User:Radamson
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rain Adamson
Esitamise kuupäev: 7. November 2012
Essee
Otsuse, et kirjutan oma erialatutvustuse ainetöö päevase õppe loengute kohta tuli sellest, kui asusin vaatama loengute teemasi. Esimesena kuulasin ma Peeter Uustali ja Peeter Raielo loengut Helpdeskist, ning kuna see oli väga põnev kuulamine sai otsustatud, et üritan aega leida ja ka kõik ülejäänud loengud läbi kuulata.
Esimese Loengu [1] “Õppekorraldus ja sisekord” avaesineja oli Inga Vau kes rääkis võimalustest mida IT-Kolledžis õppimine pakub, tutvustas õppetööga seonduvat ja rääkis TTÜ raamatukogu kasutamise võimalustest. Teine esineja Indek rokk rääkis ITK maja enda pakutavatest võimalustest, arvutiklassidest , laboritest jms. Kolmas esineja Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisidest kooli kohta. See pani natukene isegi imestama, et tagasisidet sellisel määral arvestatakse. Edasi rääkis Kooli haridustehnoloog Marko Puusaar e-õppe teemadel. ITK on selleks kasutusel Moodle ja Wiki ning lisaks salvestatakse kõik loengud. Esimese loengu lõpetas üliõpilasesinduse esindaja kes tutvustas esindust ja läibiviidavaid üritusi. Loengus oli kasulike infokilde ja kindlasti kohustuslik kohalviibimine igale tudengile. Kuid selleks ajaks kui seda vaatama asusis olin juba muudest allikatest ise selle info ülesse leidnud.
Teises loengus[2] rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo helpdeski tööst. Põhiliseks põhjusteks miks hepldeskis töötada on soov inimesi aidata, praktiseerida sotsiaalseid oskuseid ja kasutada helpdeski tööd hüppelauana karjääris. Helpdeski töö pakub võimalust inimestega igapäevaselt suhelda ning luua selle kaudu uusi kontakte ja arendada oma IT alaseid teadmisi. Helpdeski tähtsus tänapäeval on tõesti suur ning natukene oli enne selle loengu ära kuulamist olemas valearvamus, et tegu on üsna rutiinse tööga. Peetrite jutu järgi aga see mureks olla ei tohiks! Ka tuli jutuks, et helpdeski töö on sobilik hüppelauaks süsteemiadministraatori karjäärile.
Kolmandas loengus[3] rääkis oma teekonnast programmeerimiseni ja üldiselt tehnoloogia maailma stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv. Janika on ise ITK vilistlane ja töötab praegu veebirakenduste programmeerjana Ruby on Rails raamistiku abil. Janika lähenemine programmeerimisele oli omamoodi, ta võrdles seda loovkirjutamisega. Eks see nii ole ka, et programmi kirjutamise juures tuleb loomingulisust ja innovaatilisust ülesse näidata. Janika on väga aktiivne Ruby kogukonnas tutvustades naissoost isikutele programmeerimist ja tuues naissoost programmeerimishuvilis kokku ülemaailma toimuvatel Rails Girls-i töötubadel kus toimub juhendajate abil programmeerimise õpetamine naistele. Uuem ettevõtmine kus Janika kaasa aitab on Techgirls mis on mõeldud ühendama kõiki Eesti tehnika ja programmeerimise huvilisi naisi. Janika ise sattus IT-Kolledzi nii, et ta enne seda arvutitest midagi ei teadnud. Kindlasti oleks see loeng vägagi julgustav inimesele kes sooviks selle teemaga tutvust teha kuid veel kahtleks oma oskustes.
