User:Rblum

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reit Blum , 10129340
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengud algasid 29. augustil ning esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Minule, kui esmaskursuslasele ning ülikooli võimaluste kui ka eeskirjade võhikule, oli see loeng väga vajalikuks sissejuhatuseks. Loengus puudutati infosüsteemide ÕIS ja Moodle kasutamist ning tutvustati erinevaid võimalusi liitumaks koolis tegutsevate ühingute ning huviringidega. Tutvustati ka üliõpilasesinduse liikmeid ning tööd. Üliõpilasesinduse liikmeteist näidati ka Tuutoreid, kellelt oli võimalus probleemi korral informatsiooni küsida.

Teine loeng oli aga Skype'i helpdeskis töötavate Peeterite päralt. Mõlemad olid ITK vilistlased ning rääkisid entusiastlikult oma töökohustustest ning üleüldsest Skype'iga seonduvast. Loengu läbiviijad olid väga rahulolevad ning provotseerisid tulevaseid IT-mehi tööle asuma just Skype ettevõttes. Pealine loengu mõte oli siiski Helpdeski töökoha kohustuste ja teenuste lahti seletamine. Samuti seletasid nad kuidas nende argipäevane töö välja näeb ning kuidas tegeleda nö "Dumbuseritega", kes iseseisvalt hakkama ei saa ja lahenduse otsimiseks just nende juurde pöörduvad. Loengu läbiviijad olid lõbusad inimesed ning igavust ei saanud tunda kordagi.

Kolmandasse loengusse oli aga esinema tulnud programeerimiskeele „Ruby“ programmeerija. Kahjuks oli enamus tema esitatavast loengust feminismiliku tagamõttega ning mingil hetkel muutus see lihtsalt igavaks. Ta rääkis, kuidas ta on loonud teiste naisprogrammeerijatega naistele erinevaid aitamisgruppe ning kuidas see organisatsioonile kasu on toonud. Samuti tõi ta erinevusi erinevate keelte põhimõtetest ning kasutamisvaldkondadest. Isiklikult oleksin soovinud siiski kuulda rohkem „Ruby“ võimalustest, kuid sellelt loengult sain ma vaid ääretult vähese informatsiooni.

Uuel nädalal toimunud loengus aga esines mees nimega Andres Septer, kes üritas teha meile selgeks, kus kohas liiguvad rahad ning kuhu peaks oma karjääriredelil pürgima. Kahjuks tundus kohati justkui suruks ta kuulajatele peale oma põhimõtteid ning vaatenurki. Meeldiv ning kohati ka naljatav lause „Pingviin on teie sõber, ärge kartke pingviini“ ajas nii mõnegi kuulaja muhelema, kuid samas arvan isiklikult, et selles peitub ka terake tõtt. Kuna kursusega sai hiljem arutatud selle üle, tuli välja, et neid oli see lause pigem ärritanud kui meelitanud. Samas rääkis ta erinevatest valtkondadest ning kirjeldas värviliselt ning skemaatiliselt erinevaid rühmi erinevatel tasemetel. Üheks nendest olid niiöelda „lipsud“, kes tema arvates pidavat kõige rohkem raha teenima IT-valdkonnas ja serveeris seda kuulajatele, kui eesmärki.

Viienda nädala loengus oli aga esinejaks freelancer nimega Martin Paljak, kes rääkis ettekandes pigem oma elus ette tulnud töötegemistest ning freelanceri võimalustest, kui Karmast, mis oli ühtlasi ka tema esitluse pealkiri. Esitatud loeng oli pikemalt mõtteainet pakkuv ning suunav. See tähendab, et tema jutust tuli välja tõsiasi, et IT-mees peab arenema iga päev ning ei saa ainult põhineda oma vanadel oskustel. Samuti jäi loengust meelde mõttetera, et alati ei saa vaadata asju ainult oma perspektiivist, vaid tuleb mõelda ka nö väljaspool kasti.

Kuuendaks loenguks olid aga kohale tulnud oma ettevõtet „Ignite“ tutvustama 4 töölist, kes kaasahaaravalt ning esindavalt seletasid arendajat, kui töölist. Samuti tõid nad hästi esile ka lahendused, mis aitaksid karjääriredelil ülesse ronida. Loengu tegi eriti huvitavaks õpilastega suurel näol koos seletamine ning viktoriini vormis küsitlemine. See oli üks huvitavamaid loenguid, mis siiani oli olnud .

Järgmises loengus esines meile testimist tutvustav Kristjan Karmo, kes rääkis põhimõtetest ning selgitas arusaamast „testijast“ kui sellisest. Loengu läbiviija oli teadlik räägitavast valdkonnast ning andis seda edasi arusaadavalt. Samuti rääkis ta kuidas tavaline kasutaja igapäevaselt alateadmatult testimisega tegeleb. Isiklikult sain ma loengus räägitust palju juurde ning kindlasti tekkis huvi ka selle kohta rohkem uurida.

Viimaseks esinejaks oli aga Põhja-Eesti Regionaalhaiglast tulnud Siim Vene, kes oli ametilt infotube juht ning üks esimesi lõpetajaid Infotehnolooga Kolledžis. Loengus seletas ta põhimõtetest, miks on vaja tehnoloogiat, kuidas neid kasutatakse ja kus neid vajatakse. Samuti tõi ta välja, et tänaseks päevaks on juba arenenud digiretseptid, digihaiguslood ja muud lahendused tagamaks paremat arstidevahelist suhtlust ning patsiendi tervishoidu. Mainimata ei jäänud ka arstide viimasel ajal trendiks muutunud huvi tahvelarvutite vastu. Loeng iseeneset ei olnud minu jaoks väga huvitav, kuid maiuse pakkumine vastuste eest oli tore žest.

Kokkuvõtteks võiks aga öelda, et kogu aine andis palju juurde arusaamaks toimuvast IT-ühiskonnas ning suutis pöörata tähelepanu ka valikute tegemisele tulevikus. Samas näitas aine ka erinevaid probleeme, millest hoiduda valides rada tulevikku. Kindlasti said selle ainega selgeks tudengid, kas nad on valinud õige eriala või raiskavad ITK-s ainult enda aega ja raha.Minul isiklikult aga kadusid tänu sellele ainele igasugune kahtlus ning leian, et olen nüüd palju targem valimaks tulevikus endale õiget töökohta. Loengutesse valitud inimesed edastasid oma ala üldjuhul kenasti, organiseeritult ning kaasahaaravalt. Suureks boonuseks kujunes ka õpingute käigus välja loengute salvestused internetis, kuna vahel polnud võimalik tervislikel põhjustel loengutes kohal käia. Loodan, et sarnaseid aineid tuleb veel.


Küsimuste vastused

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud 14.20 EUR-i hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.


Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.