User:Rbeketov

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Ruslan Beketov

Esitamise kuupäev: 24.oktoober 2013

Essee

Kui väga aus olla, siis algusest peale ma mõtlesin, et see aine on igav ja halval ajal ( neljapäeva hommikul), kuid mul on hea meel, et mind veendi ümber, sest ma võin julgelt öelda, et ma tunnen end palju targemana ning mu silmaring on tunduvalt suuremaks läinud.

Esimene loeng oli õppekorraldusest ja sisekorrast. Loengus tutvustati kõrghariduse omandamist, IT Kolledži laboritest ning huviringidest. Samuti sai palju infot EAP-de uue süsteemi,tuutorite, õppekorralduse kohta ning infot abi kohta. Kokkuvõtteks sain ma palju kasulikku infot teada õppekorralduse kohta. Teine loeng oli õppimisest ja motivatsioonist. Sealses loengus hakkasin teistmoodi õppimisest mõtlema, kuna õppejõud tegi mulle selgeks,et huvi tekkimine õppeaine vastu ei ole ainult tudengi enda teha, vaid ka õppejõu püüdlus teha aine huvitavaks, sest vähesed tahavad käia loengus, mis on igav. Selles loengus tehti mulle selgeks, et ainuüksi teoreetilistest teadmistest ei piisa, vaid kaasata tuleb ka praktilisi oskusi. Ise võin ma öelda, et olen kodus peale teoreetilist poolt ka võimaluse korral praktilist poolt rakendanud ning see on mind märgatavalt aidanud. Loengu kokkuvõteks saan ma öelda, et õppejõud pani mind mõtlema et tööd tuleb teha väga palju, eriti esimesel semestril ning kui motivatsioon puudub, tuleb ennast heas mõttes sundima õppima. Kolmas loeng oli innovatsiooni kohta ning see oli minu arvates üks parimaid ning põnevamaid loenguid, sest õppejõud kasutas häid väljendeid nagu „Retro Brick“ vana telefoni kohta ning ta rääkis innovatsioonist väga põnevalt. Innovatsiooni loeng pani mind ärimaailma täiesti teistsuguses valguses vaatama. Nimelt enne loengut arvasin , et piisab ainult geniaalsest ideest, et raha hakata teenima. Linnar Viik tegi mulle selgeks, et ainuüksi ideest ei piisa, vaid idee tuleb ka ise teostada, sest ükski firma ei osta ideed ära, neile võib küll idee meeldida, kuid nemad tahavad näha ka prototüüpi. Õppejõud märkis, et kindlasti tuleks ka arvestada toote turul olemise ajaga, sest teatavasti ükski toode ei kesta lõpmatuseni. Minu silma jäi üks graafik, mis näitas kohtukeisse telefonifirmade vahel ning see oli üsnagi masendav, sest see näitab tänapäeva äri põhimõtteid: kui on vähimgi kokkusattuvus konkureerivatel toodetel, siis kaevatakse otsemaid kohtusse. Neljas loeng oli IT-profid küberpättide vastu. Loeng oli üllatavalt igav, sest häkkerite ja küberkaitse teema on mind köitnud juba pikka aega. Tarmo Randel oli liiga detailne ning kasutas palju tundmatuid mulle termineid enda valdkonnas. Ainus, mis oli huvitav, olid videod, mis näitasid, kui lihtsalt inimesi petetakse. Viies loeng oli elufilosoofia ja IT Eestis kohta. Andres Käver tutvustas end kui mullu aasta õhtuse õppe arenduse vilistlasena. Ta pani meile südamele, et matemaatika ning majandus on väga vajalikud ained ning need tuleks teha maksimumi peale, sest tänapäeva IT erialas on nad mõlemad väga tähtsad. Nagu ka eelnevates loengutes olevad õppejõud on meile juba maininud, rääkis ka Andres Käver meile, et tuleb luua ühine grupp rühmaga õppimise jaoks, sest alati on keegi, kes jagab mõnd ainet rohkem kui teised ning saab teisi aidata kui peaks mure tekkima. Meie grupp on tuginenud sellel põhimõttel ning me oleme loonud oma õpperühma. Samuti mainis ta, et mida paremad on hinded ning mida aktiivsemad me oleme, seda lihtsam on tulevases elus tööd leida. See loeng sarnanes teisele loengule motivatsiooni kohta. Mõlemad õppejõud rääkisid õppimise tähtsusest edaspidises elus. Kuues loeng oli Skype