User:Ppopova

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Polina Popova

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 17.10.2015

Essee

Käesolevas essees on käsitletud 8 loengu teemat, mis oli esitatud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aineprogrammi raames.

Esimeses loengus räägiti õppekorraldusest, stipendiumidest, tudengitele mõeldud üritustest (nt. Robootikaklubi) ning Moodle õppekeskkonnast. Lisaks tutvustati kuidas sooritada arvestust aines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ . Mulle loeng meeldis, kuna piiratud ajaga räägiti olulisemaid asju ja tutvustati vajalikke inimesi, mis on kindlasti abiks värskele tudengile oma õpingute alustamiseks.

Teise loengu andis IT College vilistlane Tiina Seeman . Lähtuvalt loengus esitatud projektijuhtimise tutvustusest märkisin enda jaoks ära olulisemaid asju. Projekt on teiste sõnadega eesmärk, mida on vaja saavutada. Projekt peab olema kliendile orienteeritud ja raha teenimiseks mõeldud. Tiina arvates, on sagedam põhjus, miks projekt läbi kukub on sellest, et lõpptulemus ei olnud selgelt läbi mõeldud. Projektijuhtimine on teiste sõnadega muutustega toimetuleku oskus. Projektijuhtimise olulisemad dimensioonid on aeg, raha ja skoop, lisaks ka kvaliteet ja pingutus. Projektiplaan on tähtis, samas aga vajab pidevat täiendamist ja parandamist. Tähtsam osa projektjuhtimisest on aga kindlasti inimesed, kes on piisavalt pädevad ja motiveeritud. Ja sellise meeskonna leidmine on hea IT juhi suurim väljakutse. Kokkuvõttes loengust saadud materjali põhjal võin järeldada et hea IT juht on kaine mõistusega, piisava kogemusega ning kõrge stressitaluvusega ehk näeb ette muudatused ja oskab nendega toime tulla. Loeng pakkus huvi, kuna oli loogiliselt ülesehitatud ja toodud ka praktilised näited elust. Eriti jäi meelde see et „mitte ainult head koodikirjutajad on vajalikud, vaid ka head IT juhid on väga nõutud“. See annab lootust, et kui minust ei tule asjalikku koodikirjutajat välja, siis alati on võimalus saada heaks IT juhiks.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang .Väga motiveeriv esinemine, mis tõestas mulle, et teise kõrghariduse saamiseks olen endale valinud õiget kooli ja valdkonda. Pean tunnistama, et väga oskuslik esineja, tõesti ei jäänudki kahtlust, et parim valik mida üks informatsiooni ajastus elav inimene suudab teha, on EIK-is õpingut alustada või jätkata. Põhiliselt rääkis sellest, milleks on vaja üldse õppima minna, eriti siis kui sul juba kõrgharidus olemas ja kuidas koolis hakkama saada. Kolm võtmesõna edukaks õppimiseks on siis planeerimine, pühendumine ja kiitmine. Loengu kuulates tekkis mul peas IT tudengi ideaalkuju, milleni jõudmine tundub küll raske, aga Elari soovituste abil teostatav. Julgen soovitada panna selle loengu videosalvestuse linki Tudengi lehele märkusega „Vaadake kindlasti“.

Loengus nr 4 rääkis Taavi Tuisk sellest, millega siis süsteemihaldur tegeleb. Tänapäeval süsteemihaldur peab olema kõrge stressitaluvusega ja väga leidlik, kindlasti kuulub ka programmeerimise oskus kasuks, kuna käsitsi enam ei tee praktiliselt mitte midagi. Oluline aspekt süsteemihalduri tööst on ametieetika - „kliendiandmetes ei sobra“. Ideaalis IT arendajad ja süsteemihaldurid peavad moodustama ühtset meeskonda, kes suudab käigus hoida seda, mida kliendile on vajalik. Lõppkokkuvõttes võib öelda et süsteemihaldur on oluline lüli IT meeskonna töös, kes toetab arendajate tegevust, tegeleb monitooringuga, testib ja turvab süsteemi.

