni parandada. Muidugi oli aru saada, et loengul kõneleja on töötanud igal pool ning seetõttu omab suurt kogemustepagasit, kuid selline, pisut vulgaarne lähenemine teemale, oli üsna ootamatu. Samas tundus, et antud inimene oli realist ning ei pidanudki vajalikuks antud teemat ilustada, kuid esitlus jäi minu jaoks pisut ebaprofessionaalseks, sest kõneleja kõnepruuk oli suhteliselt matslik. Ise ei oleks nii palju roppsõnu esitluses kasutanud, aga see selleks. Nagu enne mainisin, siis loengut oli šokeeriv kuulata, sest mitte kuidagi ei suuda uskuda, et reaalsed IT-valdkondades töötavad isikud nii laisad on ning töö tegemise asemel pigem joovad kohvi ja lösutavad, samal ajal kui palk jookseb. Samas oli tore, et keegi siis selle reaalse külje IT tööturust ka välja tõi, võib olla tõesti kõik polegi selline nagu esmane ettekujutlus on. Kindlasti oli kasu sellest, et loengupidaja tõi palju erinevaid näiteid erinevatest töökohtadest. Just selle kaudu saabki valida, kuhu hiljem on mõistlikum tööle minna.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse viimane loeng toimus 16. oktoobril ning loengupidajaks oli Elar Lang. Teema, millest eelpool nimetatud inimene kõneles, oli suhtumine õppetöösse ning veebirakenduste turvalisus. Pool loengut oli väga sarnane aine teisele loengule, millest kõneles õppejõud Margus Ernits. Taaskord räägiti sellest, et õppetöösse suhtumine on väga vajalik, sest see peegeldab tudengit ennast, kas ja kuidas ollakse nõus vaeva nägema. Samuti kirjeldab see inimest hiljem töökeskkonnas, nimelt kas peetakse kinni ülemuse poolt antud tähtaegadest või mitte. Põhiline rõhk oligi väitel, et koolis õppimisse suhtumist saab pidada võrdseks hilisemas elus töösse suhtumisega. Seetõttu on eriti oluline juba praegu õpingutesse süveneda ning kõik tööd õigeks ajaks ära teha, sest ega ükski firmajuht ei soovi enda firmasse tööle võtta inimest, kes muidu võib küll arvutitest palju teada, kuid ei suuda tähtaegadest kinni pidada. Ka räägiti lühidalt veebirakenduste turvalisusest. Viimane teema muutis mind eriti ettevaatlikuks igasuguste paroolide koha pealt, sest jutust selgus, et paroolide äraarvamine pole üldse nii keeruline kui võiks arvata.

Kokkuvõtvalt arvan, et antud aine loengud andsid 100% selle tulemuse, mida olin ainelt oodanud. Eriti huvitav minu jaoks oligi just see, et kõik loengupidajad on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ise lõpetanud ning see andis mulle teadmise, et siit koolist saadud teadmistega on võimalik väga paljudesse erinevatesse suurtesse ja headesse firmadesse tööle saada. Kõik loengupidajad pidasid eriti oluliseks seda, et tudeng peab õppimisse suhtuma tõsiselt, sest muidu ei saada vajalikke teadmisi ning tegelikult ei ole siis üldse mõttet koolis käia ja oma aega raisata. IT on tulevikuala ning selles valdkonnas ei teki töökohtadest kunagi puudust, kuid veidi murettekitav on see, et naised ei ole IT-valdkonnas konkureerimisel meestega võrdsed. Minu arvates oli aine kõige huvitavamaks loenguks Janika Liivi poolt peetud loeng, sest just tema rääkis eelnevalt kirja pandud probleemist laialt ning pakkus välja erinevaid lahendusi. Lootustandev oli tema poolt esile toodud väide, et olukord tänapäeval järjest paraneb. Kahe ja poole kuu jooksul, mil olen Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilane olnud, olen eelnimetatud aine põhjal jõudnud järeldusele, et õppima asumine sellesse kõrgkooli ei ole minu jaoks pettumust valmistanud. Selles ülikoolis tuleb kõvasti vaeva näha, et õpingud edukalt lõpuni viia ning et endale teadmisi koguda ja tööturul meeldiv ning tasuv töökoht kindlustada.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kui üliõpilane on riigi finantseeritaval õppekohal ei pea ta kordussoorituse eest midagi maksma.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui üliõpilane on tasulisel õppekohal, tuleb tal maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: a)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; b)kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot; c)kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Tuleb õppida täiskoormusel ehk saada 30 EAP semestris.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd?

Õppekulud tuleks hüvitada 1 EAP ulatuses.

Kui suur on teile esitatav arve?

Ühe EAP hind on 50€.