User:Rauling
Erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Ragne Auling
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013
Viitamise parandused: 05. november 2013
Essee
Esmakursuslastele mõeldud aine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ eesmärk on tutvustada õppimist IT Kolledžis, anda ülevaade IKT rakendusvaldkondadest, avardada maailmapilti IT kohast ühiskonnas, motiveerida õpinguid ning anda ettekujutust tulevasest tööst. Selle saavutamiseks on ette nähtud 8 loengut erinevate esinejatega IT Kolledžist ja ettevõtetest ning lisaks on vaja läbi töötada põhjalikult õppekorralduse eeskiri.
Esimene loeng oli pühendatud õppekorraldusele ja sisekorrale. Tutvustati erinevaid õppimisviise ITK-s ja võimalusi, mida tudengil on võimalik kasutada/saada – arvutiklassid, TTÜ raamatukogu, klubiline tegevus, stipenduimid. Osaliselt sarnanes see kaugõppe infotunniga, samas oli ka palju uut infot. Enim jäi kõlama lause, et kõige olulisem juhend on õppekorralduse eeskiri. Väga kasulik oli, et selgitati õppekoormust ja õppekava täitmist täies mahus ning sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi. Kuna olen juba ühe kõrghariduse omandanud, siis praegune tasuta kõrgharidus on nagu vastupidine süsteem. Maksta tuleb selle eest, mida ära ei tee. See on kindlasti kasulik keskkoolist tulnud päevaõppetudengitele. Samas, nagu ka kaugõppe infotunnis hoiatati, siis kaugõppuril võib olla päris keeruline töö ja pere kõrvalt täita õppekava täies mahus. Selle lahenduseks on suurepärane ajaplaneerimine ja kõrge motivatsioon.
Teises loengus käsitleski Margus Ernits õppimist ja motivatsiooni. Kõige olulisem on, et tuleb hoida üleval nii enda kui ka õppejõu motivatsiooni ning tulevased tööandjad hindavad väga kõrgelt tähtaegadest kinnipidamist. Kõige lihtsam on motivatsiooni üleval hoida, kui teha seda mis meeldib. Samuti on oluline aru saada, miks midagi tehakse. Arvan, et õppuril, kellel on keskkoolist mitmed aastad möödas, on lihtsam ennast motiveerida, kuna kooli on tuldud veidi läbimõeldumalt – juba teatakse kindlamini, mida tegelikult teha tahetakse. Vastukaaluks on keeruline tähtaegadega. On juba jõutud hankida endale töö, pere ja pangalaen, mis omakorda vajavad tähelepanu ja aega. Selle lahenduseks on väga hea ajaplaneerimine, mis loodetavasti ei ole kellelegi midagi innovaatilist.
Järgmises loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist, milleks on uue idee kasutusele võtmine. Innovaatiline võib olla toode/teenus, protsess, mõttemaailm või sihtgrupi valik. Selles loengus käsitleti väga palju ettevõtlusega seotud asju, mida oli väga huvitav kuulata ja mida tarbija enamasti ei tea. Ise tarbijana ei olnud kunagi mõelnud, et uue tootega ei tasu turule tulla lihtsalt selle pärast, et see sai valmis. Turule tuleb tulla, kui toote järgi on nõudlust ja arvestada tuleb sellega, et toodete eluiga üha väheneb. On ju teada, et vigadest õpitakse ja äris peab meeles pidama, et fail fast and fail small. Innovatsiooni kuvand on seotud infotehnoloogiaga ja peab arvestama, et ka küberkuritegevus on osake sellest.
Küberkuritegevusest ja küberturbest käis rääkimas Tarmo Randel. Selle loengu sisu oli päris keeruline, aga õppeaine eesmärk oligi tutvustada IKT rakendusvaldkondi. Meil kõigil on oht sattuda kokku küberkuritegevusega. Igapäevaselt maksame kaardiga, surfame internetis ja laadime alla faile. Veidike rahustab seik, et kurjategijad himustavad suuri summasid ja tavainimeste peale oluliselt ressurssi ei kulutata. Sellest loengust oleks oodanud rohkem infot kuidas kaitsta oma andmeid ja varasid ning kuidas tuvastada probleeme. Samas anti allikaid, kust leida infot ja kursusi enda täiendamiseks. Uudseks infoks oli, et saab tellida/osta küberkuritegevusteenuseid, mis koosnevad suurtest skeemidest ja hõivatud on palju erinevaid osapooli. See on üks väga suur illegaalne ettevõtlusvaldkond, kus liigub praeguseks rohkem raha kui narkokuritegevuses.
Ettevõtlusest tuli juttu ka viiendas loengus, kus IT ettevõtja Andres Käver tutvustas oma elufilosoofiast. Väga hea oli kuulata, kuidas on võimalik ennast üles töötada, kui põhimõtted on paigas ja teada enda väärtust. Ettevõtte poole pealt seletati lahti, et lisaks tööjõukulule on ettevõttes ka palju teisi kulusid ja arvete esitamisel võetakse seda arvesse ja selle peale tavaline töövõtja ei mõtle. Samuti oleks mõislik ettevõtjana maksusid optimeerida, kui Eesti seadusandlus seda on võimaldanud. Kuna tegemist oli ITK vilistlasega, siis tuli juttu ka edukast õppimisest ja soovitustest, milleks jällegi olid tähtajad, ajaplaneerimine ja motivatsioon. Hea soovitus oli, et tuleb üritada sooritada tulemused üle 100%. Loeng oli mõtlemapanev ja motiveeriv, tuleb vaid ennast pidevalt täiendada ja jälgida valdkonna trende.
