User:Ptolga

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Tolga
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Esimest korda selle aine nime lugedes tekkis hoopis teistsugune ootus tulevatele loengutele võrreldes sellega, millised loengud tegelikult olid. Mõtlesin, et kuidas on võimalik õpingukorraldusest nii palju rääkida, kuid õnneks oli loengutel pigem põhirõhk sõnal „erialatutvustus“. Õpingukorralduse osa täideti peamiselt esimeses ning osaliselt ka teises loengus.

Esimeses loengus rääkis meile kooli õppeosakonna juhataja Inga Vau kooli sisekorrast, aine läbiviija Indrek Rokk arvutiklassidest, koolisisest wifi-võrgu kasutamisest ning erinevatest koolis toimivatest klubidest ja Merle Varendi ainete õpilaste poolsest tagasisidest ning stipendiumitest. Kuigi olin juba eelnevalt enamiku õppekorralduse kohta käiva infoga kursis, sest olin eelnevalt ise asja uurinud, oli siiski mõndagi, mis oli minu jaoks uus. Näiteks see, et meie koolis piisab 27 EAPst (30 asemel) semestris (kumulatiivselt), et vältida õppemaksu.

Margus Erinitsa „Õppimise ja motivatsioon“ nimeline loeng jäi sellega hästi meelde, et õppejõud tundus väga hästi mõistvat õpilaste olukorda. Ehk et miks näiteks on osades loengutes semestri lõpuks palju vähem õpilasi kui mõnes teises.
Lisaks jäi väga selgelt sellest loengust meelde akadeemilise petturluse teema. Õppejõud üritas õpilastele selgeks teha, miks on igasugune maha kirjutamine ning kaasõpilaste sellega „aitamine“ õpilasele endale kahjulik – see võib viia selleni, et lõpuks on tööturg täis inimesi, kes midagi ei oska ning need, kes tõesti pingutasid ja õppisid, peavad nendega konkureerima. Olen temaga täielikult nõus sel teemal. Peale selle rääkis ta nõiaringist, mis tekib, kui õpilased ei viitsi pingutada õppimise nimel. Nimelt sellega kaasneb ka õppejõu motivatsiooni langus ning tulemuseks on see, et ka õppejõud ei näe mõtet enda tööd võimalikult hästi teha.
Õppejõud andis ka erinevaid häid soovitusi enese arendamiseks IT vallas. Nagu näiteks robootikaklubi või mõne koolivälise arendusprojektiga liitumine.

Linnar Viigi loeng innovatsioonist oli minu jaoks üsna igav, kui paar naljakamat repliiki välja arvata. Nimelt minu jaoks rääkis ta terve loengu ühest ja samast asjast kasutades erinevaid sõnu ja näiteid – ehk et mida tähendab innovatsioon, mis oli niigi iseenesest mõistetav pärast lühidat sissejuhatust. Arvatavasti ongi sellisest teemast nii pikalt võimatu rääkida, ilma, et ei tunduks, et ta mitte millestki ei räägi.

Tarmo Randeli küberkuritegevuse loeng oli väga huvitav. Loengupidaja oskas enda teemat huvitavalt ja „inimsõbralikult“ esitada. Kuigi olin enda arust eelnevalt üsna kursis erinevate küberkuritegevuse tahkudega, siis sain päris palju uut ja huvitavat teada. Näiteks seda, kuidas tänapäeva troojaviirused küsivad kasutajatelt raha arvuti lukust lahti tegemise eest või see, et internetis müüakse „cardingu“ tagajärjel saadud informatsiooni krediitkaartide kohta.

Andres Käveri elufilosoofia loeng oli ka üsnagi huvitav kuulata. Kuna Andres on ITK värske lõpetaja, siis temalt sai erinevaid häid nõuandeid selle kohta, kuidas seda kooli edukalt läbida. Sellest loengust jäi hästi meelde loengupidaja arvamus selle kohta, et kui ITKs matemaatilist analüüsi hindele 5 ei tee, siis pole arendamisse asja. Ma ise ei usu, et see päris nii mustvalge on, aga kindlasti on sel mõttel oma väike tõde olemas. Pigem võiks arvatavasti öelda, et eelnev väide kehtib omades samasugust enese-distsipliini nagu loengupidajal.

