User:Reller

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus annab hea ülevaate IT Kolledžis õppimise ja koolis toimuva kohta. Lõpetanuid on hea kuulata ,sest nad teavad täpselt ,mida õpilased tunnevad. Aines saab teada ,milline on õpilaste elu nii kooli ajal ning saab ka väga hea ülevaate ,mis tulevikus pärast eriala lõpetamist edasi võib oodata. Tudengitele antakse kasulikke näpunäiteid kuidas targalt õppida ja end motiveerida. Lisaks kõiglie muule saab ka lihtsalt teada ,mis IT valdkonnas toimunud on

Esimeses loengus andsid Margus Ernits,Inga Vau ja Merle Varendi hea ülevaate õpingukorraldusest IT-Kolledžis ja ja andsid soovitusi ,kuidas õppetööga paremini toime tulla.

Toodi esile ,et õpingukorralduse eeskiri on kohustuslik lugemiseks igale üliõpilasele ,et ennast oma kohustuste ja õigustega siin koolis õppides kurssi viia. Lisaks räägiti ka vaba aja veetmise võimalustest ning tagasiside andmise võimalustest ,mis on väga oluline ,sest õppinuna ühes teises Eesti ülikoolis pakub mulle suurt rõõmu ,et minu arvamus on ka kellelegi oluline. Teises koolis ei tundnud ma kunagi ,et õpilastel on võimalus läbi oma tagasiside muuta kooli meeldivamaks asutuseks.

Margus Ernits kirjeldas kaugõppe ainsas loengus õppimisest ja kuidas motiveerida end ning muuta enda akadeemilist teekonda huvitavamaks ja kergemaks. Mulle meeldib ,et mainiti ära kui oluline on tagasiside koolile ja tulevastele õpilastele ning õppejõud rääkis loo kuidas matemaatika õpetaja soovis lõpetada järelvastamised ,aga kui sai teada kui tähtis see tudengitele on ,siis jätkas ta nõrgemate tudengite aitamist .Alati on neid nõrgemaid ja aeglasemaid ,kes ei jõua alati oma asju õigel ajal kohe alguses valmis, sest esimene semester on raske end õigesse õppimise rütmi viia. Lisaks oli väga oluline ,et mainiti ära kaugõppe eripärades ,et ennast tuleb rohkem motiveerida ning tahe peab olema suur ja tuleb ära õppida aja planeerimine ,sest tihti peale ei jää töö kõrvalt aega ja jõudu õppida .Tihti peale on need ,aga lihtsalt vabandused sellelt poolelt ,mis ei taha pingutada,et saada uus teadmisi.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Kohe loengu alguses tuli üllatusena ,kuidas häkkimine ei ole ainult IT valdkonna termin ning tähendab süsteemi sügavalt tundma õppimist ja see ei tähenda hoopiski mitte süsteemidesse sissemurdmist ,sest see on hoopis kräkkimine. Minu meelest on väga oluline ,et lükatakse kohe ümber noorte väärarusaamad ,mis on meediast või kuskilt mujalt tulnud ,sest need tekitavad inimestes segadust ja võivad takistada nende kiiret arengut. Lisaks kutsus ta tudengeid IT Kolledži robootika klubisse ning sain teada ka ,et tegemist on ka kõige edukama kooliga ROBOTEX-idel.

Neljanda loengu viis läbi IT Kolledži lõpetanud arendaja Janika Liiv, kes rääkis oma kogemustest programmeerijana ning andis ülevaate erinevatest keeltest ning programmeerijatest üleüldiselt. Loeng oli väga huvitav ,kus räägiti palju erinevates eelarvamustest ja stereotüüpidest IT maastikul. Ta tegeleb mitmete projektide ga ,mille abil on õnnestunud ka naiste seas infotehnoloogiat populaarsemaks muuta.Mulle meeldis ka kuidas ta võrdles paberile kirjutamist ning loomist ja programmeerimist omavahel . Tegemist oli väga kaasahaarava , harviva ja huvitava loenguga.

Viiendas loengus esines IT-Kolledži vilistlane Carolyn Fischer Skypest.Tema töötas süsteemi adminstraatorina ja ise seda eriala õppides oli ka see loeng hariv ,kuid natukene raske kuulata. Oli huvitav teada saada ,et ta sai tööle sinna kuna tahtis väga vaeva näha ja ainsana võttis Skype poolt esitatud küsimusi tõsiselt , niimoodi ,et pidi lausa teksti vähemaks võtma kuna pingutas üle. Lisaks oli huvitav teada saada palju servereid Skypes on ja kuidas automatiseerimisel on väga suur osatähtsus ,sest üks süsteemi admin haldab nii palju arvuteid ja füüsiliselt ei ole võimalik neid kõiki seadistada,sest võtab liiga kaua aega. Huvitav oli ka kuulata tema lugu sellest kuidas Facebook hakkas Skype kasutama ja kuidas tema töötas terve see öö seal kui see tööle pandi.