Jälgimisega tegelesid ka järgmise loengu esinejad, kes tegelesid Skype teenuste ülevaloleku seirega. Loeng oli taas üks nendest, mis käsitles päris keerulist valdkonda. Algselt võis jääda mulje, et monitooring on üks väga igav töö, siis tegelikult on seal palju muud. Tuleb valida, mida jälgida, arvestada trendidega, saab ise midagi ära teha ja kui kipubki igavaks minema siis tuleb teenuseid juurde võtta. Monitoorijad Skypes ei ole lihtsalt jälgijad vaid ka ennetajad. Kliendi jaoks et tohi teenus maas olla ja seetõttu on neil väga tähtis roll ettevõttes. Huvitav oli teada saada, mida on vaja teada/osata Skype tööle saamiseks ja niikuinii tehakse ka koolitusi.
Nortali suveülikool on ka üks suur koolitus, mis võimaldab hiljem ettevõttesse tööle jääda. Ettevõte tegeleb tarkvaraarendusega ja neil on väga palju elulisi projekte. Kõige enam rõhutati, et tarkvaraarendus on suhtlus - pidevalt peavad omavahel suhtlema tellija, analüütik ja arendaja. Äratundmisrõõmu pakkus kirjeldus, kus tellijaga peab suhtlema ja temast aru saama. Olles ise tellija rollis olnud, siis nüüd oli aru saada, miks projekt ei arenenud või arenes vales suunas. Probleem oligi selles, et muutsime oma soove või siis ei teadnudki päris konkreetselt mida ootasime.
Viimane loeng erines teistest loengutest totaalselt ja õpetas pigem elama. Merle Lindma tutvustas meile häid nippe, kuidas saavutada olukord, kus inimene saab iga päev peeglisse vaadates öelda, et ta on õnnelik. Olles Skype personaliosakonna juht, andis ta vihjeid milline peab olema üks hea töötaja ja mille alusel valikuid tehakse. Arvan, et see elufilosoofia on kergemini omistatav keskkoolilõpetajatel, sest nemad ei ole veel „seenteks“ muutunud. Samas jälle on seda ellusuhtumist eriti vaja inimestel, kes on juba muutunud tuhmideks ja sära on silmist läinud. Seda oleks vaja treenida ja tõenäoliselt siis iga paari kuu tagant uuesti vaadata ja enda tulemusi hinnata. Tõenäoliselt soovitan seda videot vaadata väga paljudel oma tuttavatel.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja saab kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab korduseksamite tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (eeskirja punkt 5.3.6). Korduseksami puhul tuleb registreeruda ÕIS-is ning tuleb arvestada, et registreerumise ja soorituse vahele pead jääma vähemalt 2 tööpäeva (eeskirja punkt 5.2.8). Korduseksamid on REV/OF õppekohal õppijatele tasulised, riigifinantseeritavetele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (eeskirja punkt 5.2.7). Vastavalt 2013/2014 õppeaasta teenuste tasumääradele on kordussoorituse tasu omafinantseeritaval tudengil 20 €.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Õppekava vahetamine on EIK-sisene akadeemiline liikumine. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (eeskirja punkt 7.2.1). Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva (eeskirja punkt 7.1). Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid (eeskirja punkt 1.3.6). Seega kui on sooritatud ettenähtud mahus valikaineid, siis tegemata jäänud ained ei saa takistuseks.Riigieelarvelisel kohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Kui deklareerida valikaineid üle ettenähtud mahu või deklareerida korduvalt, siis esitatakse arve. Samas kui lõpetada õpingud nominaalajaga, siis on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest (eeskirja punkt 3.1.8).
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Kolledžil on õigus nõuda alates 2013/14 õppeaastast sisseastunud üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega, kuid ei täida õppekava täies mahus, õppekulude osalist hüvitamist (eeskirja punkt 4.1.3). Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (eeskirja punkt 1.2.18). Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. Kolledžil on õigus viia üliõpilane üle osakoormusega õppesse üliõpilast EIKst välja arvamata juhul, kui üliõpilase õpisoorituste kumulatiivne keskmine maht jääb täiskoormusega õppes alla 75 % (eeskirja punkt 4.1.1).
X=20, Y=19 Esimese semestri eest tuleb arve summas 350 € (50 € *(27 EAP-20 EAP)) Teise semestri eest tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 750 € ulatuses (50*(27-20+27-19)) Kokku kahe semestri eest tuleb tasuda 1100 € Kuna õppeaasta lõpuks on sooritatud 20+19 =39 EAP, siis järgneval õppeaastal on tudeng hoopis osakoormusega õppes ja peab edaspidi tasuma kõikide deklareeritavate ainete eest.
