User:Pulmas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Pille Ulmas (DK-13)

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Esimesest loengust sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.

Teisest loengust sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini aru saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).

Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.

Neljandast loengust sain teada nii mõndagi süsteemide administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk siis kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale.

Viiendast loengust sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Väga oluline on asutustes ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).

Kuuendas loengus Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga.

Seitsmendast loengust sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Sain teada ka seda, et Skype on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud sellest ise jagu.

Kaheksandas loengus rääkis Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Tuleb välja, et vaid väga hästi tehtud asi võib ennast ilma turunduseta ise müüa ja sedagi ainult mingi piirini. Viis, kuidas ennast müüa ja milline bränd kujundada, on vägagi oluline osa edasises edus.

Üldiselt jäi kogu loengusarjast minu jaoks kõrva see, et tuleb endasse uksuda, tuleb pidevalt õppida ja leida kõigest õpitavast enda jaoks n-ö iva, ennast ei tohi liiga odavalt müüa ja edasi liikumiseks on vähemalt Eesti kontekstis vaja vahetada asutust ja seda vahetust ei tohiks ka karta. Liikumine erinevate alade ja elualade vahel on täesti võimalik ja reaalne, kui endal vaid tahtmist ja pealehakkamist on.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida . Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. RF õppekohal on kordussooritus tasuta . OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot .

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva on vaja: -koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava -Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass. -Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. -Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. X=28; Y=21

Vastus

Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest summas 5*50 eurot ehk 250 eurot. See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.