Viiendat loengut pidas Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kõigepealt rääkis ta, et Eestis testitakse suhteliselt vähe projekti (10-15%), aga samas testimine on oluline vahend äri- ja muude riskide maandamiseks. Põhjused miks ei testita on mitu, aga üldiselt lihtsalt loodetakse et midagi ei juhtu. Teine suur probleem on vajalikke spetsialistide puudumine, mis on tingitud mitmetest faktoritest (nt. arvatakse et ei ole atraktiivne amet ja palka saab vähe), aga eelkõige sellest et Eestis ei pakuta vastavat haridust. Testimine on siis erinevate situatsioonide simuleerimine süsteemis, et välja uurida mis vead võivad ette tulla (nt. lojaalsusprogrammi punkte vale arvutamine). Õige testija omab kindlasti programmeerimisoskus, on skeptik kes kedagi ja midagi ei usalda , tugeva analüüsivõimega ja out of box mõtlemisega. Kert soovitas alati ennast täiendada ja arendada (nt. vajalike sertifikaatide saamine), ja kui vähemaltki võimalik minna edasi spetsialisti tasemest juhi positsioonile. See loeng andis mulle ettekujutust, millega siis testijad tegelevad ja kui reaalselt vajalik ja tähtis üks hea testija on.

Kuuendat loengut pidas Targo Tennisberg, kes tutvustas nö IT maailmas ellujäämisekursust. Ta rääkis sellest kui hullumeelne ja keeruline IT maailm on, kuidas head tööd leida, kuidas tööandja arvutab spetsialisti hinda ning mis oskused on reaalselt väärtuslikud selles maailmas. Targo tõi välja seda, et enamik projekte ebaõnnestub kommunikatsiooni probleemide tõttu. Seega kõige hinnatum spetsialist on see, kes lisaks koodi kirjutamisele oskab probleeme ja riske ette näha ja omab head kommunikatsiooni võimet. Kuna IT teenused muutuvad aina rohkem tarbeaineks, siis kitsas spetsialiseerumine alati tuleb kasuks. Omapoolt lisan veel, et esineja “võluri“ kostüüm ja viktoriin on väga nutikas vahend tudengite tähelepanu tõmbamiseks.

Seitsmendas loengus Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest. Taneli kõnest saab leida kolm põhisõnumit. Esiteks ettevõtlus annab vabaduse, aga toob ka mitmeid probleeme kaasa. Olulisem on hea meeskonna leidmine, sest meeskond on see, kuhu investeeritakse. Eduvõti alustava ettevõtja jaoks on pühendumine, julgus ja mitte alla anda ning tasub alati leida tasakaal juhtimise ja reaalse töö vahel. Ning viimaseks on see, et kõik teevad vigu (nt äripartnerite leidmisel) ja see on paratamatus. Vigadest tule õppida ja see aitab sind edukaks saada.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kada andmebaasidest ja andmeanalüütikast. Põhiliselt rääkis Oliver sellest , et andmeanalüütika järgi on väga suur nõudlus nii era- kui ka avaliku sektoris. Mõned näited kus andmete analüüsi kasutatakse on: müügiprognoos, klientide käitumise analüüs, statistika valdkond, sõidugraafikute planeerimine, lennuliikluse juhtimise graafikud jne. Meeldis Oliveri lause sellest, et kui leiad endale meelepärast suunda IT maailmas, et töö oleks ka mõnu, siis sa ei pea raha teenima, vaid sulle need lihtsalt hakkavad maksma. Väga dünaamiline loeng, pigem selline üleskutse andemanalüüitika valdkonnaga liituda.

Minu arvates kõik loengud vastasid aine eesmärgile –erialatutvustus. Soovin siiralt tänada Kristjan Karmo ja Andres Septer esinejate valiku eest. Kõik olid avatud, oma alale pühendunud spetsialistid, kes siiralt tahtsid näidata meile, kui põnev ja väljakutseid pakkuv IT maailm on. Kõige motiveerivam oli loeng nr 3 ja viimane loeng. Kõige akadeemilisem oli loeng g nr 1, mida oli ka kõige lihtsam jälgida, seevastu loeng nr 4 oli kõige raskem kuulamiseks. Üldist võib tuua niipalju et kõik esinejad ütlesid et kindlasti tuleb õppida programmeerimist, ennast tuleb pideva täiendada, kitsas spetsialiseerumine on kasulik ning kommunikatsiooni oskus on ülioluline. Lõpetuseks võin öelda, et see aine annab EIK tudengitele unikaalset võimalust tutvuda oma ala parimatega , kuulata nende kogemustest ning saada häid nippe edasiliikumiseks IT maailmas.

Õpingukorralduse küsimused

Kusimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (ÕKE p.5.2.13.). Kordussoorituse puhul on nõutav registreerimine ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Ibid, p.5.2.8.). Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta (Ibid,p.5.2.7.) 2015/2016 õppeaastal on REV voi OF õpekohal kordussoorituse tasu - 20 euro .

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.Omandatud pädevuste vastavust õppeaine(te) väljunditele hindab VÕTA komisjon. Varasematöökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt eeskirja punktile 1.2.18 (ÕKE p.1.3.15) .

Ülesanne

3 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks. Osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta . Esitatava arve summa on 150 €.