Neljanda loengu[4] lektoriks oli Andres Septer firmast Playtech ja ta rääkis IT tööturust. Üte tavalise ettevõtte IT poole näitel tõi ta välja kujutletava kolmnurga, kuidas seal toimuvat jagada. Olemas on äri IT kiht, Bürokraatia IT ja IT tugiteenuse kiht. Kõige enam raha teenitakse Äri IT poole peal, ning samas on seal ka töötajana kõige rahulikum olla, kuna kõigile on arusaadav, et sinuta ei teenitaks midagi. Lisaks rõhutas lektor, et äri IT kihis toimib peaaegu kõik Unixi baasil, nii et kui on soov kõrgemale pürgida tuleb kindlasti kasuks endale see selgeks teha. Järgmiseks räägiti töötajate jagunemisest generalistideks ja spetsialistideks. Generalist teab kõigest natukene ning spetsialist teab ühest asjast põhjalikult. Tuleb välja, et Eestis spetsialiseerumisele väga palju keskenduda ei tasu, kuna tööturg ei ole nii suur ning pigem otsitakse kõike oskajaid. Töötajate jaotusega seonduvalt tuli ka jutuks ettevõtte töömeetodid , mida võib jagada horisontaalseteks, kus üks inimene viib töö algusest lõpuni ise läbi ja vertikaalseteks kus iga inimene tegeleb vaid ainult temale määratud osaga. Viimase asjana tuli jutuks era- ja riigisektoris töötamine. Sellest võis järeldada, et kui soov kiiremini edasi areneda ning ka paremat palka saada siis tasuks hoiduda erasektori poole. Loeng oli hästi ülesse ehitatud ja andis hea ülevaate millist inimest pigem tööturul meil otsitakse.
Viienda loengu[5] lektor oli Martin Paljak kes rääkis vabakutselise ( freelanceri ) elust. Kõlama jäi veel mõtted: “koolis õpitud oskustega ei pea tööle minema neid oskusi võib kasutad hoopis teisiti” ja “internet on koht kus on võimaik juurde saada kogemusi”. See viimane väljendus ka lektrori enda elust ja kogemustest. Aastal 2003 kui linux ja ID-kaart veel hästi läbisaada ei soovinud asus ta sellega tegelema ja leidis probleemile ka lahenduse. Kõik vajalikud teadmised õppis ta ise juurde ja peale seda jäi ta ka edasi tegelema kiipkaartide ja krüptograafia teemaga. Lektor lisas ka juurde eelmises loengus Andres Septeri poolt räägitud töötajate jagunemisele spetsialistideks ja generalistideks, et nende vahel tuleks leida harmooniline tasakaal. Lisaks on vajalik oskus muutuda, ning spetsialistiks ei saa üleöö - see võtab aastaid aega. Vabakutselise tööst oli minul ettekujutus, et inimene pääseb pingetest mis graafiku põhise tööga kaasneda võivad. Aga tuleb välja, et olukord võib hoopiski hullem olla. Samas jälle on olemas võimalus valida endale meelepäraseid tööotsi, ning ei pea tegema tööd mis sulle mingil põhjusel vastu hakkab.
Kuuendas loengus[6] rääkisid oma ettevõttest ja tarkvaraarenduse meetoditest ja meeskonnatööst tarkvaraarenduse firma Ignite esindajad. Esimene osa loengust räägitigi lähemalt OÜ Ignite tööelust ja õhkonnast. Firmas pooldatakse igati avatud suhtlemist kasutusel on avatud kontor ning oodatakse inimestelt vastutustundlikust ja tulemustele suunatust. Arenduse juures praktiseeritakse agiilseid meetodeid. Läbikäivaks teemaks oli meeskonna töö, mille demostreerimiseks kaasati publikust inimesi ja viidi läbi kaks mängu. Loengu lõpupoole räägiti veel üldiselt IT spetsialistis pürgja tulevikust ja väärtustest ja oskustest mida sellele ametlile pürgides omandama peaks. Vajalikud väärtused Ignite meeskonna sõnul oleks arenguvõime, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus ning soov ja tahe juurde õppida. Seda loengut oli mul vähemasti salvestuselt natukene raskem vaadata kui teisi. Inimesed laval vahetusid tihti, ning jutt jäi natukene pealiskaudseks.
