User:Pniit

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priidu Niit
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus


Ütlen ausalt, et suhtunud antud õppeainesse esmalt väga entusiastlikult. Pigem arvasin, et sellest tuleb üks igav kohustus. Õnneks eksisin. Õppejõud ja külalisesinejad suutsid loengud põnevaks muuta, kaasates sinna ka auditooriumi. Kuna endal eelnevalt tugev side infotehnoloogiaga puudub, kuulasin loenguid tähelapanelikult ja püütsin vajaliku info kõrva taha panna.

Esimeses loengus kirjeldati lühidalt kuidas kogu õppetöö hakkab välja nägema. ÕIS, wiki leht, moodle jms. Väga vajalik loeng esmakursustlastele. Samuti tutvustati õppejõude. Tänu sellele loengule oskasin edaspidi pöörduda oma muredega õigete inimeste poole ja leida infot õigest kohast.

Järgmine loeng innovatsiooni olemusest ja juhtimisest meeldis mulle. Eriti imestasin selle üle, kuidas Linnar Viik oskab ennast kuulama panna. Samasugust tagasisidet sain pärast ka teistelt tudengitelt. Isegi need, kes tavaliselt võib-olla istuvad leongute ajal Facebookis, kuulasid tähelepanelikult. Kui natuke kriitiseerida ka, siis minu arust oleks võinud rohkem kontreetseid näiteid tuua. Minna sügavamele kogu asjaga. Teema on küll huvitav aga jäi liiga teoreetiliseks ja minnapealseks.

Mart Manguse loeng ideest teostuseni oli kindlasti üks minu lemmikumaid loenguid üldse selles aines. Kuna ma ise tahaksin kindlasti tulevikus oma ära luua, siis oli väga meeldiv ja õpetlik kuulta inimest, kes selle tee on juba ette võtnud. Mulle meeldis selle juures veel see, et ta üks meie seast. IT kolledži vilistlane. Ka tudengeid kaasati paktiliste ülesannete läbi töösse. Sain teada näiteks veel, mis on SWOT analüüs ja kuidas seda teha. Sellest loengust sain palju indu juurde oma tuleviku plaanide teostamisel. Õppisin veel seda, et kui firma luua, siis peab ka sellega arvestama, et ebaõnnestumise võimalus on suur, aga sellest ei tohi ennast segada lasta. Pead edasi üritama. Kes ei riski, ei joo šampanjat.

Margus Ernitsa loenguga jäin üldjoontes rahule. Sain kinnitust sellele, et inimene õpib läbi praktika kõige paremini. Õppejõud tutvustas robootikaklubi tegevusi ja roboteid. Ütlen ausalt, tekkis ka endal väke huvi antud teema kohta. Järelikult sa õppejõud oma ülesandega hakkama. Isiklikult oleks soovinud, et õppejõud oleks rohkem aega just robootika teemale pühendanud.

Viies loeng serverikeskuste võrguarhitektuuris oli juba palju tehnilisem ja raskem. Kuna ise õpin IT süsteemide administreerimist ,puudutas see loeng mind väga lähedalt. Mõningad asjad jäid arusaamatuks, aga eks edasiste õpingute käigus saab need meelde tuletatud ja selgeks tehtud. Loeng oli iseenesest huvitav. Sain näiteks teada, mis asjad on Cisco, nn. „pilv“ ja virtuaalne töölaud. Isikilut mulle näiteks „pilv“ väga suurt vaimustust ei tekitanud. Mulle ikka meeldib kui failid on mu enda arvutis või siis välisel kõvakettal. Kui on aga näiteks üldkasutatavad failid, siis võib „pilv“ tõesti osutada vajalikuks.

