Õpingukorraldus ja erialatutvustus – arvestustöö

Autor: Rigden Aunapuu

Esitamise kuupäev: 12.10.2016

Essee

Noortel tudengitel tasub kõige rohkem minna spetsialistide jälgedes. Kogenud inimesed on need, kelle pealt saame kõige paremini vigadest õppida ja kelle tarkuseteri saame tulevikus kasutada. Seega ma usun, et kõik loengud, kus räägiti IT erialast erinevatest vaatenurkadest, tulevad kasuks meie edasistel eluetappidel. Eriala tutvustamine ja loengutele külaliste kutsumine on tudengile ilmselt parim asi, mis üldse saab olla ainekavas. Nii saame varakult vaadata, millega me tahame üldse tegeleda ja kas me oleme huvitatud infotehnoloogiast.

Esimeses loengus oli juttu õpingukorraldusest üldiselt, võimalustest koolis ja natuke tarkuseterakesi. Eelnevalt olin juba tutvunud õppekorraldusega ITK kodulehel, seega minu jaoks midagi uut ja huvitavat selles osas ei olnud. Samuti teadsin ma juba, et kõik loengud salvestatakse (va erandjuhtudel. näiteks Kristiina Hakk, kes ei lase enda loenguid salvestada).

Teises loengus rääkis Riigi infosüsteemide arhitekt Andres Kütt. Võin kindlalt väita, et see oli parim loeng ja jäi kõige rohkem silma, sest see oli väga kaasahaarav. Samuti sain sellest loengust kõige rohkem tarkuseteri ja nõuandeid, näiteks tuleb jälgida bürokraatiat, sest see on äärmiselt keeruline ja võib juhtuda nii nagu ei soovi. See on oluline, sest seda tuleks järgida terve eluaja jooksul, st ka tudengina. Kui me ei tutvu õpingukorraldusega, ei pööra tähelepanu seadustele, võime ühel hetkel olla seal, kus olla ei tahaks. Kui me pole harjunud järgima bürokraatiat, siis ühel hetkel võidakse esitatada arve tegemata ainepunktide eest või kui halvemini läheb, siis visatakse üldse koolist välja. Samuti tuleks Eestis teha bakalaureus ja IT Kolledž on ideaalne valik selleks. Tundsin ennast rohkem motiveerituna pärast loengut.

Testliost räägiti kolmandas loengus, kus külalisesinejateks olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Juba loengu alguses olid mul suured ootused ja ma jäin selle esitusega rahul. Start up’id on tänapäeval väga populaarsed, sest tullakse välja mingi laheda ideega ja tahetakse see ellu viia. Testlio on ideaalne näide, et kui väga tahta, siis saavad unistused tõeks. Kristel Kruustük oli väga entusiastlik ja motiveeritud, hoolimata läbipõrumistest. Start up’ide puhul on kaks võimalust – kas tegemist on rahapõletusahjuga või rikkuse allikaga? Samuti olid mõlemad külalised ITK vilistlased, ehk oli tore kuulda, et ITK inimesed on sellise suure asjaga hakkama saanud nagu Testlio, mida kasutatakse ülemaailmselt ja mis tegeleb testimisega. Varasemalt olin ma kuulnud Testlio kohta ainult umbkaudset juttu, seega oli kõik informatsioon üsna uus. Külalised tegid hommikuse loengu huvitavamaks kui enne loengusse tulekut ootasin.

Neljanda loengu ajal oli külaliseks Lembitu Ling ehk vanakooli süsteemiadministraator. Nagu õppejõud Andres Septer mainis, on see loeng teistest erinev, sest tegemist ei ole akadeemilise taustaga inimesega, vaid selfmade süsteemiadministraator. Loengust võib järeldada, et kui motivatsiooni ja huvi on, siis võib ka ennast ise arendada ja saada väga hinnatud IT spetsialistiks. Samas ma arvan, et tänapäeval on haridusel ka oluline roll, sest väga paljudel töökohtadel nõutakse kõrgharidust.

