User:Pratsep

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Rätsep

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Käesoleva aine raames polnud minul kaugõppijana peale ühe sissejuhatava loengu teisi loenguid. Selleks oli meil võimalus neid tagantjärele loengusalvestustena vaadata. Alguses tundus kaheksa pooleteisetunnise loengu vaatamine väga piinarikas tulevat, aga kui olin juba esimese külalisesineja ära vaadanud, sain aru, et ma TAHAN neid vaadata.

Esimesest loengust sain teada mida oleks kindlasti vaja esimestel koolinädalatel ära teha ja kust erinevate asjade kohta infot leida. Merike Spitsõn seletas ära õppekorralduse põhitõed, mida mina iseseisvalt polnud veel uurinud, näiteks seletati lõpuks arusaadavalt ära kuidas õppekoormust ja õppekava täies mahus täitmist arvestatakse. Merle Varendilt sain teada erinevatest stipendiumitest ja kuna need summad on päris kopsakad, siis tasub kindlasti vaeva näha, et oleks võimalus neid saada. Selgitati ka kuidas tuleks käesolevas aines arvestustööd teha. Muidugi viidi erinevate inimeste nimed lõpuks nägudega kokku, et edaspidi teaks maja peal kohtudes kellega tegu on.

Teises loengus, mis oli tõesti väga huvitav ja parajalt naljakas, rääkis külalisesineja Andres Kütt oma kooliteest ning sellest, kuidas temast sai arhitekt ning mida see amet endast täpsemalt kujutab. Kõige enam jäid meelde mõningad soovitused, mida tema ise oli läbi kogemuste õppinud. Nimelt käinud nii Tartu Ülikoolis kui ka EBS-is, kus kõik ei tundunud tema jaoks täielikult sobivat, tundis ta siiski, et midagi on puudu ja astus MIT-sse. Tänu sellele otsusele võibki ta nüüd soovitada, et koolil ja koolil on suur vahe ja tuleks valida kool, mida vähegi rahakott lubab-see tasub ennast ära. Isegi kui peale kooli lõppu tundub, et äkki oli vale valik ja see paber polegi nii tähtis, siis kui vähegi ambitsiooni on tuleks siiski edasi õppima minna. See jäi meelde just seepärast, et olen ise õppinud TTÜ-s ja õpinguid ei suutnud täielikult lõpuni viia, kuna sain aru et see eriala pole minu jaoks. Nüüd peale üheksa aastast pausi tegin otsuse tulla uuesti õppima ja täpselt seda eriala, mis mind kõige rohkem huvitab. Saan selle tehtud, maksku mis maksab. Lisaks jäi meelde see, et programmeerimist ei saa keegi meile õpetada. Koolis õpetatakse selgeks põhitõed ja hiljem ka spetsiifilisemaid asju, mida ise pole võimalik selgeks teha. Aga enamuse tööst peab ikkagi ise tegema ja õppima. Sain ka teada mida tähendab arhitektiks olemine. Lõpuks soovitati lugeda Siim Veskimehe lugu "Kuidas tehakse IT-d", mis osutus minu viimaste aastate üheks kõige humoorikamaks looks.

Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük jagasid kolmanda loengu raames oma startupi lugu ning läbi oma kogemuste oskasid anda huvitavaid näpunäiteid kui peaks tulema tahtmine ja idee oma startupi alustada. Kuna ma tarkvara testimisest ei teadnud varem mitte midagi, siis nemad tegid üsna selgeks mida see endast kujutab. Startupide teemaast sai mulle selgeks, et ei piisa lihtsalt heast ideest ja kõik muu tuleb iseenesest. Testlio näitel sain aru palju see kõik aega ja tööd nõuab. Samal ajal ei piisa ka ainult tehnilisest poolest. Kindlasti tuleks kaasata keegi väga hea ka ärilisest valdkonnast, sest isegi kui on maailma parim toode, siis nagu ka TransferWise, millesarnaseid ideid oli ka varem väga palju, tegi väga suurt tööd turustamiseks ja investorite leidmiseks. Sai selgeks, et startupide puhul ei ole eesmärk võimalikult kiiresti kasumisse jõuda vaid saada valmis perfektne toode. Isegi kui kogu protsessi käigus tundub, et kõik läheb halvasti, siis ei tohi alla anda, lõpp on ikka hea!

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling pikalt oma teekonnast süsteemi administraatoriks. Praeguseks tundub naljakas kuidas kunagi toodi välismaalt arvutite vanu juppe ja Eestis peale kokku panemist ja remonti need suure kasumiga maha müüdi. Kõige rohkem jäi meelde see, et hea admin on laisk admin, kes kõik tegevused, mida tuleb üle kolme korra teha, scriptib ära. Veel ka see, et kui on võimalik kasutada keskhaldussüsteemi, siis tuleks seda teha võimalikult vara. Hea soovitus oli ka see, et ei tohik lubada endale tasuta tööd, ei sõpradele ega tuttavatele, sest hiljem tullakse seda ära kasutama.

