User:Pploom

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Peeter Ploom

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2015

Essee

Aine sissejuhatavas loengus jäi peamise mõttena kõlama see, et tööd tuleb teha palju ja õppimine on eelkõige õpilase enda teha, teadmised ja oskused ei teki iseenesest. Seda juttu on juba varem kuuldud. Peale esimest loengut jäi mulje, et tegemist on järjekordse ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Siiski pean tunnistama, et loengud olid enamasti väga huvitavad ja õpetlikud ning leidsin rohkem kui ühe väärt mõttetera, mida meeles pidada.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Olulisena jäi meelde see, et väga tähtis on lõppkasutaja kaasatus ja oskus näha asju lõppkasutaja vaatevinklist. Samuti on oluline leida ja defineerida projekti kõige tähtsam osa ehk tuum ning tähtis on projekti kaasatud inimeste vaheline infovahetus.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisvõime olulisusest. IT alal tuleb pidevalt juurde uusi tehnoloogiaid ning tihti on vajalik kohaneda uute olukordadega. Kuigi on oluline ka see, mida sa oskad praegu, ei saa IT alal vana rasva peale lootma jääda vaid peab olema valmis tegelema uute asjade ja probleemidaga. Ka eesmärkide seadmine ja nende nimel tegutsemine ja esimese sammu astumine aitab paremini kohale jõuda võrreldes lihtsalt kulgemisega. Arvestama peab ka sellega, et praegused kaastudengid võivad olla sinu tulevased kriitikud või soovitajad.

Taavi Tuisk kasutas oma süsteemiadministraatori tööd käsitlevas loengus küllalti palju spetsiifilist sõnavara, mis tegi jälgimise veidi raskemaks. Loengust sai selgema pildi süsteemiadministraatori tööst ja sellest kuidas see on ajaga muutunud. Paljud asjad on praegu lihtsamad kui varem, kuid tänapäeval on ka süsteemiadministraatoritel vajalik programmeerimisoskus. Eetilise poole pealt ei tohiks unustada seda, et teiste andmetes sorimine on rangelt mittesoovitatav ja usaldus on väärt väga palju ning selle kadu võib maksta töökoha.

Testimist ja tarkvara kvaliteeti puudutav loeng Kert Suvi esituses andis ülevaate testimisest ja selle vajalikkusest. Selgus, et tarkvara testitakse Eestis liiga vähe. Põhjusteks eelarvamused, riskidega mittearvestamine, aja- ning rahakulu. Sain teada ka millised on eelised ja puudused erinevate ettevõtete tüüpide, IT teenusepakkujad, karbitoote arendajad ning teiste valdkondade ettevõtted, vahel.

Targo Tennisbergi loeng, mida võiks vaadata ka teist korda, oli minu arvates üks huvitavamaid. Tema mainitud peamised pidepunktid edukuseks on olla taiplik, teha asjad ära ning olla hea tiimikaaslane. Samuti nagu eelnevalt mainitud tuleb omada head õppimisvõimet. Olulisena sai mainitud ka spetsialiseerumist ning oma nišis tegutsemist. Paljud loengu olulisemad mõtted olid läbi käinud ka teistest loengutest.

Tanel Undi IT ettevõtluse alasest loengust jäi meelde see, et oma ettevõttes töötamine annab küll suurema vabaduse, kuid toob palgatööga võrreldes kaasa hulga erinevaid probleeme. Nimelt tuleb ettevõtjana tegeleda oma erialaste põhiülesannete kõrvalt ka paljude teiste ettevõtte töö käigus tekkivate probleemide lahendamisega. Olulisena mainiti ka seda, kui tähtis on hea meeskonna olemasolu. Kui päevast-päeva olla koos samade inimestega ja töötada sama eesmärgi nimel, siis on hea omavaheline läbisaamine väga oluline.

Aine viimases loengus rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamise ja analüütika kasutamise erinevatest näidetest. Selgus, et andmete analüüsi viiakse läbi ka kohtades, mille peale ise esimese hooga ei tulekski, ning andmete analüüsi abil saab suurendada müüki, parandada või täiendada toodet ja palju muudki.

Mõningad ideed või mõtted olid esitatud mitmes loengus. Näiteks mainiti suuremal või vähemal määral IT majanduslikku poolt. Olen täitsa nõus, et inimestel peaksid olema peamised arusaamad ka majandusliku poole pealt. Me kõik tegutsemine enamasti olukorras, kus ressursid on piiratud, olgu selleks aeg, raha või midagi muud ning kehtivad elementaarsed majanduslikud põhitõed. Mitmes loengus oli mainitud ka spetsialiseerumise või oma nišši leidmise olulisust. Ka sellega olen nõus, sest tänapäeva üha keerulisemaks muutuvas maailmas on spetsialiseerumine hädavajalik. Mitte keegi ei saa teada kõigest kõike ja osata kõike tipptasemel. Samas peaks siiski olema ka üldised arusaamad väljastpoolt oma spetsialiseerumist. Kuna palju tööd tuleb teha meeskonnas siis on oluline ka kommunikatsioonil ja informatsiooni efektiivsel liikumisel. Kõige lõpuks on vajalik tegutseda ning asjad ära teha, sest ideed ilma teostuseta ei ole palju väärt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) 2015/2016 õppeaastal on 20 € .

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, lõpetada akadeemiline liikumine, kinnitada semestri õpingukava, esitada VÕTA taotlus .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal . Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta . Esimese semestri eest ei ole õppekulude huvitamine vajalik (27 - 27) = 0 EAP. Teise semestri lõpus tuleb õppekulud hüvitada (2*27 – 27 - 21) = 6 EAP ulatuses. Arve on 6*50 = 300 €.