User:Ralohmus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rauno Lõhmus

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Esimist loengut viis läbi meil Andres Septer, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.


Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.


Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi.


Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.


Järgmisel Loengut andis Andres Septer ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik.


Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.


Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi.


Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa. Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline.


Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus


  • Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [1]).
  • Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [2]).
  • Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [3]).
  • Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [4]).
  • Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [5]).
  • Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [6]).


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus


  • Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [7] ).
  • Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. [8] ).
  • Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. [9]).
  • Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. [10]).
  • Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. [11]).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [12]


X: 27EAP - 19EAP = 8EAP

8EAP * 50€ = 400€


Y: 27EAP-21EAP=6EAP 6EAP * 50€ = 300€

Vastus

Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.

Viited