Agu Leinfeld loeng “Kas sellist IT-d me tahtsmime” oli väga hariv ja silmaringi laiendav. Hakkasin tõsiselt selle üle mõtlema, et kas ma tõesti siis tahtsin sellist IT-d... Loengus heideti pilk tulevikku, sama puudutati ka mingil määral IT ajalugu. Toodi välja huvitavaid väiteid. Näiteks sain teada, et tänu tehnoloogi arengule on inimesed hakanud ka rohkem tööd tegema. Selle tõestuseks võib tuua, et inimesed on hakanud viimase 10 aastaga 10% kiiremini käima ja tänapäeval võetakse töö igale poole kaasa: autosse, puhkusele, WC-sse. Samuti võib näiteks väga väike elektrikatkestus tuua kaasa kaose. Loeng oli üks huvitavamaid. Mulle meeldis eriti see, kuidas õppejõud kaasas õpilasi. Pani meid kaasa mõtlema ja kirjutama.Sain palju uut teada IT valdkonnast. Selliseid loenguid võiks olla rohkem.

“Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas” loetud Anto Veldre poolt käsitles enamasti veebi turvet ja kuidas rünnakuid paremini ennetada. Rünnakuid on enamasti suunatud nõrgemate kasutajate vastu, näiteks laste. Praeguses ühiskonnas on üks kolmandik arvuteid nakatatud mingi viirusega, niisiis on antud teema väga aktuaalne. Hüvitav oli teada saada, et näiteks inimesed kes veebi turvavada, korraldavad ka ise rünnakuid. Seda muidugi teise osapoole kokkuleppel. Miks muidu öeldakse, et pätt tunneb ikka päti ära. Et asja tunda, peab seda ka ise teha oskama. Kirjeldati veel identiteedi vargusi ja seda, kuidas internetis inimestelt raha varastatakse. Seda tehakse mitme vahendaja kaudu. Kui tuua välja sarnasused Agu Leinfeldi loengu ja Anto Veldre loengu vahel, siis kindlasti võib öelda, et inimesed sõltuvad praegusel ajahetkel liiga palju teholoogiast. Pisikene rike võib viia katastroofini. Leongut läbis ka pidev huumor, mis mulle meeldis.

Endine IT Kolledži rektor (praegu TTÜ õppeprorektor) Kalle Tammemäe esitles teemat “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Tutvustati ITK ja TTÜ-d ümbritsevaid alasid ning nende mõlema kooli omavahelist koostööd. Samati räägiti pikemalt TTÜ-st ja selle kooli tulevikuplaanidest. Võrdlemist oli palju. Võrreldi kõrgharidusi. Näiteks kui rakendaslikus kõrghariduses on praktika maht umber 15%, siis bakalauruseõppel ainult 2 ainepunkti. Just sellepärast valisin minagi IT kolledži ja rakendusliku kõrghariduse. Usun, et inimene õpib palju rohkem läbi praktika ja mulle isiklikult kuiv teooria ei meeldi ka. Tutvustati ka tudengi vaba aja veetmise võimalusi. Kui natuke kritiseerida, siis minu arust oleks selle loengu võinud ette poole tõsta, võib-olla isegi esimeseks. See oleks kindlasti mõnel tudengil elu palju lihtsamaks teinud. Ei oleks pidanud vajalikku infot ise välja otsima.

Kuigi mõned loengud ei olnud võib-olla kõige paremini ülesse ehitatud ja teemad valgusid vahel laiali, siis kokkuvõttes võib siiski öelda, et selline aine nagu õppekorraldus ja erialatutvustus on kindlasti vajalik. Kui peale loenguid küsin endal, kas sain oma õpitavast erialast mingi ülevaate, siis kindlasti võin öelda, et: “ Jah, sain küll!”. See aine peaks kohustuslik olema ka teistes kõrgkoolides. Tudeng peab teada, miks ta mingisse kooli läks ja mida antud aine endast kujutab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Peab arvestama sellega, et õppejõud võib veel anda juurde iseseisvat tööd. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerida saab ka e-maili teel, peab lisama digitaalselt allkirjastatud avalduse ja maksekorralduse (REV tudeng). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õppeosakonnas arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis (5.2.7) toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast. Hetkel maksab REV kohal õppijale korduseksam 13 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.