IT tööturust rääkis viiendas loengus Andres Septer. Meelde jäid mõned näpunäited, mida töökoha valimisel jälgida. Nimelt kindlasti tuleks uurida ettevõtte tausta, sest ka mina olen paraku sattunud sellisesse ettevõttesse, mis tundus väljast väga hea ja toimiv, aga seest oli täiesti mäda. Õnneks sain ma sealt õigel ajal tulema. Veel on oluline teada, et ülikool on see koht, kus luuakse tutvuste võrgustik, ja see on väga tähtis, sest head tööpakkumised liiguvad suust suhu. See mis läheb avalikult üles on ülejäägid. Teises loengu pooleks rääkis Einar Koltšanov meile kuidas ta täiesti tehnikavõõra inimesena sattus IT maailma ja sai SCRUM masteriks. Sain ka kerge ülevaate kes see SCRUM master üldse on.

Ivar Laur rääkis meile kuuendas loengus maksu- ja tolliameti andmeanalüüsist. Näiteks EMTA-s tähendab andmeanalüüs tegelikult käitumisanalüüsi, mille järgi otsitakse pettureid enne, kui neile juhuslikult peale satutakse. Analüütikute ülesanne ongi eraldada ausad ebaausatest, kellel on lihtsalt ebaõnn ja kes tegelikult teadlikult petavad võivad andmeanalüüsist paista välja identsed. Sain põhiliselt teada mille järgi analüüside kaudu pettureid otsitakse. Kõige enam jäi meelde see, et andmete ja elu vahele jääb alati tühimikk, sest andmed ei peegelda kunagi täit tõde.

Seitsmendat loengut pidas külalisesineja Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti küberkaitsest. Sain teada, et Eesti küberkaitset juhib Eesti Küberkaitseliit. Räägiti ka ettappidest, mille Eesti on pidanud läbima, et üldse küberkaitse riiklikul tasandil saaks võimalikuks ja mis üldse selle missioon on. Lisaks tuli välja, et Eesti strateegiline asukoht ja olukord pole just kiita ja seda enam on vaja tugevat kaitset. Selleks peab väga palju tegema koostööd naabritega, nagu oli ka esineja näide pankade näol. Pahalased on ju lõppude lõpuks samad. Üldiselt liigub infrastruktuuri areng igas valdkonnas järjest rohkem automatiseerituse poole ja see tähendab, et järjest rohkem sõltub kõik IT-st, mis on minule kui IT tudengile väga hea uudis.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus kuulasin Hedi Mardisood Starmanist, kes rääkis turundusest ning turunduse ja IT seostest. Kohe algusest jäi meelde üks paljudest võimalikest seletustest sõnale "bränd". Nimelt bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sa ruumist lahkud. Minu meelest on see siiani parim seletus. Sain teada ka, et sihtgrupistamine käib inimeste käitumise järgi ja seda aitab teha IT näiteks läbi Google'i otsingute neid andmeid kogudes ja seejärel analüüsides. Kui pole palju vabu vahendeid turustamiseks, siis tuleb appi growth hacking, ehk elektroonilisi kanaleid kasutades kasvatada oma turundust. Tähtis on ka see, et lõpptoote parimaks tulemuseks peavad IT ja äripool suhtlema omavahel sellises keeles, mis oleks mõlemale poolele arusaadav. Seda rääkisid ka mitmed teised külalisesinejad.

Kokkuvõtlikult võin öelda, et käesoleva aine loengud ainult suurendasid minu kindustunnet õppima tuldud eriala suhtes. Sain ka teada mis suunal ma kindlasti edasi tahaksin areneda ja mida ma kindlasti teha ei soovi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕIS-is Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Deklareeritud kuid tegemata jäänud valikaine sooritamise kohustust ei ole, kui on ilma selle aineta sooritatud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. Kes ei lõpeta nominaalajaga peavad 180 EAP-d ületavad EAP-d kinni maksma.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=23

Y=20

Vastus

Esimese semestri lõpuks on 23 EAP-d. See on 4 EAP-d alla õppekava täies mahus täitmise normi milleks on 27 EAP-d. See tähendab, et esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määraks on 50 eurot, mis tähendab, et maksmisele kuulub 200 eurot.

Teise semestri lõpuks on kogutud 20 EAP-d. Kuna aga tal on alla 54 EAP koos teiseks semestriks ja neid ainepunkte loetakse kumulatiivselt, siis peab ta lisaks 7EAP(350 eurot) hüvitamisele selle semestri eest veel maksma ka selle eest, et ta pole siiamaani teinud tasa ka eelmisel semestril tegemata jäänud 4EAP-d(200 eurot). Sellest järeldub, et ta peab teisel semestril veel juurde maksma 550 eurot.