NOC Monitoringu kohta. Loeng tegid põnevaks slaidid, aga esinejad olid häbelikud ning natukene igavad, kuigi teema ise oli üpriski põnev ning mulle pinget pakkuv kuna mina õpin süsteemide administreerimist. Kui neilt hakati küsimusi küsima, läks nende jutt palju põnevamaks ning tänu sellele sai nende tööst rohkem aru. Seitsmes loeng oli kuidas saada superstaariks IT maailmas. Selles loengus sain ma väga palju uusi asju teada nagu näiteks Suveülikooli programmi kohta. Suveülikool seletati väga hästi lahti ning põhjalikult räägiti ka sellest kuidas seal tudengeid õpetatakse. Loeng oli väga inforikas iga mainitud projekti kohta olid viited nii facebook-i lehe kohta kui ka linkid projektide lehtedele. Esinejal oli ühine joon viienda loengu pidajaga Andres Käveriga, mõlemad rääkisid enda tööst ning kuidas see välja näeb ning mõlemad stimuleerisid meid õppima ning maksimaalselt aktiivne olema praktikumides,loengutes ning üritustel väljaspool kõrgkooli. Väga palju sai ka teada Nortali firma kohta, mina isiklikult olen sellest kuulnud, kuid märkimisväärselt vähe ja peale seda loengut võin julgelt öelda, et ma sain palju targemaks selle firma ning seal tehtava töö suhtes. Sellel loengul oli auditoorium üllatavalt aktiivne ning küsis palju asjalikke küsimusi. Selle loengu suurmõte oli arendada ennast võimalikult palju ning mitte seada endale piire, sest Eesti pole ainus riik, kus IT eriala on nõutud. Kaheksas loeng oli Life is an attitude. See loeng pakkus palju põnevust enda pinginaabri tööga, nende kohta, kes on tavaliselt väga endasse tõmbunud sai väga palju uut ja põnevat teada ning ma olen enam kui kindel, et kui seda loengut poleks olnud, poleks ma teada saanud oma pinginaabri kohta veel nii pea. Merle Liisu Lindma õhutas meid otsida õnne, teistest tuleb erineda, iga inimene on individuaal ja seega on ta erinev teistest. Erinev ei pruugi tähendada halba, vaid vastupidi. Rikkus ei tähenda veel kõike, mõni vaesem inimene võib olla hingelt palju rikkam ning see on see mis elus loeb kõige rohkem Merlel oli palju huvitavaid slaide, mis olid tabavaid ütlusi täis. Samuti mainis ta meile, et muutusi oma elus ei tasu karta, on raskemaid hetki, kuid lõpuks võivad nad ära tasuda. Merle pani meiel südamele, et inimestesse tuleb uskuda, siis nad teevad oma tööd palju motiveeritumalt ning kvaliteetsemalt.

Kokkuvõtteks võin öelda, et seda ainet on kindlasti vaja ka edaspidistel aastatel õpetada, sest mind köitis see väga, eriti Innovatsiooni loeng. Kuna oli nii palju erinevaid inimesi, kes loenguid pidasid, ei olnud nad üksluised ja igavad. Loodan edaspidises õppimises ja elus rakendada loengutes õpitud.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

a. 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [1]

b. 5.4.4.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

c. 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda [2]

d. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

e. RF õppekohtadele on kordussooritus tasuta. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [4]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) 6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;

Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [5]

6.1.3.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;

Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [5]

6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [5]

2) 6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. [5]

3) 6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5]

4) 6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [5]

5) 5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [3]