Viies loeng oli selles mõttes omapärane, et rääkis nii õppejõud Andres Septer ise kui ka külaline Einar Koltšanov. Pigem meeldis selle loengu puhul mulle algus rohkem kui lõpp. See rääkis konkreetselt, mida tuleks ja mida ei tuleks vaadata ettevõtete puhul. Kas pigem riigiasutus või ettevõte? Loengust järeldan, et kõige ideaalsem oleks keskmine ettevõte, kus saadb vaheldusrikast kogemust, samuti makstakse palka hästi ja bürokraatia pole nii levinud nagu riigiasutustes. Teadsin juba varasemalt, et tegelikkuses liiguvad alguses töökuulutused sisekonkursil ja alles hiljem väljaspool tutvusringkonda, kuid kinnitust andis ka õppejõud. Meeldis seda ettekannet kuulata, sest hoiak oli teine ja Andres Septer on väga konkreetne. Einar Koltšanov rääkis IT-st ja ärist, kuidas vaatavad IT spetsialistid äripoolt ja vastupidi. Mida saab üksteiselt õppida? Külalisesineja tõi välja selle, et IT peaks mõistma äriprotsesse ja äripool väljendama oma ootusi selgemalt ja konkreetsemalt.

Kuuendas loengus rääkis Ivar Laur andmete analüüsist. Loeng oli huvitav, aga ma ei leidnud seost enda erialaga. Kindlasti sain loengus targemaks. Ivar Laur ütles, et keerukamaid analüüse aitavad teha tulevikus IT spetsialistid ja ilma nende abita ei saa suuri andmike analüüsida. Kõrva jäi ka selline aforism Ivar Lauri poolt: “Kui pole inimesi, siis ei ole vahendeid. Kui on vahendid ja inimesi pole, kes neid kasutaks, siis ei ole ka vahenditel mingit mõtet.” Leian, et see oli huvitav loeng igal juhul.

Eelviimases ehk seitsmendas loengus räägiti Eesti Vabariigi küberkaitsest. Külaliseks oli Jaan Priisalu, kellel on suur kogemuste pagas, samuti laia silmaringiga ning õpetanud ja koolitanud väga paljudes kohtades. Ka selles loengus tuli välja see, et ITK on hea valik. Miks ITK tudengid on paremad kui TTÜ omad? Loengust selgus see, et TTÜ tudengitel on suurepärased ideed, aga need ei leia teostust ehk ei suudeta realiseerida. ITK tudengid tulevad välja heade ideedega ja rakendavad neid. Loengu lõppedes võin järeldada, et Eesti küberkaitse on tipp tasemel ja nähakse vaeva selle paremaks muutmiseks.

Kaheksandas loengus oli juttu turundusest ja IT-st. Sellest täpsemalt rääkis Hedi Mardisoo Starmanist, üldmulje loengu kohta on hea ja sai nii mõndagi teada turunduse kohta, millest varem polnud teadlik. Näiteks see, et turundus pole ainult reklaamplakat vaid suure osa turundusest moodustavad inimesed ja nende hoiak klientide suhtes. Turunduses võib kõige keerulisemaks pidada sihtgruppide leidmist, sest need on erinevad ja seetõttu otsimine raskendatud. Tuleb olla loov ja anda õige sõnum sihtgrupile, kellele toode suunatud on. Turundus on väga oluline just sellepärast, et me võime laheda toote teha, aga reaalselt selle kasutajaid pole kui mängu ei tule turustamine.

Mitmes loengus pandi südamele, et IT Kolledž on hea valik ja tuleb lõpuni vastu pidada. Usun, et nii see on, sest miks muidu on see kool nii populaarne. Samuti saab siit praktika koos kõrgharidusega. Lisaks on tehnika siin tipp-tasemel ja teadmised, mis koolist saab on äärmiselt kasulikud tulevasel töökohal. Samuti oli tore kuulda, et inimesed (Kristel ja Marko Suurtükk), kes on ka lõpetanud IT kolledži, on nii eduka start-up’i teinud, Samuti meeldisid mulle inimesed, kes on maailmas ringi käinud ja maailmavaadet laiendanud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1] 5.2.13 5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [2]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Õppekorralduse eeskirjades pole selle kohta infot, et kellega tuleks kokku leppida, aga eeldatavasti õppejõuga ja hiljem registreeruda ÕIS-I kaudu.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

5.2.8 & 5.2.8.1 Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

KKK (korduma kippuvad küsimused) alusel on riigi finantseeritaval õppekohal kordussoorituse tegemine tasuta. [4]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

5.2.7 Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [5] Kordussoorituse tasu on teenuste tasumäärade alusel 20€. [6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

7.1 Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva [7]. 7.2.1. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

1.3.6. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [9]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

3.1.8. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Aastas on nominaal 54 EAP.

1 Semester = 26 EAP 2 semester = 19 EAP Vaja kokku saada 54 EAP

Kokku on 26+19 = 45 EAP 1 EAP = 50 € Puudu jääb 9 EAP

9 * 50 = 450 €

Vastus: Arve oleks 450€