User:Ppennula

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit P.

Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” eesmärk on anda tudengitele arusaam õpingutest ja õpingukorraldusest EIK-s, tööalastest väljavaadetest IT sektoris ning üleüldiselt laiendada maailmapilti infotehnoloogia rollist ühiskonnas. Õppeaine koosneb loengutest, mille esitajateks on mitmed inimesed erinevatest IT sektori töövaldkondadest, mistõttu puutub kuulaja kokku rohkete vaadete ja hinnangutega. Järgnevalt annan põgusa ülevaate loengute sisust ning toon välja punktid, mida ma neist õppisin ja oluliseks pidasin.

Õppeaine esimene loeng pealkirjaga „Õppekorraldus ja sisekord” eesmärk oli anda tudengile baasteadmised õppimisest ja õpingukorraldusest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Selgitati nõudeid ja kohustusi, kirjeldati kõrgharidusreformist tulenevaid muudatusi ning tutvustati tugisüsteeme ja -teenuseid. Kahtlemata oli antud loeng informatiivne kõigile tudengitele, sealhulgas neile, kel on varasem kõrgkoolis õppimise kogemus juba olemas.

Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon” , andis tarvilikke nõuandeid ja vihjeid, kuidas toimida ainete omandamisel, mis esmapilgul võivad näida vähepraktilised ja elukauged, rõhutati viitamise olulisust töödes ning anti ka ülevaade EIK üliõpilase eetikakoodeksist. Sarnaselt esimesele loengule andis see tarvilikke teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toimida oma õpingutes ning millised reeglid eksisteerivad.

Kolmas loeng, mille pealkirjaks oli „Robootika ja häkkimine” selgitas, mida kujutab häkkimine selle algses mõistes – mingi teema sügavuti valdamine ja sellealane entusiasm, mis sageli viib huvitavate teemaalaste edasiarendusteni, tutvustati EIK robootikaklubi ning selle tegemisi. Nimetati osavõtmise plussid ja miinused ning toodi välja varasemate tudengite suurepäraseid tulemusi võistlusel Robotex, kus on varasemalt saavutatud mitmeid kõrgeid kohti. Nimetatud loeng julgustas tudengeid leidma mõni neid huvitav teema, näiteks robootika (seda siis elektroonika ja programmeerimise toel), et omandada valdkonnas süvendatud teadmisi. Isiklikult kaalusin robootikaklubiga liitumist, kuid hetkel kartusest sattuda ajapuudusesse, otsustasin siiski omandada elektroonikateadmisi tegeledes raadiosidega. Ka Linuxi kasutajagrupp tekitas minus huvi, kuid kahjuks Gnome töölauakeskkonna areng (oluline erinevus versioon 2 ja 3 vahel) pani mind tagasi „kolima” Windowsile.

„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” oli aine neljas loeng, milles tutvustati erialast terminoloogiat ning mitmeid minu jaoks uudseid lähenemisi programmeerimisele. Esineja tõi välja ka kaks murekohta – petise sündroom ja naiste vähesus IT sektoris. Esimene kujutab enesest tagasiside puudumist, mis viib inimese arvamuseni, et tema panus ühisesse eesmärki on ebapiisav ning on üksnes aja küsimus, mil tema ebakompetentsus ka teistele ilmsiks saab. Teise probleemi lahendamiseks on loodud MTÜ Techsisters, mille eesmärk on tekitada naistes huvi tehnika ja IT vastu. Püsitati küsimus, kust lõpeb vana ja algab uus programm? Täpsemalt, kui tarkvara on korduvalt ümber kirjutatud ning esialgsest koodist on jäänud järele vähe või mitte midagi, kas tegu on jätkuvalt sama programmiga? Isiklikult mind sugude jaotumine ühte või teise sektorisse ei häiri, kuid termin „petise sündroom” oli minu jaoks uudne ja vana-uue tarkvara küsimus ärgitas juurdlema.

