User:Plettens

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Paul Richard Lettens

Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2016

Rühm: 12

Essee

Ma ei teadnud mida oodata, kui sain teada, et meile pakutakse ainet mille eesmärgiks on IT-eriala tutvustada. Alguses ma arvasin, et meile lihtsalt räägitakse jälle teoreetiliselt kuidas tulevikus erinevad IT tööd välja näevad ning kui ma sain teada, et selle asemel tulevad meile oma ala spetsialistid esinema, olin ma väga rahul. Aine ei olnud üldse nii teoreetiline nagu ma alguses arvasin.

• Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Sissejuhatavast loengust ei saanud ma kahjuks osa võtta, kuna ma ei olnud selleks ajaks veel ametlikult õpilane kuid IT-kolledži üks võludest on võimalus kodus loenguid järele vaadata. Loengu salvestusest oli näha, et esimesel loengul esinesid erinevad IT-Kolledži töötajad. Sissejuhatus oli nagu sissejuhatus ikka ning alguses kirjeldati aine õppekorraldust ning kooli üldist õppekorraldust. Ma usun, et selline ülevaatlik aspekt on väga tähtis kuna ma olen varem omandanud kõrgharidust Tartu Ülikoolis ning seal ei olnud meile nii selgelt teada antud kõike mida ülikool pakkus. Põhiline mis loengu salvestisest meelde jäi oli see, et läbi kukkuda on raskem kui läbida ehk kõik on kokkuvõttes enda pingutuses kinni.

• Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt

Andres Kütt oli teise loengu esineja. Andres Kütt alguses kirjeldas oma IT karjääri algust ning seletas olukorda IT maastikul nõukogude ajal. Edasi sai juttu õppimisest ning täpsemalt siis tõi ta võrdluse alla ülikoolid Eestis vs. ülikoolid Ameerikas (USA's). Andres Kütt oli ise lõpetanud MIT kaugõppe kursuse ning oli näha, et ta oli suhteliselt vaimustatud USA ülikoolidest kuna väitis, et USA ülikoolide tase on hoopis teine võrreldes Eesti ülikoolidega. Ta väitis, et Eestis õppimine ei ole üldse nii huvitav kui USA's ning kuigi ma saan aru mida ta selle all mõtleb, siis mul on tunne, et päris nii ei saa öelda. Ma usun, et ta ei ole väiksemate USA ülikoolidega väga kursis ning ei tundu väga aus võrrelda MIT'd mõne Eesti ülikooliga millel pole isegi lähedale nii palju rahastust. Üldiselt ma küll usun sammuti, et USA ülikoolid suudavad pakkuda õppekeskkonda mis on "huvitavam" aga kindlasti suures osas tänu sellele, et neil lihtsalt on rohkem vahendeid mida nad saavad kasutada. Üldiselt oli aga jutu mõte selles, et ülikool on täiesti teistsugune eelnevatest õppeastetest kuna keegi ei sunni siin õpilast midagi omandama - kõik peab tulema enda tahtest.

• Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kolmanas loengus olid külalisteks Kristel ja Marko Kruustük ehk startup'i Testlio asutajad. Minu jaoks oli see kõige huvitavam loeng nii esinejate kui ka teema tõttu. Esinejad olid kohutavalt toredad ning nii entusiasmi täis - oli selgelt näha, et see millest nad rääkisid läks neile väga korda ning nad olid väga palju oma startup'i panustanud. Esitlejatega tekkis mul samastumismoment kuna ma sain aru, et neil olid kõik need samad võimalused mis mul on praegu ning nad suutsid samast olukorrast leida täpselt selle mis neile meeldis ning arendada sellest välja rakendus mis suudab neid ära elatada. Nad kirjeldasid kuidas neil oli algul raskusi idee algfaasis ning isegi kuidas nad pidid oma vanemate juures elama ja oma startup'i kallal tegelema isegi peale seda kui olid mitu hackathon'i võitnud. Mind on alati ettevõtlus huvitanud ning kuulda startup'i arendamisest oli tõepoolest väga huvitav. Põhiline mis meelde jäi oli see, et esinejad ei teadnud kuidas nii suurt ettevõtet üldse juhtida aga kõik vajalikud oskused omandasid nad ome ettevõtet arendades.

• "Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling

Lembitu Ling oli neljanda loengu esinejaks. Esineja rääkis süsteemi administreerimisest ning kuigi ma olen hetkel kindel, et ma ise ei lähe seda edasi õppima siis loeng andis hea ülevaate sellest mis asi see süsadmin siis ikka on. Nagu tavaliselt algas loeng väikese ülevaatega minevikust ning esineja rääkis palju enda kogemustest süsadminnina. Esitleja andis mõista, et kõige olulisem süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduvad tegevused peaks ära automatiseerima. Esineja oskas seda ka humoorselt välja tuua, nimelt nentides, et "Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." Samas lisas esineja, et on väga erinevaid töökohti süsteemi administraatoritel. Näiteks pidi olema firmasid, kus ei taheta liigselt tegevust automatiseerida. See tundus minu jaoks imelik sest ma ise ei saanud päris hästi aru, miks peaks mõni firma tahtma rohkem monotoonset tööd oma töötajatele. Töökoha valimise osas ütles esineja, et ta soovitab igal ühel teada mis on enda väärtus ning mitte mõttetult alluv olla.

