User:Reimagi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reigo Mägi
Esitamise kuupäev: 24.oktoober 2013

Essee

Aine tundus algul igav olevat, sest samanimelise aine olin varem teises koolis juba läbi teinud. Ebahuvi selle aine vastu võimendas veel asjaolu, et loengud toimusid iga neljapäeva hommikul kell 8.15, peale mida tuli jälle kodupoole liikuda, kuna tegemist oli ainukese loenguga sel päeval. Aine muutus minu jaoks tõsiselt huvitavaks, kui peale õppimisoskuste ja eeskirjade tundmise hakati loengutes rääkima IT tööst, filosoofiast ja teistest huvitavatest faktidest inimeste poolt, kes töötavad IT valdkonnas.

Esimeses loengus räägiti sellest, kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis ja üldisest Eesti haridussüsteemist, mida olen ka varemgi kuulnud. Kuid oma varasemast kogemusest võin öelda, et neile kes tulid ülikooli otse keskkoolist on see loeng vägagi kasulik, võib öelda et isegi kohustuslik, sest esiteks mõiste "punane joon" on neile uus. Loengust jäi meelde ka üks huvitav fakt, et koolis on 3,5 arvutiklassi.

Teises loengus rääkis õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus pandi põhirõhk sellele, et mis on plagiaat ja mis on akadeemiline petturlus ehk teisi ei tohi aidata eksami ega arvestuse ajal, vaid enne eksamit. Samuti räägiti sellest, kuidas hoida motivatsiooni üleval, et õppeedukus oleks positiivne. Motivatsiooni tuleb tõsta eriti siis, kui mitte midagi ei oska või teada on ainult põhitõed. Tudengeid ei motiveeri loengute kuulamine ning seetõttu tuleks teooria kõrvalt anda ka praktilisi ja elust enesest tulenevaid ülesandeid. Peale õppejõu poolt antud roboti ülesannet ärkasid enamus auditooriumist üles ehk nagu eelpool mainitud, peaks loengute vahele lisama praktilist poolt, et tudengid oskaksid seostada ja õpitut paremini pähe talletada.

Kolmanda loengu pidajaks oli Linnar Viik, kes alustas loengut innovatiivsete asjade üleskirjutamisega tahvlile. Enamus üleskirjutatud asjadest kuulusid suurtesse välismaa infotehnoloogia ettevõtetesse, mis näitab meid kui nende asjade tarbijat, kuid samahästi võiksime meie olla need, kes arendavad innovatiivseid asju. Sealt edasi sattusin minagi hetkeks innovatsiooni lainetele, mis tähendas seda et pool tundi hiljem avastasin end loengust, kus räägiti jalgrattaga sõitma oskamisest ja õppimisest. Loengu järjest kinni saades jäi meelde ettevõtte ja sõjaväe vaheline seos, nimelt ettevõttes ei meeldi kellegile kõrgemalt poolt tulevad käsud nagu ka sõjaväes, kuid ilma hierarhiata ei saa sõjavägi toimida, samamoodi ka ettevõtted.

Neljas loeng oli kõige põnevam ja huvitavam loeng õpingukorralduses, seda andis Tarmo Randel, kes kõneles küberkaitsest. Loengu tegi huvitavaks see, et sai teada palju huvitavaid fakte ja teadmisi küberkaitse valdkonnast nagu konsultatsiooni teenused, et varastada pangast raha või teenus millega saab soovitud interneti aadressid maha võtta jne. Suurim avastus minule oli "carding" ehk panga- ja krediitkaartide andmete varastamine sellega, et pangakaardiga makseterminalis makstes kopeeritakse sinu kaardi magnetkood ja kaardi parool arvutisse ning valmistatakse uus kaart millega kontolt raha välja võtta. Loeng oli hästi ülesehitatud, kordagi ei tekkinud tunnet, et jutt kuidagi igavaks muutuks, vastupidi mida rohkem loengu pidaja edasi rääkis, seda põnevamaks läks. Võimaluse korral läheksin toalisi loenguid veelgi kuulama.