Viies loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele” oli kahtlemata üks huvitamaid loenguid. Esinejaks oli Skype'is töötav süsteemiadministraator, kes andis ülevaate suures ettevõttes süsteemiadministraatorina töötamisest ning kirjeldas sealseid protsesse ja väljakutseid. Rõhutati tööülesannete automatiseerimise olulist, toodi näiteid erinevatest kasutuses olevatest tehnoloogiatest ning anti mitmeid näpunäiteid, mida tulevane süsteemiadministraator peaks meelde jätma. Samuti hoiatati läbipõlemise eest. Omandasin realistliku pildi süsteemiadministraatori tööülesannetest, töökorraldusest ja erinevatest väljakutsetest, mis on ka mind tulevikus ootamas.

Loeng number 6 pealkirjaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet” . Enne seda loengut puudus mul täpne arusaam, mida testimine enesest üldse kujutab. Toodi välja testimise olulisus, testijate kohta käivad müüdid ning puuduliku tarkvaratestimisega kaasnevad riskid Mariner 1 kosmosesondi, Mars Climate Orbiteri ja nn „Y2K bug” näitel, mis kõik tõid kaasa olulise rahalise kahju. Kirjeldati tarkvara arendamise mudeleid ning mis faasis igas ühes neist alustatakse tarkvara testimisega. Samuti sain aimduse tarkvaraarenduse kulukusest, kui testimine toimub varem või hiljem tarkvara arenduse protsessis. Olles ise kokku puutunud mitmete vigaselt toimivate rakendustega, omandasin parema arusaama, mis oli nende puhul jäänud tegemata või oli tehtud puudulikult. Ilmselt aitab põgus arusaam mind ka tulevasel erialal – süsteemiadministraator.

Eelviimase, seitsmenda, loengu pealkirjaks oli „IT tööturust” , mis tutvustas tudengile töötamist IT valdkonnas. Toodi välja eri suurustega ettevõtetes töötamise plussid ja miinused, kirjeldati värvikaid seiku töötamisest suurettevõtetes ning selgitati töökorraldust startup-tüüpi ettevõtetes. Selgitati täpsemalt sidemete olulist edaspidisel töö hankimisel. Kahtlemata oli tegu ühe enim praktilise loenguga, mis sobis selle õppeaine raamesse ideaalselt.

Viimane, kaheksas, loeng pealkirjaga „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus” rääkis valdavalt õppimisest kui tööst, kuidas suhtumine õppimisse kandub hiljem edasi erialalisse töösse ning kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Loengu teises pooles, veebirakenduste turvalisusest, kirjeldati mõningaid suuremaid turvaintsidente ning räägiti paroolide turvalisusest. Sarnaselt eelnevale loengule pakkus asi mulle väga huvi, esitlusse oli põimitud nii praktilised nõuanded kui infokillud õppimisest, samuti minu isiklik huvi – arvutite turvalisus, andmelekked.

Kokkuvõtteks mõistsin, et loengud täitsid õppeaine eesmärki suurepäraselt. Erinevad loengud esindasid erinevaid õppekavu ning teistel õppekavadel õppivad tudengid said samuti laiendada oma silmaringi. Ühistest joontest tuli välja kolm – suhtumine õppimisse, oma oskuste pidev täiendamine ja uute arengutega kaasaskäimine ning naiste vähemus IT sektoris. Loengud moodustasid ülevaatliku juhendi, kuidas saada hakkama erinevates eluetappides – alustuseks kõrgkooliõpingud, seejärel tööotsimine ja -leidmine ning lõpetuseks erialal töötamine. Kahtlemata on õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol tegu olulise ja praktilise õppeainega, mis täidab oma püstitatud eesmärki. Lisaks kõigele sellele sain veelgi kinnitust, et IT süsteemide administreerimine on see, mida tahan õppida ning millega tulevikus tegeleda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga.

Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.

Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta.

Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva:

1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava.

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel.

4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.