• "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov

Viiendas loengus olid esinejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov. See loeng oli tähtis kuna see käsitles teemat mis on kõigi õpilaste jaoks väga tähtis, nimelt kuidas tööturul hakkama saada. Alguses seletati kuidas Eesti tööturg toimib ning mida on vaja, et selles läbi lüüa. Mainiti ära, et kuna Eesti on nii väike siis on eriti oluline sidemete ja tuvuste loomine. IT-Kolledž pidi olema väga hea koht kust alustada sidemete loomist ning kindlasti ka tuvuste otsimist. Järgnevat seletas Andres Septer mis on erinevate ettevõtte liikide positiivsed ning negatiivsed küljed. Mina olen ise pea kaks aastat tagasi alustanud Eestis firma ning loengus kuulsin sammuti kuidas see on hetkel ikka väga lihtsaks tehtud. Tõepoolest on vaid vaja netis paar klõpsu teha ning oma allkiri anda. Einar Koltšanov rääkis IT ja äri vahelisest suhtest ning kokkuvõtvalt on väga tähtis IT ja äri vaheline koostöö. See just seetõttu, et IT ei tea eriti kuidas äri käib ning äri ei saa aru kuidas IT töötab.

• "Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur

Kuuenda loengu esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis põhiliselt andmeanalüüsist, ehk täpsemalt milleks see vajalik on ning mis on selle eelised ja puudused. Esineja väitel pidi põhiliseks probleemiks andmeanalüüsis olema see, et andmed ei pruugi alati luua õiget pilti tegelikkusest. Pidi olema olukordi kus resursside ja/või andmete puudus ning oskamatus tekitavad olukorras kus andmetest ei ole lihtsalt kasu. Maksu- ja Tolliamet tegeleb just Eesti Vabariigi eelarvega ning kasutab andmeid selleks, et analüüsida minevikku ning prognoosida tuleviku. Siin on tähtsaks osaks ka petturite leidmine ning seetõttu ongi just palju vaeva nähtud ettevõtete järelvalvega.

• Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu oli seitsmenda loengu esinejaks ning ta tuvustas Eesti Vabariigi küberkaitset. Mina ei olnud varem sellest teadlik, kuid esineja väitis, et Eesti on tuntud kui maailma üks küberkaitse tippe. Seletusest sain ma aga aru, et seda on isegi loogiline eeldada kuna nii suur osa meie riigist kasutab e-teenuseid ning seega on meil ka vaja kõike seda hästi turvata. Nagu eelnevad esinejad rääkis ka Jaan Priisalu alguses oma kogemusest ning üldisest küberkaitse ajaloost Eestis. Ta rääkis edasi veel küberkuritegevusest ning tõi välja, et küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles - fakt mida ma ei usu, et me oleksime kuskilt mujalt kuulnud. Esineja kinnitas ka üldist arvamust, et tänapäeval on enamus küberkuritegevust organiseeritud ehk solo häkker ei suuda enam nii kasulik olla kui 10-15 aastat tagasi. Juttu tuli ka 2007. aasta küberrünnaktuest mis olid suurimad mida Eesti on näinud. Peale seda sai Eesti küberkaitse palju tugevamaks ning saadi aru, kui tähtis see tegelikult on.

• "IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimases loengus oli esinejaks Starman'ist Hedi Mardisoo. See loeng oli järjekordselt minu jaoks väga huvitav kuna see käsitles turundust ning selle seost IT-ga. Turundus on alati ming huvitanud ning oli meeldiv kuulda kuidas erinevad IT rakendused hetkel aitavad ettevõtteid oma tooteid testida enne turule minekut. Me elame ajal kus IT ja turundus käivad käsikäes ning iga edukas ettevõte panustab oluliselt turundusse. Esineja tõi väga hästi välja tänapäeva põhilise turunduse probleemi - tooteid on vaja erinevatele sihtgruppidele väga erinevalt turundada. Noortele on vaja hoopis teistsugust turundust kui vanematele inimestele ning see on eriti tähtis nüüd, kus noored on ülesse kasvanud palju tehnoloogiateadlikutena kui nende vanemad. Esineja tõi välja turunudse näiteid ka erinevatest firmadest - Starmanist (loomulikult) ning sammuti ka Apple'ist.

---

Kokkuvõtlikult sooviksin lisada, et see aine suutis väga hästi kalduda kõrvale tavalisest teoreetilisest ülevaatest ning tuua välja just IT praktilisemat poolt - kuidas areneda, milliseid töid otsida ja kuidas üldiselt oma oskusi kasutada. Ma usun, et aine andis väga hea ülevaate sellest kuhu IT õpingud võivad viia ning milliseid valikuid on edaspidi võimalik teha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

1) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õpilase õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritusele tulemine lepitakse kokku õppejõuga.

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele toimub registreerimine õppeinfosüsteemis (ÕIS).

4) Mis on tähtajad?

Korduseksami ja -arvestuse puhul õppeinfosüsteemis (ÕIS);

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu RF õppekohaga õppilasele on tasuta.

6) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu OF õppekohaga õppilasele on 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Sooritada tuleb õpilase poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

Kui deklareerituid valikaineid on üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 21 EAP

Y = 19 EAP

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Esimene semester:

27 EAP - 21 EAP = 6 EAP * 50 EUR = 300 EUR

Teine semester:

27 EAP - 19 EAP = 8 EAP * 50 EUR = 400 EUR

Esimese semestri lõpus tuleb maksta 300 EUR.

Teise semestri lõpus tuleb maksta 400 EUR.