Viiendas loengus kuulasime Andres Käveri elufilosoofiat ja IT Eestis. Esimese asjana jäi loengust kõrvade vahele see, kuidas Andres rõhutas, et kes Kristiina Hakkiga matemaatilises analüüsis ja statistikas viite ei saa, sel pole tema juures töötamisest lootuski. Andres näeb põhiprobleemina või elufilosoofiana kahte aspekti, esiteks seda, et arendaja peaks looma oma arenduse sellisena et seda oleks võimalik mitme aasta pärast lahti võtta ja arusaada selle mõttest. Teiseks filosoofiaks on arendajate ja ka administraatorite vajalikkus õppida majandust, sest näiteks firmal kes tellib lahenduse, pole sooja ega külma kas mina oskan programmeerida, vaid oluline on see kuidas ma äri oskan teha. Samuti soovitas Andres lahti saada tudengisündroomist - tudengitele omane, et kõik tööd tehakse ära viimasel hetkel.

Kuuendas loengus käisid kohal kaks noormeest Skypest, kes rääkisid oma tööst seal ehk monitoorimisest. Monitoorimisest sain niipalju teada, et kõike ei saa monitoorida, vaid tuleb välja selekteerida, mida sa soovid monitoorida ja kuidas sa seda teha tahad. Monitoorimist on vaja selleks, et teada saada mis toimub võrgus, millega kasutajad tegelevad ja mis vead ilmsiks tulevad. Palju oli tundmatuid mõisteid, mida täpselt lahti ei seletatud, üleüldse tundus nagu oleks nad alles samal hommikul teada saanud et peavad tulema meile loengut andma, kuna loeng oli üpris lühikene ja informatsiooni väga ei saanudki.

"Kuidas saada superstaariks?" oli seitsmes loengu teema, mida käisid ettekandmas kaks noort inimest Nortalist, Ats Albre ja Helen Piirsalu. Sain teada, et tegu on tegusa firmaga, kelle koduturud enamasti väljaspool Eestit, seepärast pole ka sellest firmast väga kuulnud. Huvitav oli kuulata, mida kõike peab tegema, et üks tarkvaraarenduse projekt tööle saada ja peale seda kui töötav tarkvaralahendus kliendile üle antakse ei lõppe veel nende inimeste töö. Hiljem jagati soovitusi suveprojektidest osavõtmiseks ning anti nõu kuidas ise saada "IT superstaariks". Loengu lõpus küsimuste esitamise ajal huvitas auditooriumit see kuidas käia samal ajal tööl ja koolis ning sooviti teada, et kui suure tõenäosusega pääseb keegi kooli kõrvalt tööle.

Viimases ehk kaheksandas loengus käis loengut pidamas Skype personalijuht Merle Liisu Lindma teemal "Life Is An Attitude". Üldjoontes oli juttu sellest, kuidas inimese heaolu ja tasakaal on tema enda mõtlemises kinni. Esimese asjana jäi meelde seeneasend. Inimesel tekkivat seeneasend, kui mingil eluhetkel on olnud murdepunkt ning peale seda laseb ta saatusel ja teistel oma elu üle otsustada, teisisõnu seenekompleks - ootad nurgas, kuni keegi tuleb ja peale istub. Kõige rohkem sellest loengust meeldis tema mõtteviis sügisilmast ehk kuidas on mõtlemise abil võimalik Eesti mudasest ja vihmasest sügisest endale ettekujutada Pariisilikku sügist ning mõelda nagu oleksin Pariisis. Lühidalt, see mida me mõtleme, kuidas me mõtleme, peegeldab meid endid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et loenguid oli erinevaid, esines neid mida põnev kuulata ja millest sai omad järeldused teha ning õppust võtta. Samas oli ka selliseid loenguid, kus informatsiooni oli vähe või loengupidaja kõneles asjadest, mis mulle väga huvi ei pakkunud. Üldjoontes olen ainega väga rahul, eriti küberturbe teemadel, sest sai aimu kuidas paistab IT töö läbi spetsialistide silmade ning sain teada kuidas paremini õppida mõtlema.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1] Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2] Riigifinantseeritaval (RE) õppekohal on järelarvestus tasuta, kuid punkti 5.2.7. järgi on kordusarvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.[3] Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis, mis punkti 5. kohaselt on 20 eurot.[4]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust saab esimesel õppeaastal taotleda, kui on tegemist tervislike põhjustega, kaitseväkke minemisega või lapse hooldamisega, kuni kolmeaastaseks saamiseni.[5] Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[6] Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse maksimaalne kestvus on aasta.[7] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[8] Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 19 EAP
Y = 24 EAP

Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 11 EAP väärtuses. 11 * 50 = 550 eurot.

Allikad

[[1]] 5.4.4.
[[2]] 5.2.8.
[[3]] 5.2.7.
[[4]] 5.
[[5]] 6.1.3.
[[6]] 6.1.2.
[[7]] 6.1.3.
[[8]] 6.1.4.
[[9]] 6.1.6.