Skype NOC monitooringust käisid rääkimas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõne oli üsna lühike ning peamiselt kirjeldav. Usun, et sain ise umbes 90% nende jutust aru, kuid mõnele IT vallas natuke võõramale õpilasele võis see kõne päris segaseks jääda, sest kõnepidajad kasutasid liiga IT spetsiifilisi inglisekeelseid termineid. Tundus ka, et ettevalmistus loenguks või siis lihtsalt kogemuse puudus pärssisid veidi selle loengu kvaliteeti.
Sai natukene täpsemalt teada, kuidas toimub Skype serverite monitoorimine ehk mis tarkvara selleks kasutatakse ja mitu inimest sellega tegeleb. Näiteks tuli välja, et monitooringu tarkvara Nagios pole tegelikult üldsegi ideaalne lahendus nii suurte süsteemide monitoorimiseks, aga kuna see süsteem on nii ammu kasutusele võetud ja kõik on sellele juba üles ehitatud, siis on üsna keeruline, kui mitte võimatu seda välja vahetada, ilma, et teenuse ülaloleku aeg sellest olulist lööki ei saaks. Minu jaoks oli huvitavaim osa sellest kõnest küsimustele vastamine.

Loengus nimega „Kuidas saada superstaariks?“ käisid Nortalist rääkimas arenduse projektijuht Ats Albre ja personalijuht Helen Piirsalu. Nortal on Eesti tarkvaraarenduse suurettevõte, kes on loonud mitmeid „e-riigi“ lahendusi. Kohe algul mainis Ats, et tarkvaraarendus on tänapäeval suurelt osalt suhtlus ning arendamine ei tähenda seda, et istud kuskil üksi oma ette koopas ja muudkui kirjutad koodi, vaid suur osa ajast kulub ka kliendil käehoidmisele ning tiimikaaslastega suhtlemisele. Sama mõte jäi meelde ka Andres Käveri kõnest. Edasi rääkis Nortali projektijuht sellest, kuidas Nortali suveülikoolist on võimalik osa võtta ja mis seal täpsemalt toimub, mis jättis pikapeale natuke rohkem Nortali reklaamkõne mulje teemakohasuse asemel.
Nagu ka mõnest eelnevast loengust jäi ka siit kõlama mõte, et IT vallas edukas olla, võiks inimesel olla mingigi tahe asjaga ise tegeleda. See tähendab siis, et võiks näiteks iseseisvalt osa võtta mingitest avatud koodi kirjutamise projektidest või hoopis ise mingeid serverilahendusi enda isiklikes arvutites testida. Neid erinevaid võimalusi IT alal ennast praktiliselt tasuta harida on lõputult palju ning minu endagi teadmised IT vallas baseeruvad peamiselt just iseõpitule. Järjekordselt oli väga huvitav osa loengust küsimustele vastamine, kus sai muuhulgas näiteks teada selle kohta, et milline reaalselt ühe arendaja päevakava võib välja näha.

Viimase loengu nimega „Life is an Attitude“ pidas Skype personalijuht Merle Liisu Lindma. See loeng erines eelnevatest loengutest üsna suuresti. Nagu ka kõnepidaja ise ütles, siis käsitles ta nii öelda pehmeid teemasid – nagu näiteks rahulolu, õnnelikkus, vastutus ja pakkus erinevaid meetodeid enese eesmärkide saavutamiseks. Olen isegi neile teemadele väga palju mõelnud ja seepärast kõlasid osad väited minu jaoks natuke läbimõtlematult. Näiteks väitis ta, et õnnelikuks olemine on puhtalt isiklik otsus ning pole mitte ühegi teise asjaga seotud. Olen üsna kindel, et kui õnnelikuks olemine oleks vaid otsustamise vaev, siis õnnetuid inimesi maailmas ei eksisteeriks. Teisalt on võimalik, et ta tegelikult mõtles hoopis seda, et õnnelikuks olemine on suuresti seotud iseenda otsustest ning tegudest tulenevate tagajärgedega, millega võiksin juba nõus olla. Lisaks rääkis Merle suhtumisest enda töösse. Iseenesest mõistetavalt pidas ta tähtsaks seda, et inimesele enda töö meeldiks suuremal määral, kuid on normaalne, et esineb ka tahkusid, mis pole alati meeldivad.
Veel üks läbiv mõte sellel loengul oli minu arvates see, et igal hetkel oleks mõistlik keskenduda pigem lahendustele, mis viivad edasi, mitte takerduda negatiivsetesse mõtetesse, ala „ma/sa ei oska/tea“ jmt.

Kokkuvõttes võib öelda, et selle aine loengud on siiamaani kindlasti olnud kõige huvitavamad. Põhjendab seda fakt, et need inimesed pole kohustatud meile mingeid kindlaid teadmisi lühikese aja jooksul pähe taguma nagu paljude baasainete õppejõud, mis aitas suuresti vältida loengute kuivust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [2]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Riigi finantseeritava tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [2]

Tasulisel õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [2]


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [1]


Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Deklareerides võtad endale kohustuse õppeaine läbida. [2]

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [1]

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [2]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

27-24=3 EAP
27-20=7 EAP

3+7=10 EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis meile esitatav arve oleks 10 punkti eest, ehk 10EAP*50€=500€.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/