Kuuendas loengus rääkis vilistlane Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tema esitlus oli väga meeldiv ja läbimõeldud.Ta lükkas kohe ümber väärarusaama ,et testimine on igav tegevus ning purustas müüte testijate ja testimise kohta. Huvitav oli teada saada ,mida testimine ja testija amet endast täpselt kujutab ,sest varem arvasin ,et testimine on lihtsalt üks arenduse osa ,aga tegelikult on tegemist teistsuguse protsessiga. Lisaks rääkis ta kuidas testimine on lihtsam kui pärast vigade parandamine ning kui palju vead tarkvara arenduses võivad firmadele maksma minna

Seitsmendas loengus rääkis vilistlane ja ettevõtja Andres Septer ,kes andis laiema ülevaate IT ettevõtetest ja tööturust. Ta on töötanud nii suurtes kui väikses ettevõtetes ja seega oskas anda erinevaid näpunäiteid ,kuidas tööd leida ja millist tööandijat endale eelistada.Lisaks kirjeldas töökeskkonda ja võimalusi massiivsetest korporatsioonidest kuni riigiasutuste ja start-up firmadeni. Mulle väga meeldis ,et ta tõi välja kui oluline on enda motiveerimine ning aja planeerimise ja kasutamise oskus, sest see on meie kõige väärtuslikum vara.Ta soovitas võtta osa mõnest Start-Upist ,sest seal on motivatsiooni,arenemesiruumi ja sära rohkem võrreldes tavaliste firmadega. Tema esimene oli mitmekülgne ning värvikas seega oli hea ja huvitav kuulata.

Kaheksandat loengu andis mitmetes erinevates koolides õppinud Elar Lang ja tema rääkis suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest.Loengut alustas ta õpilaste suhtumisest õppetöösse ning kuidas see suhtumine saadab inimest ka hiljem oma karjääris. Õpilastele on oluline meelde tuletada ,et õppimine on nagu töö ning tähtaegadest tuleb kinni pidada ja töö tuleb iseenda jaoks huvitavaks teha. Ta mainis kui olline on suhelda ja leida rohkem tuttavaid it valdkonnas kuna see aitab edaspidi kergemini hakkama saama nii koolis kui tööl. Lisaks sain ma teada ,et testimisel on ka tähtis roll veebirakenduste turvalisuse kontrollimisel ning kuidas käib paroolide lahti murdmine ning miks on oluline kasutada raskemaid paroole. Tema loeng oli hea kuulata kuna see motiveeris mind rohkem pingutama ja tõsisemalt suhtuma oma õpingu võimalustesse IT kolledzis .

Õpingukorraldus ja erialatutvustus sisaldab huvitavaid ja arendavaid loenguid. Aine aitab paremini mõista üldpilti ja seostada erinevaid IT valdkondi omavahel , kuna loenguid annavad erinevates IT ettevõtetes töötavad inimesed. Tänu vilistlaste peetud loengutele on mul palju parem visioon ,mis mind koolis ja hiljem tööl ees ootab. Uued arusaamad ja mõtted aitavad arendada ja leida ennast kõige enam huvitavad projektid ja tööd, millega tulevikus tegeleda ning seada endale ka kõige parem strateegia õppimiseks. Palju rõhku pandi ka õpingutesse tõsiselt suhtumisse ja see aitas leida endastki neid vigu mida õpingutel olen teinud .Enda vigadest õppimine ja arendamine omakorda aitab paremate saavutusteni ja see viib eduni. See aine pole oluline ja hariv mitte ainult väheste teadmistega IT teadmistega inimestele vaid ka endast heal arvamusel olevatele õpilastele.

Küsimus B

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus B Kehtiva õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4järgi on korduvalt arvestus õigus teha ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust.Kui on vaja ilmuda korduvarvestusele, siis kuupäev tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida end kordussooritusele ÕIS-i vahendusel vähemalt kaks tööpäeva enne soorituse toimumist. Kokku on kolm võimalust põhiarvestus ja kaks korduvat arvestust. Korduvarvestused võivad toimuda järgneval eksamisessioonil.Riigieelarvelisel kohal on korduvarvestus tasuta, tasulisel õppekohal tasuline.Tasu on 20 eurot.

Küsimus 3

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus

6.1.3.4. Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.)

Mis tegevused tuleb selleks teha?

6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

6.1.3.1.Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks

6.1.3.2.Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks

6.1.3.3.Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

6.1.3.4.Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Akadeemilise puhkuse ajal puudub tudengil juurdepääs õppematerjalidele ÕIS-is, mistõttu tasub need enda jaoks varakult salvestada! Akadeemilise puhkuse ajal põhi- või kordussooritusele pääsemiseks tuleb Sul end õppeosakonnas eelnevalt registreerida.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? Vastus: Esimene semester: 27 EAP - 22 EAP = 5 EAP. Teine semester: 27 EAP – 24 EAP = 3 EAP. Kokku: 8 EAP 8*50 = 400(EUR). Kahe semestri eest tuleb tasuda : 400EUR.