Seitsmendas loengus[7] räkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest. Loengu käigus lükkas ta ümber müüte testimise kohta. Kui müüdid purustatud olid, oli ka testja igapäeva tööst ja selle töö tähtsusest parem ülevaade olemas. Lisaks tõi Kristjan näiteid sellest, milliseid tagajärgi võib puudulik testimine tuua. Näiteid oli rohkelt, ning need olid põnevad ja nii mõnegi juures sai loeng korraks seisma pandud, et natukene internetist juurde lugeda selle kohta. Järgnevalt rääkis ta agiilsest arendus metoodikast, mis juba ka eelnevates loengutes läbi käinud. Agiilsed meetodid ei sobi iga projekti ja inimtüübi jaoks. Samuti eeldab see seda, et tarkvara tellija peab olema aktiivses suhtluses arendajaga. Edasi tuli juttu testimise meetoditest ning testjaks olemise plussidest ja miinustest. Antud miinuste järgi mida nimetati vajab testja ikka päris tugevat närvikava. See loeng oli kõgist loengutest mu lemmik. Minulgi oli enne seda loengut natukene eelarvamus, et testjaks võib minna peaaegu ükskõik kes. Peale seda loengut ma midagi sellist väita ei julgeks.
Kaheksandas loengus[8] sai sõna endine IT-Kolledži vilistlane Siim Vene kes töötab Regionaalhaiglas. Loengu esimene pool rääkis tenholoogia osast haiglas. Tehnoloogiat on vaja selleks, et võita aega. Tehnoloogilised vahendid aitavad arstidel oma tööd tõhusamalt ja kiiremini teha ning wifi olemasolu võimaldab patsiendil oma elu edasi elada ka haigevoodis. Haigla arvutivõrku juures on suurt rõhku pandud turvalisusele ja veakindlusele ja võrguosade eraldamisele kuna võrguühendust kasutavad ka meditsiinilised seaded, monitorid kui ka valve ja tuletõrje süsteemid. Probleemidena tõi ta välja erinevad spetsiifilised meditsiiniaparaadid, millele puudub uuem tarkvara, ning samas vanema süsteemi puhul ei töötaks näiteks jälle kasutusel olev viirusetõrje. Üldiselt tundub Regionaalhaigla vägagi uuendusmeelne olevat, praegu on käimas projekt arstide igapäevatöö lihtsustamiseks kasutusele võtta tahvelarvutid. Ning alles hiljuti võeti edukalt kasutusele uus olemasolevaid süsteeme identiteedihalduse süsteem. Loengu teine pool rääkis ootustest ja it õppimisest. Juba õppimise ajal tuleb kasuks suhelda teistega ja luua kontakte.
Mis mitmes loengus välja tuli oli, et IT inimene peab oskama suhelda ning valmis olema meeskonnatööks. Üldiselt nõustusid esinejad ka sellega, et Eesti tööturul on rohkem vaja generaliste. Loengutest sai hea ülevaate erinevatel IT valdkonna ametikohtadel tehtavast tööst ja IT firmade töökorraldusest. Paljud esinejatest olid ise ka IT-kolledži vilistlased, niiet oli näha kuhu nad siit jõudnud olid.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Pärast seda loen õppekorralduse eeskirja ja saan teada, et mul on võimalus sooritada korduseksam kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Kokkuleppe korduseksami sooritamiseks pean tegema aine õpetajaga ning eksami registreerima õppeosakonnas. Korduveksami tähtajad määrab aine õpetaja kooskõlas õppeosakonna koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussooritus on riigieelarvelistele õppuritele tasuta, riigieelarvevälistele 14,2€.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemiline puhkus võtte ainult järgnevatel põhjuste: Tervislikud põhjused ( 2 aastat ), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ( 1 aasta ) ja lapse hooldamiseks ( kuni lapse 3 aastaseks saamiseni ). Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avalds ja vastav tõend. Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus, kui seda ei esitata siis lõppeb puhkus automaatselt puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. Õppeaineid saab deklareerida vaid lapsepuhkusel olev tudeng vastava taotluse esitamisel õppeosakonda. Kõigil õpilastel on akadeemilise puhkuse ajal õigus sooritada eksameid ja arvestusi.
